Toimub põhjalik analüüs, kus selgitatakse välja millised on tarbija ootused ja käitumine, kuidas kampaaniad mõjuvad. Kasutatakse spetsiaalseid tööriistu ja uuringuid. Nendest täpseim on neurouuringud. Järgmise sammuga pannakse paika strateegia, millisesse meedialiiki ja kanalisse, kuis suures mahus, mis ajaks ning millise sõnumiga. Kui kampaania valmis siis toimub igapäevane taktikaline planeerimine, tulemuste jälgimine ja optimeerimine. Oluline osa on kommunikatsioonil: milline on tarbija seis oma eluga, milline katekoorija on oluline, mille eest bränd seisab. Kõige selle juures arvestatakse tuntuse, imago ja müügiga. Peamised Eestis reklaamitavad katekoorijad on jaekaubandus, finantsasutused, autod ja ravimid. Meedialiike on kolme erinevat. Esiteks ostetud bränd ütleb tarbijale mida ise soovib. Kanaliteks on sellisel juhul Tv, digi, raadioreklaam, välimeedia ja print. Teiseks on
Üldiselt võime jagada muudatuste läbiviimise protsessi kolme etappi: vastuseis, nende ületamine ja kaasamine. Tavaliselt iga uue asja või muudatuste läbiviimisel kohtab ka vastupanu, mille suurus sõltub töötaja: vanusest, soost, isiksusest, motivatsioonist, varasemast muudatuste kogemusest.. Tugev vastupanu muudatustele on sageli tingitud senisest juurdunud kindlustundest. Seetõttu ei saa inimest tagant sundida ja kiirustada muutuma. Seepärast on muudatusi tutvustades oluline osa kommunikatsioonil, mis peab toimima kõigi osapoolte vahel. Inimestele tuleb rääkida, mida muudatus endast kujutab ja kuidas see mõjutab nende tööd. Lisaks tuleb töötajatele rääkida, mida neilt oodatakse ja samuti tuleb neid julgustada. Samuti tuleb pakkuda inimestele võimalusi otsuste tegemiseks selles osas, mis puudutab või mõjutab nende tööd. Niisuguses situatsioonis on tarvis kannatlikkust ja tolerantsi, et näha asju teisiti
vääritimõistmisele. Föderaalvalitsuse puudumine abi jaotusel võib olla märgiks ebaefektiivsele humanitaartööle. Pingelised valitsustevahelised suhted teevad humanitaarabi jagamise veelgi raskemaks, mitte ainult abi jagamise koha pealt, vaid ka erinevate võimaluste uurimiseks kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks. Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna. Humanitaarabi osutavad organisatsioonid tegutsevad üldjuhul koordineeritult oma asukohamaa ja hädaabi vajava riigi valitsustega. Halvematel juhtudel ei pruugi koostöö toimida, tulemuseks vastuolud ja otsustamatus. Teadmised riigist, selle kultuurist ja tavadest aitavad kindlaks määrata vajaminevad söögid, riided ja peavarju
Koos suudetakse palju enamat, kui üksinda. Edasi jätkamise ja mitte allaandmise motivatsioon tuleb kui vaatan oma sõpru ja mõtlen nendele. Nemad on tulnud koos minuga lahingusse, koos me tulime ja kokku me ka jääme. M pean teadma ja usaldama oma tiimikaaslasi. Kui jään tule alla ja on vaja taganeda, siis ma ei saa minna üksinda. Ma pean rääkima kaaslastega kiiresti ja selgelt, koos vaatame kiirel momendil kõige sobivama suuna ja siis alustame liikumist. Samuti on kommunikatsioonil tähtis roll ka ergutamisel ja motiveerimisel. Kui minu kammraad on maas ja vajab kiiremas korras abi, aga abi ei saa anda, kuna oleme pideva tule all, siis pean tegema ükskõik mida, et suudaks teda üleval hoida ning motiveerida nii palju, et võtaks relva kätte ja tulistaks vastu. Pean olema valmis ootamatuks, sest ma iial ei või teada, millal inimese vaimne meel võib muutuda paanika olukorraks.
