Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel (0)

Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel
Essee
Mai-Liis Paenurm
Juhendaja : Katre Sakala
Tartu 2016
2. juulil 2015 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava , mida järgides võetakse 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus (valitsus.ee, 2015). Peale esimest juulit 2016 tehakse üheseltmõistetavate ja objektiivsete hindamiskriteeriumite järgi selgeks, kes valdadest liidetakse ja kes säilitavad oma nime, kuid võivad suureneda kõrvalasuvate külade või väiksemate valdadega ühinemisel (Rahandusministeerium, 2016). Uued omavalitsused peaksid ajakava järgi tööd alustama 1. oktoobril 2018 , peale erakorralisi valimisi (valitsus.ee, 2016).
Selleks, et väiksemad vallad saaksid säilitada oma endise nime ja kuju, märgiti perspektiivika valla rahvaarvu piiriks 5000 sissekirjutatud elanikku. Rahandusministeeriumi sõnul valiti 5000 piirmääraks selle tõttu, et 5000 elanikku on suurusjärk, kus hakkab ilmnema toimiv kohalik demokraatia ja kus on piisavalt valikuvõimalusi ja investeeringuid võimaldav eelarve. Lisaks on ressursse palgata pädevat ja vajalikku personali valla toimimiseks ja neile on võimalik piisavalt rakendust leida, ehk et võimekus teha kõike seda, mida inimesed ühelt healt tuleviku omavalitsuselt ootavad (Rahandusministeerium, 2016).
Üheks vallaks, kes jääb väga napilt haldusreformile jalgu ning peab ilmselt kaardilt kaduma,, on Ida- Harjumaal asuv Raasiku vald. Raasiku vallas on hetkel registreeritud elanikke käesoleva aasta 4. aprilli seisuga 4732, mis on valla taasnimetamisest aastal 1992, suurim( Statistikaamet .ee, 2016). 2016. aasta algusest on valda lisandunud 15 inimest, kuid sellegipoolest on puudu Statistikaameti andmetel 268 inimest, et ületada viie tuhande piiri, mis laseks jätkata Raasiku vallal töötamist iseseisva vallana. Valla rahvaarv on olnud alates selle loomisest üheksakümnendatel, tõusvas tendentsis. Seaduse vastuvõtmiseni ja valdade ümberplaneerimiseni on jäänud umbes kaks kuud, mis tähendab, et mõlema, nii mai kui ka juuni kuu jooksul peab valda lisanduma keskmiselt 134 inimest, et Raasiku valla nimi säiliks.
Samas, kui vaadata taristut, siis oleks tegu justkui väga elujõulise vallaga, mida ka Raasiku vald tegelikult on. Objektiivselt vaadatuna: 4 põhikooli, 2 lasteaeda, üks huvikool millel on kaks filiaali, mitu suurt toidupoodi ning elujõuline kultuurielu. Näiteks teatrituuride plaane vaadates, on ikka ja alati trajektoorid Tallinn, Tartu, Pärnu, Aruküla, Narva, ehk et Eesti suuremate linnade kõrval, domineerib alati ka väike Raasiku vallas asuv Aruküla. Kui palju see on seotud vallavalitsusega, seda ei oska veel määrata. Olemas on pangaautomaadid, perearst , apteek ning postkontor. Suurim murepunkt ongi ilmselt gümnaasiumihariduse puudumine, mida enamik omandab pealinnas. Mõned käivad gümnaasiumiastmes kõrvalasuvas Rae vallas Jüri Gümnaasiumis. Siiski tekiks küsimus, et kui vallas asuks gümnaasiumiosa, siis kas õpilaseks otsustaks ikkagi pealinna kasuks oma haridusteel.
Raasiku valda ümbritseb neli valda, mille rahvaarvud on kõik üle kehtestatud piirmäära. Jõelähtme valla rahvaarv on nende kodulehe andmetel 1. jaanuari seisuga 6210 inimest (joelahtme.kovtp.ee, 2016), Kose vallas seisuga 7161 inimest (kosevald.ee, 2016), Anija vallas 5617 inimest (anija.kovtp.ee, 2016) ja Rae vallas 16 239 (rae.ee, 2016). Seega ei ole Raasiku vald niivõrd väiksem rahvaarvu poolest teistest valdadest (välja arvatud Rae vald), kuid kuna kaotamisele kuuluvate valdade rahvaarvu number on paika pandud kümnendiku täpsusega, jääb ta iseseisvatest omavalitsuste kandiaatidest välja. Naabervaldade rahvaarv säästab neid kaotamisest, kuid see tähendab seda, et Raasiku vald liidetakse kas Anija, Kose, Jõelähtme või Rae vallaga.
