Abistamine, koostöö, ühiselu (0)

Abistamine, koostöö, ühiselu
Sugulaste abistamine
Abistamine sõltub sugulussuhtest
Vanem võib end lapse nimel isegi
ohverdada
Teiste lähisugulaste abistamine
Lähisugulaste abistamine peaks olema
proportsioonis sugulusastmega
Kuid lisaks geneetilistele eeldustele on
vaja arvesse võtta ka mingeid muid
aspekte...
Elukäigulised piirangud
Abistatakse isendeid, kes asuvad alles
oma elukäigu alguses ja on veel väikesed
ja abitud
Abistatava jääksigimisväärtus
Sigimisvõimaluste nappus
Abistamist soodustav ökoloogiline tegur
Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt
rohkem kui mõnel teisel aastal
Mittesugulaste abistamine
Abistamine on kui pikaajaline investeering
enda huvides
Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda
järglased
Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et
siin petmine ei tasu ära.
Järelikult ka mutualismi puhul puudub
vastuolu loodusliku valiku printsiibiga.
Abistajate manipuleerimine
Pealesunnitud koostöökoostöösuhetel on
enamasti mitu tahku, mida tuleb üheskoos
arvesse võtta.
Konformism`moe' järgimine
Eusotsiaalsed organismid
Loomariigis tuntakse olendeid, kelle
ennastohverdav käitumine on nii
silmatorkavalt suur, et seda kaua aega
peeti looduse seletamatuks imeks.
Jutt käib kiletiivalistest ühiselulistest ehk
eusotsiaalsetest putukatest ja termiitidest.
Miks on nad eusotsiaalsed ?
Eusotsiaalsed organismid elavad suurte nn
peredena, kus sigimisvõimetud töölised
pühendavad kogu oma elu ühe või mitme
sigimisvõimelise suguemase eest
hoolitsemisele ja tema järglaste
kasvatamisele.
Kes on Eusotsiaalsed organismid ?
Eusotsiaalsust esineb putukatest
kiletiivalistel (sipelgad, mesilased, herilased);
termiitidel;
mõnel lehetäiliigil.
Eusotsiaalsete putukate iseärasused
Iseloomulikumad ühisjooned, mis eristavad
eusotsiaalseid putukaid teistest:
ühist hoolitsemist ema järglaskonna eest;
sigimisvõimetute "kastide" esinemist;
põlvkondade ajalist kattumist.
Eusotsiaalsuse põhjused
Emapoolne manipuleerimine
Haplodiploidsus kui eusotsiaalsuse
geneetiline eeldus
Eusotsiaalsuse ökoloogilised eeldused
Eusotsiaalsus kui looduses laialt levinud nähtus
Kuigi esimesena paelusid eusotsiaalsuse
uurijate tähelepanu ühiselulised putukad, on
viimasel ajal jõutud äratundmisele, et
eusotsiaalsus on looduses märksa laiemalt
levinud nähtus kui seni arvatud. Näiteks
avastati eusotsiaalsus ka imetajatel.
Laisku töölisi kihutab emane tagant.
Konfliktid abistajate ja
abistatavate vahel
Parasiidiperemehe konflikt
Konfliktid grupi liikmete vahel
Vanemajärglase konflikt
Ematööliste konflikt
Sotsialiseerumine kui
evolutsioonitrend
· Elusorganismide sotsialiseerumine on
üheks peamiseks trendiks kogu elu
evolutsiooni jooksul
· Sotsialiseerumisega kaasnevad tööjaotuse
eelised, kuid ühtlasi suureneb konflikti oht
sootsiumi kui terviku ohustatus egoistlike
liikmete poolt