Sotsiaalne roll grupiga suhtlemine; Ülesandele- orienteeritud rollid; Individuaalne roll; Tööjaotus jne. 61. Millised on erinevad grupi juhtimise stiilid? Efektiivne; Arvestav; Vastuvõetamatu; Lõhestav; Abivalmis jne. 62. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus; Enamus; Koalitsioon; Teerull. 63. Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki? 64. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Kommunikatsioonil suures organisatsioonis on käsu, suhte ja erimeelsuste lahendamise funktsioon. 65. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Juht on suures organisatsioonis see, kelle poole võivad toetuse saamiseks pöörduda kõik alluvad. Juht on kommunikatsiooni seisukohalt oluline, kuna teda võib usaldada ja seega moodustab ta teatud infoalase sõlmpunkti kogu organisatsioonis. 66. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
saaks. 20. Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. Nii suulise ja kirjaliku kõne loominusek on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine Erinevused: suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsamkui kirjalik seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet,mis võimaldab oma teavet korrigeerida. Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne plaeerimiseks. 21. Kas eesti keelt kõnelevad inimesed ja krimmitatari keelt kõnelevad inimesed elavad erinevates maailmades seetõttu, et need keeled on niivõrd erinevad? Neil on ettekujutus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev.
Efektiivne; Arvestav; Vastuvõetamatu; Lõhestav; Abivalmis jne. 73. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus; Enamus; Koalitsioon; Teerull 74. Mis on avalik esinemine? Avalik esinemine on suurele, mitmekesisele publikule ning esitlus peab olema suunatud kõigile, kuid tagasiside on piiratud. Selleks tuleb ette valmistada ning kohanemine on raske. Närvilisus jne. 75. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Kommunikatsioonil suures organisatsioonis on käsu, suhte ja erimeelsuste lahendamise funktsioon. 76. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Juht on suures organisatsioonis see, kelle poole võivad toetuse saamiseks pöörduda kõik alluvad. Juht on kommunikatsiooni seisukohalt oluline, kuna teda võib usaldada ja seega moodustab ta teatud infoalase sõlmpunkti kogu organisatsioonis. 77. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
Kirjutamiskramp on suutmatus kirjutada, mis tuleneb hirmust kirjutamise ees või hirmust kriitika ees, mitte aga rumalusest. Sellest saab üle tunnistades oma probleemi ja oma hirmuga tegeledes. 5. Mis on mõtete korrastamine? Oma segaste mõtete lugejale arusaadavasse järjekorda ja vormi panemine. Tuleb leida mõtetest eesmärk, põhiidee ja mõelda, kes on teksti adressaat ehk kes sellest tekstist peab aru saama. 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Suulisel kommunikatsioonil saab kuulaja vahetult tagasisidet, kirjalikul aga peab lugeja kõik kätte saama tekstist. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Eesmärk on see, mida see tekst peaks lugejale andma: panema mõtlema, andma vastuseid jne. Põhiidee on autori sõnum lugejale. 8. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Tuleb olla sisukas, konkreetne, loogiline, tuua näiteid ja seletada. Lugeja ei taha igavust lugeda, lugeja tahab midagi saada tekstist, lugejal on muudki teha kui lugeda alati. 9
Koordineerimise eesmärgid Koordineerimise eesmärkideks on: · ressursside ja panuste tulemuslik juhtimine; · otsustamisprotsessi efektiivsus; · kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine; · spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine; · protseduuride lihtsustamine, rollide ja kohustuste tõhus jagamine. Kommunikatsiooni vajalikkus muudatuste juhtimisel Muudatusi tutvustades ja juhtides on oluline osa kommunikatsioonil. Muudatus põhjustab tavaliselt hirmu erinevate asjade suhtes. Kommunikatsioon peab olema äärmiselt avatud, aus ja julgustav. Kommunikatsioon peab toimima kõigi osapoolte vahel. Muudatuse juhtimisel on alati kindlad teemad, mis tuleb läbi käia, nagu miks see muutus, muudatuse faasid, kesksed eesmärgid jne. Kommunikatsioon peab olema interaktiivne ja mis kõige tähtsam, katma kõik protsessi etapid plaanimisest kuni monitoorimiseni. Silmast-silma kommunikatsioon on
KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE *erinevused - kirjalikku tekst terviklik, suuline ajas venitatud - suuline kõne on segasem - mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel - suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *erinevused - suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - suulise kõne planeerimiseks on vähem aega - lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon MIS ON MÕTLEMINE? - Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine,