Raasiku valla volikogu istungitel on arutatud ka Raasiku valla tükeldamise teemat, kuid on kiiresti leitud, et tervenisti teise vallaga liita on igast aspektist parem, et säiliks ülesehitatud kogukond ning küladevahelised ühendused ning koostöö (Raasiku valla Facebooki kodulehekülg , 2016). Samuti on vallavalitsus teinud ettepaneku Jõelähtme, Anija ja Kose valla küladele, mis on Raasiku valla piiri vahetusläheduses, et need loovutaks mõne küla Raasiku vallale , tänu millele ei satu nemad kriitilisest piirist allapoole, kuid mis tõstaks Raasiku valla sundliitmise olukorrast välja. Siiani on vastus olnud eitav, tuues põhjuselt, et see ei arendaks teise vallaga liituvat küla mitte kuidagi avalike teenuste arendamise, transpordi või elukvaliteedi tõstmise suhtes. Eks suures plaanis see inimeste elu märgatavalt ei muudaks, lihtsalt kõik dokumendid , mis nagunii suures osas on internetipõhised, tuleks esitada teise kohta.
Praegu on Raasiku vallakeskuseks Aruküla. Seal asub samas hoones Raasiku vallavalitsus ja Aruküla kutluurimaja. Kui vaadata just Raasiku valla juhtumit, külastatakse vallavalitsuse hoonet samas majas asuva kultuurimaja pärast. Kui vallavalitsuse asukoht muutuks, siis kultuurimaja jääks . Vallavalitsuse asukoht on tähtis gümnaasiumiõpilastel sõidukompensatsiooni avalduste ja vähekindlustatud peredele toetuse avalduste esitamiseks. Lisaks veel ühekordsed probleemid, nagu ehitusload etc. Kuid kellelgi igapäevaseid tegevusi seal teha ei tule ning vallarahvast liigub vallavalitsuse koridorides vähe.
Pigem mõjutab vallavalitsuse asukoht väheseid inimesi, sest igapäevaselt käivad seal ainult nende töötajad. Kuigi vallavolikogu istungid on avalikud, käib seal hobikuulajaid harva. Vallavolikogu istungitel käivad lisaks vallavolikogu liikmetele tavaliselt veel valla uudiseid kajastav ajakirjanik, kuid temagi hangib infot enamik ajast kaudselt läbi telefonikõnede ja meilide. Seega on näha, et tegelikult ei mõjuta vallavalitsuse asukoht igapäevaselt keskmisest vallakodanikest mitte kedagi.
Kui rahvale otsene mõju on väike, siis kaudne mõju on ilmselt massiivsem . Kaudse mõju all pean ma silmas, et kuidas prioritiseeritakse valla kasutusse antavat raha ning kuidas jaotatakse tähelepanu sisuselt kaks korda suuremas vallas, kui see oli seda seni. Kuidas see mõjutab näiteks endise Raasiku valla teid, haljastust ja vallasisest transporti.
Kui valla keskuseks näiteks Rae vallaga liitumise puhul jääb Jüri ja suurimaks asulaks Peetri, siis on eeldatav, et kõik vabad summad suunatakse uude Peetri kooli ehitusse, sest valla kontekstis on see kõige kiiremini arenev piirkond. Kuigi kui vallakeskus asuks ikka veel Raasiku vallas, oleks prioriteedid Raasiku põhikooli ning Aruküla põhikooli staadioni renoveerimine , mis ilmselt Rae valda kuuludes langeks tegevuste listi tahaotsa. Hetkel on Pikavere kool Raasiku vallas olnud aastaid selline, mis kõigepealt muudeti põhikoolist algkooliks ning nüüd juba arutatakse, et kas on hea mõte seda edasi hoida sellisena nagu on. Samas on ikka ja jälle vallas leitud, et algkool peaks vähemalt Pikaveres olema ja pigem peab jälgima, et inimesed, kes Pikaveres elavad, ka oma lapsed sinna kooli paneks. Kui Raasiku vald liidetaks nüüd Rae vallaga, siis oleks selge, et võrreldes näiteks Jüri gümnaasiumiga, kus käib ühes klassis poole rohkem inimesi, kui terves Pikavere koolis, on Pikavere kool vallavalitsusele pigem koormaks, kui tooks kasu ja sulgemine oleks suhteliselt kiire tulema . Kurb on see, et räägitakse pidevalt linnastumise probleemidest ja sellest, kuidas kõik maalt ära põgenevad . Aga lugu on paratamatu, kui kõik seadused ja rahastused töötavad üheskoos selle nimel, et mida väiksemas kohas elada, seda keerulisem on igapäevaste toimetustega hakkama saada.Ilmselt võib päästa ka lahendus, et vallavolikogust oleks liikmeid, kes on tulised Raasiku valla eest võitljead ja kes suudaks mõjutada vallavalitsust, et kogu raha ei suunataks endisesse Rae valda.
