GRUPIMÕTLEMINE (1)

“Grupimõtlemise” termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971 .
Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl -Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal. Tulemuseks oli atakk, mis viis hukule 18 laeva, 170 lennukit ja 3700 inimest.Neid Ameerika ajaloo episoode ühendas üks – need olid ebaprofessionaalse otsustamise tagajärjed. Otsused aga olid vastu võetud kõrgema poliitika grupi või sõjaväeliste juhatajate poolt. Ühe sõnaga, kõik need olid kollektiivse vastuvõetud otsuste tagajärjed. Sellest saab järeldada, et grupi mõtlemine ei too alati endaga kaasa positiivsed tulemusi.
Esialgselt Janis täheldas, et selle atmosfääri põhiliseks iseloomujooneks on gruppide kitsas ühtekoondatus ja tahe säilitada üksmeelsus.
Grupimõtlemine - inimeste mõtlemise formaat , kus nad on sügavalt huvitatud grupi tegevusega . Olukord, kus liikmete püüdmine üksmeelsusele ületab nende isikliku motivatsiooni realistlikult hinnata alternatiivseid lahendusi.
Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet , et ta kiidaks heaks teiste soovid, loobudes oma tõekspidamistest või seisukohtadest. Grupimõtlemise puhul ei julge inimene öelda seda, mida ta arvab . Püütakse probleeme lihtsustada, tekitada ühehäälsuse illusiooni , kasutatakse kindlakskujunenud ja muutumatuid mõisteid.
Põhjused:

• usk,et kui otsustajaid on palju,siis pole võimalik eksida.
  
• puutumatuse illusioon,teadmine,et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel.
  
• konformism ,tugev surve meeskonna liikmetele ,kellel on argumente meeskonna illusioonide ,tõekspidamiste vastu.
  
• üksmeelsuse illusion ,soov meeskonna taskaalu ja ühtsust säilitada.
  
• kaitseseisund ,soov kaitsta meeskonda negatiivse inormatsiooni eest.
  

Negatiivsed tagajärjed grupimõtlemise juures:

• Grupp kitsendab oma arutamist ainult mõne alternatiiviga.
  
• Grupp ei ole suuteline mõtlema ümber neid alternatiive, mis olid esialgselt vastuvõetud suurema osa poolt.
  
• Puudub eksperdi arvamus.
  
• Grupp on üsna valiv olemasolevate andmete kogumises ja kasutamises.
  
• Grupp on nii kindel oma ideedes, et nad ei vaatle tegevuse plaane erakorralistes olukordades .
  

Grupimõtlemise vältimiseks võib arvestada järgmisi soovitusi :

• Määrata igale koosolekule nn" kuradi advokaat " kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat.
  
• Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd".
  
• Viivitada enne lõppotsuse vastuvõtmist, et liikmed saaksid enne hääletamist tingimuste üle järele mõelda või lisamaterjali hankida.
  

Grupimõtlemise tekkimisel saab nö süüdistada mõnusat ja hubast atmsofääri. Kui tegemist oleks opositsioonidel paiknevate ja vägagi äärmustlike grupiliikmetega, siis on suurem tõenäosus, et esitatakse suuremas skaalas arvamusi ning lahendusi. Kui tegemist on omavahel tuttavate ja koostöötavate inimestega on lihtsam kalduda teemas ühte kindlasse punkti ning ning minna kaasa kitsa teemakäsitusega. See omakorda võib mõjutada ka info otsimist, kus seljuhul keskendutakse vaid konkreetsele väljapakutud lahendusele ning kogu töö käib selleks, et seda tõestada või ümberlükata.
Väga huvitava faktina on välja toodud ka tõsiasi, et ka Janis pole kunagi väitnud, et grupimõtlemine on massi fenomen. Kas siinkohal võiks väita, et grupimõtlemine toimub nende ostuste puhul, kus inimene arvestab ümbruskonda, keskkonda ja ühiskonna kindlaks kujunenud arvamusi rohkem, kui oma isiklikku sisehäält ja kriitilist meelt , ning ta ei tunne isiklikku vastutust?
Kasutatud kirjanuds:
http://en.wikipedia.org/wiki/Groupthink
Myers , David G., 2005, 8th ed. Social Psychology. McGraw-Hill,Inc.