(EUCIP, 2011) Paljud arvavad, et praegune olukord on juba väga hea ning muutused ajaksid süsteemi pigem segamini. Kui organisatsioon suudab anda oma töötajatele piisavalt infot ja selgitust ning omalt poolt pakkudes ka töötajate ettepanekute vastuvõtmist ja mõistmist. Sel juhul suudab iga organisatsioon viia läbi edukalt läbi muudatusi, nii, et mõlemad pooled juhtkond ja töötajad mõistaksid üksteist. (Alas, 2002) Muudatusi tutvustades ja juhtides on oluline osa kommunikatsioonil. Muudatus põhjustab tavaliselt hirmu erinevate asjade suhtes. Kommunikatsioon peab olema äärmiselt avatud, aus ja julgustav. Kommunikatsioon peab toimima kõigi osapoolte vahel. Muudatuse juhtimisel on alati kindlad teemad, mis tuleb läbi käia, nagu miks see muutus, muudatuse faasid, kesksed eesmärgid jne. Kommunikatsioon peab olema interaktiivne ja mis kõige tähtsam, katma kõik protsessi etapid plaanimisest kuni monitoorimiseni. Silmast-silma kommunikatsioon
samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. · Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine. · Gould'i (1980) katsed - dikteeritud ja kirjutatud kirjad Erinevused kõnelemisel ja kirjutamisel: · Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. · Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida. · Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui mdiagi välja ütled on vaja juba planeerida, mida järgmisena ütelda.ajlue antaks vähe aega. · Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (nt. aga, seevastu, sarnaselt)
3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine. Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida. Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega, kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui midagi välja öelda, on vaja juba planeerida, mida järgmisena öelda ajule antakse vähe aega. Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (aga, seevastu, sarnaselt)
või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 26. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine, Mõtete korrastamine, Kava koostamine ja mustandi kirjutamine, Struktureerimine, Viimistlemine, Toimetamine. 27. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Nt teha ajurünnak vms. 28. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kommunikatsioon on alati kahepoolne ja saab õnnestuda ainult siis, kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks. Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside, lugejal on ainult tekst, suulise puhul saab täpsustada. 29. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee ei ole teema ega pealkiri, vaid autori sõnum lugejale. Eesmärk, miks kirjatöö on koostatud. 30. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse?
Biosemiootika probleemideks on...(slaidis) Nii nagu ilmub semioos ilmub terve võimalus modelleerida maailma. See areng mis me tegime ema üsas, on võrdlemisi erinv sellest, mis me tegime aasta hiljem. Organismide vahel on märgilised suhted. Siia puutub üksteise äratundmine Selleks et järglasi saada, on vaja teist nt ära tunda. Lõhn, väliskuju, hääl jne See vastastikkune äratundmine on see kuidas toimub identifitseerimine. Rühmitumine põhineb kommunikatsioonil ja äratundmisel Thomas A. Sebeok(oluline) ZOOsemiootika Jesper Hoffmeyer(bioloog) Karl Ernst von Baer Baer -areng, ontogenees -sisemine, organism Makrotase Sümbioos Epigeneerika Holistlik Romantism Kontinentaalne Darwin Evolutsioon, fülogenees Väline, keskkond Mikrotase Konkurents Geneetika Mehhanistlik Viktoriaanlus Anglo-ameerika Gustav Bunge -tuntud kui neovitalismi 1 esimesi autoreid Jakob von Uexküll -mees kes baradigmade vahet edasi ejas. EKSAM
15 E/v imagot mõjutavad eelkõige: · personalijuhtimine organisatsioonis äritegevuse edusammud kaubamärgi tuntus Tööandja turundus on tööandja maine kujundamine personalijuhtimise kaudu ning selgete sõnumite viimine potentsiaalsete kandidaatideni. Eesmärk: tekitada arusaam, et see tööandja on parim ja seal soovitakse töötada. Tööandja turundusega ei saa tegeleda ainult personaliosakond. Oluline, et personalijuhtimisel, juhtimisel, turundusel ja kommunikatsioonil oleks ühtne suund. Tööandja maine kujundamine 8.15 Tööandja mainet kujundavad: · eelkõige ettevõtte töötajad inimesed, kes mingil põhjusel on ettevõttest lahkunud Sisemised tegevused: · töötajate pühendumus juhtimiskultuur tööjõu voolavus arendustegevus ühised väärtused ja seda toetavad tegevused Välimised tegevused: · tööandja väärtustest teavitamine meediakanalites
Aga lugu on paratamatu, kui kõik seadused ja rahastused töötavad üheskoos selle nimel, et mida väiksemas kohas elada, seda keerulisem on igapäevaste toimetustega hakkama saada.Ilmselt võib päästa ka lahendus, et vallavolikogust oleks liikmeid, kes on tulised Raasiku valla eest võitljead ja kes suudaks mõjutada vallavalitsust, et kogu raha ei suunataks endisesse Rae valda. Raasiku vallas elab Ida-Harju nädalalehe Sõnumitooja sõnul üle 5000 inimese, seega on suur osa teha kommunikatsioonil, et Raasiku vald säiliks. Sellepärast ei saa mööda vaadata sellest ka selles käsitluses. Vallal oma kommunikatsiooni-, turunduse-, või meediainimene puudub ning seda on näha ka vallavalitsuse Facebooki leheküljel, mis on valla ainus meediakanal, kui välja arvata koduleht. Meediakanalit haldab inimene, kes tegeleb üldiste IT probleemidega vallavalitsuses, samas on teada, et IT inimene ei ole pädev haldama elektroonilisi meediakanaleid, mille eesmärk on hoida
