vale vahel isiklikud huvid, kahtlused jms · Ühiselt kokkulepitud tingimused uurimuste läbiviimiseks · Ükski teooria ei saa olla 100% tõene. Kui mõni teooria suudab näidata oma püsivust ja praktilisust, siis tunnistatakse sobivaks teatud ajaks Erinevused loodusteaduste ja sotsioloogia vahel · Eksperimendid ja katsed · Eksperimentide tulemused ja nende nn "püsivus" · Uurija mõju uuritavale · Uurija ja uuritava vaheline koostöö Sotsioloogia teadusena: · Erapooletu uurimus · Objektiivsus · Süstemaatilised ja tunnustatud uurimismeetodid · Korrektselt kogutud andmed, mis tõestavad/kinnitavad tehtud järeldusi · Kontrollitavus ja usaldatavus 8 Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Probleemid ainevaldkonna määratlemisega. Selleks, et nimetada sotsioloogiat teaduseks, peab teadma sotsioloogia ainet ja objekti, mida ta uurib.
- domineerimine (üks konflikti osapool rõhub ainult iseenda huvidele, tavaliselt on see isik ka koflikti tekitajaks, ei taha teha ühtegi järeleandmist, kasutab oma võimu teise osapoole mõjutamiseks) - vältimine (üritatakse konflikti teist osapoolt kohata nii vähe kui võimalik, eesmärgiks järgimõtlemise aja võtmise soov) - allumine (kujutab enda positsioonide surumist tahaplaanile targem annab järele) - koostöö (võimalik mõlema poole tahte korral, suurimaks takistuseks võib olla võitja-kaotaja mentaliteet koos tegutsedes, kus üks lõpetab võitja, teine kaotajana) - kompromiss (poolele teele teineteisele vastu minek, püütakse kokku leppida tingimustes, mis mõlemat osapoolt rahuldada võiksid) Konfliktide lahendamise meetodid: - lepitamine - vahendamine (kolmandate isikute kaasamine konfliktsituatsiooni lahendamisse)
tähtsamaid asjaolusid, mida võrdleva meetodi kasutamisel on vaja kindlasti arvesse võtta. Alternatiivsed hüpoteesid. Põhjuse ja tagajärje dilemma Kangurlindlaste näites järeldas uurija, et kuna rohtlas on toit levinud laiguliselt, siis on kasulik toituda salkadena. Kuid võib-olla on hoopis röövluse oht lagedas rohtlas nii kõrge, et salgas elamine on eelkõige vajalik pesade ühiseks kaitsmiseks vaenlaste eest, kusjuures salgas toitumine võib olla lihtsalt ühiselu kaasprodukt? Niisiis võib püstitada kaks alternatiivset hüpoteesi, mis kumbki võib olla tõsi, kuid võib ka mitte. Ilma hüpoteese kontrollimata pole võimalik tõestada, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Crook püstitas tegelikult vaid hüpoteesi ega kontrollinud seda. On teada, et suuraju hipokampus omab tähtsat rolli ruumimälu seisukohast. Linnud, kes koguvad talveks varusid (pasknäär, mänsak), vajavad head ruumimälu, et peidetu jälle üles leida
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl
Teine indiviid matkib esimese liigutust jms. Seda strateegiat saaksin ma oma elus kasutada näiteks: Kabet mängides ja tehes täpselt samu käike nagu vastane; Kui keegi tervituseks käe ulatab siis vastan samaga. · Why behavioural syndromes are important for mobbing predators? · Why personality is important for stable social relationships? · Is it so that cooperation is possible only among bold aggressive individuals? Ei, koostöö võib olla ka helde, kusjuures agressiivne tit-for-tat ei püsi tõenäoliselt kaua, kuna selle is kättemaksu järele on ennasthävitav. TOIDULAUDA OHUSTAV TOLMELDAMISKRIIS (M. Mänd) · Tolmeldajate ja tolmeldamise tähtsus põllumajandusele ja loodusele. Tolmeldamine tagab põllumajandusele: 1) suurema saagi 2) viljade kvaliteedi 3) sünkroniseerib seemnete valmimise 4) seemnete parema idanevuse 5) majandusliku tulu
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Revolutsiooni, mis andis talle põhjuse väita, et ühiskond areneb nii nagu orgaaniline protsess looduses. Konservatiivne ideoloogia peab demokraatiat ühiskondlikuks korralduseks, mis ei arvesta looduses ja ühiskonnas toimivate seadustega. Konservatismi puhul on kõik olemasolev ühiskonnas mõistlik. Ühiskonna majandluslikud ja sotsiaalsed institutsioonid on inimese loodud, kuid mitte plaanipärase tegevuse tulemused. Need arenevad inimeste tiheda omavahelise koostöö käigus. Koostöö on võimalik ainult teatud reegleid jälgides ja need avastatakse koostöö käigus. Konservatisimi põhiomõtted väärtustavad riiki ja seaduslikkust, rahvust ning selle kultuuri, religiooni ja perekonda. Rõhutab isikuvabadust, poliitilist pluralismi, hariduse ja sots. hoolekande vajadust vastavalt sots klassile ning majanduse kujutamine turumajanduse põhimõttel. Peab oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning seetõttu suur rõhk
Kõik kommentaarid