Raasiku vallas elab Ida-Harju nädalalehe Sõnumitooja sõnul üle 5000 inimese, seega on suur osa teha kommunikatsioonil, et Raasiku vald säiliks. Sellepärast ei saa mööda vaadata sellest ka selles käsitluses.
Vallal oma kommunikatsiooni-, turunduse-, või meediainimene puudub ning seda on näha ka vallavalitsuse Facebooki leheküljel, mis on valla ainus meediakanal, kui välja arvata koduleht . Meediakanalit haldab inimene, kes tegeleb üldiste IT probleemidega vallavalitsuses, samas on teada, et IT inimene ei ole pädev haldama elektroonilisi meediakanaleid, mille eesmärk on hoida pidevalt kätt pulsil ning suhelda inimestega. Mida rohkem on sotsiaalmeedia tähtsus tõusnud igapäevategevustes, seda enam on näha, kui paljudel inimestel tegelikult puudub oskus ja teadmised seda hallata, ja kui paljud selle tähtsusest ja mõjust meie igapäevaelule aru ei saa.
Valla Facebooki lehel on meeldivust välja näidanud 696 inimest. Neid võiks olla kordades rohkem, muutes Facebooki lehte atraktiivsemaks ja mitte nii üheülbaliseks. Inimestes tekib sellises juhul niinimetatud reklaampimedus, kus inimesed näevad sama pilti, või Raasiku valla kontekstis pigem pildi puudumist, enda silmade ees nii palju kordi , et nad ei pane enam seda tähele ning aju ei registreeri ära uut informatsiooni. Kui sotsiaalmeedias kehtib kirjutamata reegel, et palju pilte, vähe teksti ja löövad laused , siis valla Facebooki vaadates on olukord risti vastupidi: postitused on pikad ja lohisevad, pilte tihti pole ning kõik need pikad, lohisevad artiklid on viidatud vallavanema kodulehele, mis mõjub isiklikult mulle nagu juhikultusena ja väga ametlikult, samas võõralt ja üldse mitte koduselt. Isegi, kui seal on üleskutse vallaga liituda, siis kaob see kiiresti areenilt. Rääkimata strateegilistest postitusest ja niinimetatud oma stiili tekitamisele.
Kui uus vallavolikogu valiti, oli nende ühine lubadus , et toovad valla rahvale lähemale. Kui vahepeal kästakse istungitelt inimestel lahkuda, siis samamoodi käitutakse inimestega ja sotsiaalmeedias - lihtsalt ignoreeritakse. Mitte kunagi ei vastata vallakodanike kommentaaridele ega küsimustele, isegi kui need on täiesti põhjendatud ja tooks valla suletud poole inimestele lähemale. Samuti on tekkinud kommentaariumis inimeste vahel arutelu, kuhu vallavalitsus ei sekku mitte kunagi. Hetkel, mil vallavanem on vestlusesse laskunud ja mõnda postitust kommenteerinud inimestega, siis on see pigem negatiivne või kriitiline teema, mis on suunatud otseselt vallavanemale. Jääb mulje, et kuigi enda kaitseks astub ta pidevalt välja, ei tee ta siiski seda oma valla eest.
Facebookis tegi vannavanem Raivo Uukivi kokkuvõtva postituse, et kuidas vallal läheb ja mis on erinevate valdadega liitumisel plussid ja miinused ja mida teised vallad sellest arvavad . Oma postituse lõppu kirjutaski ta üleskutse, et kõik kes elavad Raasiku vallas, võiks olla ikka sisse kirjutatud ka siia. Vahetult pärast postitust ilmus esimene küsimus: mida annab mulle Raasiku valda ümberkirjutamine, kui ma hetkel elan paberite järgi Rae vallas. See oleks olnud ideaalne võimalus vallavalitsusele, et tuua välja mõjukamad põhjused. Kas seda tehti? Vastus on eitav.