*Struktureerimine *Viimistlemine *Toimetamine 5. Mis on mõtete püüdmine? *Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks 6. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? 7. Mis on mõtete korrastamine? *Eesmärk *Põhiidee... autori sõnum lugejale *Teksti adressaat *Suhtumine lugejasse 8. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? ... kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside 9. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? 10. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? *Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist *Lugeja tahab lugemisest midagi saada *Lugeja tahab kirjutatust aru saada *Lugejal on alati muudki teha kui lugeda *Lugeja soovib, et tekst juhiks tema mõttelõnga samm-sammult sissejuhatusest kokkuvõtte suunas 11. Mis on mustand? esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores 12
sarnaseid strateegiaid. Sisu planeerimine on sarnane. Planeerimine ja mälu. · Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine. · Gould'i (1980) katsed - dikteeritud ja kirjutatud kirjad Erinevused kõnelemisel ja kirjutamisel: · Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib · Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida · Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks · Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (nt. aga, seevastu, sarnaselt) ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine
haridusest, st unikaalsest individuaalsest kogemusest. Erinevuse tesaurustes tõttu komminikatsiooni protsessis vahel kasutatakse mõisteid, millel on erinev tähendus kommunikaatoriks ja retsipiendiks. See toob endaga kaasa saadud teave tähenduse moonutamisele. Lisaks sellele, iga mõiste ei eksisteeri omaette, kuid asub konteksti seoses suhtlemise aja, koha ja olukorraga. (Брудный 1972: 143). Igal kommunikatsioonil peab vestlejate tesauruste erinevust arvestama. Edukaks inimestevahelise suhtlemiseks tuleks slängi, professionaalseid mõtteid jne. vältida, asendades neid sünonüümidele, lihtsustades edastatud teavet nii palju kui võimalik. (Шакуров 2001: 6-7). 3) Stilistilised tõkked - kommunikaatori kõne stiili ja suhtlemise olukorra lahknevus. Nii teaduslik kõne stiil ei sobi suhtlemises töötajatega, kõne ametlik äri stiil - konfidentsiaalse vestluse olukorras
Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine. Kava,
Kommunikatsioon riigiasutuses sõltub sellest, mis asutusega on tegemist ning millised eesmärgid ja seosed on seal üldise strateegiaga kujundatud. Riigiasutuses on suhtekorraldaja ülesanne kliente informeerida (nt kuidas tulusid deklareerida, passi taotleda, kodakondsust vahetada). Info jagamine pole võimalus, vaid peamine tööülesanne. Avalik sektor vastutab ühiskonna ja riigi heaolu eest. Avaliku sektori organisatsioonid esindavad riiki ja tegutsevad kodanike heaks. Seepärast on kommunikatsioonil siin väga tähtis ülesanne. Näiteks maksu- ja tolliameti kommunikatsioonis on oluline ettevõtte kui avaliku sektori asutuse roll keskkonna ja suhtumise kujundaja ning suunajana. Neid rolle saab edukalt täita sihipärase ja kavakindla kommunikatsiooni kaudu. Näide Maksu- ja tolliameti suhtekorraldus Maksu- ja tolliametis on põhimõte kliendikeskne teenindamine. Teenused kavandatakse eelkõige
akadeemiliste institutsioonide töötajatele infovahetuseks (Academia.edu, Mendeley). E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid ja kaubamärki ka teistes keskkondades. 43. Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused. Suhtlusportaalides on sageli tekkinud kommuunid erinevate huvigruppidega, kuhu saab ettevõtte turunduskampaaniaid suunata. Siiski on võrgustike suurimaks plussiks kasutajate omavaheline suhtlemine ning info edasijagamine. Seetõttu tuleb kampaania muuta võimalikult atraktiivseks, et postituste jagamise näol kasutajad ise turundamisega tegeleksid
kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele • Sotsiaalne mina George Herbert Meidi järgi : Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I).Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste tegevust sotsiaalseks käitumiseks,mis põhineb kommunikatsioonil: inimesed reageerivad mitte ainult vastaspoole käitumisele,vaid ka teiste inimeste kavatsustele. Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik sotsiaalne valik. Meadi teoorias asetab inimene end teise asemele,võtab üle teise rolli. • • Muzafer Sherifi katsed : • Valgustäpikatse: istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference).
defineeritud semantikaga spetsifikatsioonid kui p4 saab alustada Arvutusmudel, mis põhineb jagatud mäluga Petri võrkude omadused peaksid olema ühetähenduslikud kommunikatsioonil Saab kontrollide mitmeid süsteemi omadusi: Semantika on reeglite kogu, mis seob tähenduse Sobib ainult kohtrakendustele (mitte Piiratus (Boundness) saab kontrollida, et (interpretatsiooni) süntaktiliste Kommunikatsioon hajussüsteemidele) etteantud
Valimispettused Valimiskäitumine - tähendab inimeste käitumismustrit valimisolukorras. Valimiskäitumist mõjutavad: Klass Usk Teemapõhine hääletamine Meedia Sotsiaalsed võrgustikud Institutsionaalsed mõjurid Poliitiline kommunikatsioon - hõlmab teadete edastamist, poliitikaga seotud tekstidele tähenduse loomist ja üldisemalt poliitilise reaalsuse kujundamist - > riigiteaduste seisukohalt on poliitilisel kommunikatsioonil terve hulk rolle: see on nii poliitilise režiimi taastootja, poliitiline sotsialiseerija, võimu teostamise kui ka võimalik avaliku huvi väljaselgitamise vahend Poliitilised kommunikaatorid nt poliitikud, ametnikud, huvi- ja surverühmad, sotsiaalsed liikumised jt kaasavad üha enam meediaprofessionaale, kelle abiga kujundatakse mainet ning töötatakse välja oma kommunikatsioonistrateegia
Kirjutuskramp on hirmust tulenev suutmatus oma mõtteid korrastada ning hiljem paberile panna. 5. Mis on mõtete korrastamine? Mõtete korrastamine on põhiteemal tuginevate alateemade üldise suuna määramine, tagamaks põhiteemale vastavust. Samuti on mõtete korrastamine ka põhilugejaskonna määratlemine, moodustamaks tervikliku ettekujutuse kirjutusstiilist, mida tuleb viljeleda kirjutamisel. 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Kirjatöö eesmärk on edastada lugejale sõnum võimalikult täpselt ning arusaadavalt. Kirjatöö on üks suhtlemisstiili vorme ning seega kirjatöö põhiidee on lugejaskonna teavitamine millestki konkreetsest, millest autor kirjutab. 9. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? 10. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist 11
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaadates
Akadeemilised Ülikoolide jt. akadeemiliste institutsioonide töötajatele infovahetuseks (Academia.edu, Mendeley). E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid ja kaubamärki ka teistes keskkondades. Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused Ajaveebid suudavad õigel rakendamisel edukalt esitleda ettevõtte teenuseid teemakohasel, kaasahaaraval ja isikustatud viisil. Vastata klientide otsingutele, meelitada saidile külastajaid ning tugevdada klientide lojaalsust. Samuti aitavad nad testida erinevaid toodete reklaamimise ideid ja meetodeid.
enam-vähem sünonüümne “uue kultuuriajaloo” mõistega ☼ mõistele antakse palju erinevaid tähendusi ☼ AA ei ole piire, levinud nii ajaloolaste kui ka antropoloogide seas, kes omistavad sellele erinevaid tähendusi . 7.04 Kommunikatsiooni, raamatute ja lugemise ajalugu ☼ kommunikatsiooni ajalugu- uurib sündmuste mõtestamist, ja info liikumist ajas; keskendub kogu kommunikatsiooni ahelale ☼ inimelu põhineb kommunikatsioonil, suhtlemisel ☼ mõista mineviku ühiskonda, mõtlemist, käitumist ☼ katusnimetus: kommunikatsiooni ajalugu (raamatu ajalugu, lugemise ajalugu) raamatu ja lugemise ajalugu ☼ raamatu kirjutamine ja raamatu vastuvõtmist (retseptsioon ehk lugemine) ☼ millist kuju raamat ajas võtnud, raamatu sisuline levik ja retseptsiooni muutumine ☼ foolio koodeks tüüpi nähtus - raamat; vanasti: raamat rullis (antiikaeg) ☼ käsikirjaliste raamatute ja trükitud raamatute uurimine
võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele 11. Milline on inimese “sotsiaalne mina” George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I). Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste tegevust sotsiaalseks käitumiseks, mis põhineb kommunikatsioonil: inimesed reageerivad mitte ainult vastaspoole käitumisele, vaid ka teiste inimeste kavatsustele. Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik sotsiaalne valik. Meadi teoorias asetab inimene end teise asemele, võtab üle teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie “ise” oleme enne kogemust või on kõigepealt “kogemus” ja selle põhjal kujuneb meie “ise” Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus
muutumisprotsessis suur roll Hoffmeyer: semiootiline vabadus – kirjeldab põhimõtteliselt evolutsiooni biosemiootilisest vaatepunktist semiootilised toed – varasemad etapid annavad toe selleks, et järgmised etapid saaksid välja kujuneda, moodustades toe, mille kaudu hilisemad semiootilised kompetentsid saavad kujuneda (nt peab laps õppima enne numbrid ära, kui saab õppida matemaatikat) Vaated evolutsioonile Tüpoloogia kirjanduse põhjal: 1) … - semioosil ja kommunikatsioonil võib olla endal roll selles, et mingeid evolutsioonilisi muutusi esile kutsuda 2) … - rõhuasetus indiviidikeskne, indiviidi olemisel teatud keskkonnas, tema kujunemisel võib olla teatud tagajärg tema hilisematele kompetentsidele 3) … - vaadetakse teiste loomade kommunikatsioonivõimekust kui midagi, mis on inimkeelele eeldanud 4) … - kommunikatsioonivõime on sarnane teistega paljude teiste
võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele 11. Milline on inimese "sotsiaalne mina" George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I). Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste tegevust sotsiaalseks käitumiseks, mis põhineb kommunikatsioonil: inimesed reageerivad mitte ainult vastaspoole käitumisele, vaid ka teiste inimeste kavatsustele. Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik sotsiaalne valik. Meadi teoorias asetab inimene end teise asemele, võtab üle teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie "ise" oleme enne kogemust või on kõigepealt "kogemus" ja selle põhjal kujuneb meie "ise" Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus
võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele 11. Milline on inimese “sotsiaalne mina” George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I). Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste tegevust sotsiaalseks käitumiseks, mis põhineb kommunikatsioonil: inimesed reageerivad mitte ainult vastaspoole käitumisele, vaid ka teiste inimeste kavatsustele. Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik sotsiaalne valik. Meadi teoorias asetab inimene end teise asemele, võtab üle teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie “ise” oleme enne kogemust või on kõigepealt “kogemus” ja selle põhjal kujuneb meie “ise” Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus
7) Akadeemilised- Ülikoolide jt. akadeemiliste institutsioonide töötajatele infovahetuseks (Academia.edu, Mendeley). Rakendus: E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid ja kaubamärki ka teistes keskkondades. 43. Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused. Suhtlusportaalides on sageli tekkinud kommuunid erinevate huvigruppidega, kuhu saab ettevõtte turunduskampaaniaid suunata. Siiski on võrgustike suurimaks plussiks kasutajate omavaheline suhtlemine ning info edasijagamine. Seetõttu tuleb kampaania muuta võimalikult atraktiivseks, et postituste jagamise näol kasutajad ise turundamisega tegeleksid. Plussid
ja faktidele tuginev juhtimine; 5) töötajate arendamine ja kaasamine; 6) pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine; 7) partnerluse arendamine; 8) vastutus ühiskonna ees. Kvaliteedijuhtimise mudelis on koondatud ühte mitu kvaliteedile lähenemise komponenti, kaasa arvatud meeskonnad, töövahendid statistiliseks protsessiohjeks ning kvaliteedisüsteemid , nagu ISO 9000. Olulist osa TQMi edukal kasutamisel on organisatsiooni kultuuril ja heal kommunikatsioonil. Kuid kõige tähtsam on kohustumus, seda mitte ainult tippjuhtide, vaid organisatsiooni kõigi liikmete poolt, eriti nende poolt, kes oma töös puutuvad otseselt kokku klientidega. TQM mudeli tuumaks on klient/tarnija- ahelad ja nende sees toimuvad protsessid. Juhtimise ,,suureks hitiks" kujunes terviklik kvaliteedijuhtimine 1990-ndatel . Hiilgeaeg kestis neli aastat ja kohati oli tööriist ka liigselt üles kiidetud
Sellest, kuidas tõlgendame partneri analoogilist kommunikatsiooni, sõltub see, kuidas tõlgendame omavahelist suhet. Analoogilise kommunikatsiooni märkidel puudub kindel tähendus (individuaalsed, sõltuvad suhtekogemustest) suhet keeruline tõlgendada. Analoogiline kommunikatsioon võib põhjustada keerukaid suhteid. Sellest ei kõnelda, sest märgid on justkui selged (ka kehakeele raamatud eeldavad, et analoogilisel kommunikatsioonil on igas olukorras alati sama tähendus, aga see pole nii! – analoogilise kommunikatsiooni märgi tähendus võib sõltuda nt isiklikust ajaloost). Asja, mida ühel juhul näeme, ei saa üle kanda kellelegi teisele! Tuleb uurida, mida miski tähendab (eriti, kui sõnalisel tasandil väljendatakse üht ning mitteverbaalsel teist) nt miks lapsed ei kuuletu – võib-olla vanem annab käsu
Üleüldistamine Ema tuls koju Minema- lähema 10 aastase lapse kõne täiskasvanu kõnest enam palju ei erine. Kõne kuulamine ja teksti lugemine Erinevused: Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud Suuline kõne on segasem Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel Suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet Lisaks oluline: Mitteverbaalne kommunikatsioon (Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata. Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris.) http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20- %202.%20mitteverbaalne%20kommunikatsioon.pdf Mis on mõtlemine?
kasutamine toob reeglina kaasa range töö jaotuse. 3.töö protsesside standardiseerimine, selline meetod võimaldab kordineerida tööd olukorras kus töötajate vahel on tihedalt side. Seal pole ka atrvis erilist juhtimist. 4. Oskuste standardiseerimine. Töö keskkonnas kus tegutsevad heade ja piisavate oskustega töötajad, siis suudavad nad saavutada iseseisvalt häid tulemusi. Kordinatsiooni tagamisel on oluline koht inimeste vahelisel kommunikatsioonil. Oluline eesmärgi lahendamiseks. Kommunikatsiooni vormideks on: 1) juhiste andmine2) info andmine ja saamine.3) ideede vahetamine4) plaanide ja strateegiate tutvustamine5) tegelik ja plaaniväline võrdlemine. 6) reegkite ja protseduuride kehtestamine.7) organisatsiooni struktuur ning selles tegutsevate inimeste funktsioonide teatavaks tegemine. Igasuguse kommunikatsiooni kirjeldamisel tuleb lähte kohaks võtta küsimused
Kirjutamise faasid: 1) planeerimine üldkava paikapanemine, mida tahame öelda. Sellele rohkem aega kulutades on kirjatöö kvaliteetsem. 2) lausete loomine kuidas ütleme 3) läbivaatamine kas kõik on olemas või tahaksime midagi lisada Kõnelemine ja kirjutamine: Sarnasused: Kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid Oluline on teate tähenduse planeerimine Erinevused: Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevalt tagasisidet Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine sümbolilised protsessid mõistete moodustamine, omavaheline seosamine,
mudel modernsest e isikukesksest mudelist? Traditsionaalne ehk staatusekeskne mudel: Iga pereliikme koht peres sõltub soost ja vanusest. Isa määratletakse kui ülemust, distsiplineerivat kätt, teda austavad emad ja lapsed. Tähtis on, mida laps teeb, mitte miks ta seda teeb. Lapse juures hinnatakse puhtust ja kuulekust. Rakendatakse otseseid korraloomise vahendeid: kehalist karistustja ähvardusi. Tähtis on perekesksus, rõhuasetus meie-tundele. Rõhuasetus kommunikatsioonil vanemalt lapsele. Vanemad ei tunne vajadust käske lapsele põhjendada. Rõhutatakse käskude täitmist, autoriteetide austamist ja konventsionaalse sotsiaalse korra säilimist. Lapsel areneb välja individuaalsuse arvelt tugev sotsiaalneidentiteet, hariduslikud saavutused on madalad. Modernne ehk isikukeskne mudel: Rõhuasetus iga pereliiikme individuaalsusel. Isa on rohkem kiindunud ja vähem käskiv, ema muutub korra loojaks perekonnas. Rõhuasetus
Kirjutamise faasid: 1) planeerimine – üldkava paikapanemine, mida tahame öelda. Sellele rohkem aega kulutades on kirjatöö kvaliteetsem. 2) lausete loomine – kuidas ütleme 3) läbivaatamine – kas kõik on olemas või tahaksime midagi lisada Kõnelemine ja kirjutamine: Sarnasused: Kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid Oluline on teate tähenduse planeerimine Erinevused: Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevalt tagasisidet Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus – seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia – mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine sümbolilised protsessid – mõistete moodustamine, omavaheline seosamine,
mida saab lihtsasti hinnata. 3. Tagaks üksuste eesmärkide kooskõla vastutusalaga. 4. Tagaks eesmärkide täitmise seostatuse tasustamise süsteemidega – muidu eesmärgid jäävadki täitmata. 5. Põhineks piisavalt täpsel ettevõtte strateegial – mõnikord olulisem defineerida mitte seda, mida ettevõte teeb, vaid seda, mida ei tee. 6. Arvestaks riskidega - tundlikkuse analüüs, stsenaariumid. 7. Põhineks heal kommunikatsioonil – töötajad töötavad ühise eesmärgi nimel. 8. Põhineks piisaval arvul mõõdikutel ning valitseks tasakaal mineviku/tuleviku, finants/mittefinants ning sisemiste /väliste mõõdikute vahel. 9. Põhineks IT lahenduste tõhusal kasutamisel. 16. Nimetage kõik 7 omadust, millele peaks vastama hea tegevusedukuse mõõdik. 1. Tagasivaatav 2. Ettevaatav 3. Kompenseeriv 4. Motiveeriv 5. Alt üles edasikantav 6. Ülalt alla edasikantav 7
Eesti poliitiline juhtkond on praegu seisukohal, et ENP kui ühtne raamistik nii ida- kui lõunamõõtme poliitika jaoks on hea ning seda tuleks hoida. Samas leiavad juhtivad erakonnad, et on vaja edaspidi süvendada eristamist vastavalt riikide ambitsioonidele ja profiilile. Leitakse, et tuleb tõsta prtnerite omaosalust toetusprojektides- ja programmides. Ka tuleb tõsta EL-i nähtavust. Suur roll on siin partnerriikide kodanike jaoks oluloiste tulemuste saavutamisel ning efektiivsel kommunikatsioonil. Arvatakse, et mobiilsus on üks võtmekohti. Aga ka kaubandus ja energiaküsimused on aktuaalsed. Vastastikkustest huvidest lähtudes aga ei tohiks tahaplaanile jätta Euroopa Liidu jaoks olulisi väärtusi ning teatud tingimuslikkust, mis on “enam enama eest” põhimõtte aluseks. Minnes aga siit Idapartnerluse poliitika juurde, siis siin peab Eesti oluliseks initsiatiivi edasiarendamist vastavalt Idapartnerluse Vilniuse
- Läbivaatamine – hinnatakse kirjutatut - Leitud ekspertide ja algajate erinevused Kõnelemise ja kirjutamise võrdlus Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased: - Mõlema puhul on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine - Kõnelemise ja kirjutamise protsesside sarnasust on näidanud Gouldi katsed dikteeritud ja kirjutatud kirjadega Erinevused: - Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - Kõneleja tavaliselt teab kellega ta räägib - Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni - Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Kokkuvõtteks võib öelda et kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine Kõne ja mõtlemine Whorf – keelelise relatiivsuse hüpotees - Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise. See tähendab et ühte keelt kõnelevad inimesed mõtlevad teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed
2009). Turundus tähendab üha vähem ühepoolseid sõnumeid ja üha rohkem kahepoolset kommunikatsiooni. Turundus ei käi enam ainult nelja või viie P (Product, Price, Place, Promotion; People) ümber, oluliseks on muutunud vestlus organisatsiooni ja sihtrühmade vahel. Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks.
täpsusel suur mõju kliendi rahulolu saavutamisele. 3. Infovahetus. Logistilised tegevused on transaktsiooniintens*ivsed. Transaktsioonid, nagu näiteks saadetiste vastuvõtt, ladustamine, tellimuste täitmine ja lähetamine jms. genereerivad suurtes kogustes andmeid. Selliseid infomahtude haldamine ning jagamine firmasiseselt ning firmaväliste partneritega ilma vastavate info- ja kommunikatsioonisüsteemideta on võimatu. Kommunikatsioonil on võtmeroll iga integreeritud süsteemi efektiivsel funktsioneerimisel, olgu see siis ettevõtte logistiline süsteem või kogu tarneahel. 3. Varude haldamine. Üks logistika olulisemaid komponente. Firma peab omama piisavaid varusid klientide vajaduste ning oma tegevussisendite vajaduste rahuldamiseks. Samas nõuab kaubavarude hoidmine täiendavalt ruumi ja kulutusi ning varudesse seotud kapital on käibest väljas
Meeskonna erinevad liikmed muudavad meeskonna eksistentsi põhjust ja ülesandeid. Tihti on enne meeskonnaliikmete valikut määratletud meeskonna ülesanne ja meeskonnaliikmed valitakse arvestades nende pädevusi ja sobivust antud eesmärgi täitmiseks. Kui ülesandele orienteerituse intensiivsus eristab meeskondi teistest väikestest gruppidest, siis piiride ületamine eristab virtuaalmeeskondi tavameeskondadest (Lipnack, Stamps 2000). Tabel 4 selgub, et IKT poolt vahendatud kommunikatsioonil on siiski ka väga oluline roll, kui võrrelda tava- ja virtuaalmeeskondi omavahel, sest IKT kasutamine muudab kõikvõimalike piiride (ajalised, ruumilised, kultuurilised, organisatsioonilised jne.) ületamise võimalikuks on piire ületava koostöö tegemise vahendiks ja eelduseks. Tabel 4. Virtuaalsete- ja tavameeskondade iseloomulike tunnuste võrdlus (Bell, Kozlowski 2002, kohandustega). Aspektid Virtuaalmeeskond Tavameeskond
annaabi.ee 