Samamoodi käitub vald, nagu ta oleks eile teada saanud, et nende töökohad on ohus ja Raasiku valda kui sellist ei pruugi mõne aasta pärast eksisteerida. Haldusreform on päevakorras olnud juba viis-kuus aastat ning selle aja sees on korra aastas korraldatud ainult kampaaniat “Registreeri oma kodukohaks Raasiku vald!”. Kampaaniat on kajastatud ainult välimeediana Raasiku valla territooriumil suuremates alevikes ning tehtud üks-kaks postitust sellest ka sotsiaalmeediasse, kuigi tegelik auditoorium on palju suurem. Vallavalitsus oleks võinud suunata selle kõrvalvaldatesse, et kui piiriäärsed elanikud koju sõidavad, näevad seda nemadki. Võimalus oleks teha suur sotsiaalmeediakampaania, vald oleks võinud võtta endale kas või ajutiselt meediaplaneerija, kes oleks puust ja punasest ette kirjutanud, millal ja mida, kuidas peab tegema. Seda kõike oleks saanud juba varakult ja odavate vahenditega rahastada, kuid kui isegi tahtmist välja ei näidata, ega siis ise inimesed oma sissekirjutuse osas võitlema ka ei hakka.
Kui Raasiku vald liituks aastal 2018 Kose vallaga, saaks uueks külakeskuseks senise Aruküla aleviku asemel Kose linn. Kaardilt vaadatuna ( Lisa1 ) jääb terve Raasiku vald põhja poole, moodustades justkui T tähe ning oleks logistiliselt väga keeruline ajada valla siseasju, kui pool valda oleks horisontaalselt kaardil ning teine osa vertikaalselt. Lisaks on Kose piirkond kõige kaugemal pealinnast. Kuna vallakeskus koondub Kosele, siis võib ette ennustada endise Raasiku valla territooriumi kaugenemist kõikidest vallavalitsusega seotud toimingutest, mis kindlasti mõjutab eelkõige koole ja nende rahastuse jagamist. Lisaks liitus mõned aastad tagasi juba Kõue valdi Kose vallaga, kus jäi valla teeninduspunkt ka vanasse Kõue valda. Usun, et selline süsteem rakendataks ka Raasiku vallas.
Anija valla rahvaarv on olnud aastaid püsivas languses, kuigi pindalalt on vald üks suurimatest. Kui aastal 2011, 1. jaanuari seisuga elas vallas pea 5900 inimest, siis 2016. aasta alguseks elab vallas pea 5700 inimest. Varem või hiljem ootab ka Anija valda sama probleem, nagu seda ootab juba tuleval suvel Raasiku valda, kuid haldusreformi sisse pole arvestatud tõusu- ja langustrende, ehkki saaks tänu sellele teha ratsionaalsemaid otsuseid valdade kaotamisel ja liitmisel. Siiski võib päästa Aegviidu valla liitumine Anija vallaga, mis on juba valdadevaheliselt kokku lepitud. Kuid kas see päästab vallakodanike arvu püsivast vähenemisest, näitab aeg.. Raasiku valla liitmine Anija vallaga ei tekita vallarahvas erilisi emotsioone, sest ühised sündmused või kultuurielu meil puudub. Senise vallakeskuse Aruküla asemel, muutuks tulevase Raasiku vallas keskuseks Kehra linn. Samas on tunda, et külaelanikud vaatavad rohkem pealinna poole, seda nii tööl, koolis või poes käies . Tallinn piirneb idast aga Rae vallaga. Anjia kasuks räägib Ida- Harjumaa nädalaleht Sõnumitooja, mis ilmub hetkel Kuusalu, Raasiku ja Anija vallas. Kuid kuna Sõnumitooja hiigeajad on möödas ja väljaanne sõltub suures osas valla dotatsioonidest, siis määravaks see ilmselt ei saa. Seda enam, et Raasiku vallas käib jutt aastaid enda meediaväljaandest.
Anija valla suhtes näitab ükskõiksust ka see, et kuigi seal on gümnaasium olemas, valivad noored ikka gümnaasiumiks Tallinnas või Rae vallas asuvad gümnaasiumid .
Jõelähtme vallaga on Raasiku vallal kõige vähem ühist ning nendega liitumise puhul oleks lugu küllaltki sama, mis Anija vallagagi. Logistiliselt oleks valla siseasju sama keeruline ajada, nagu liitumisel Kosega. Samuti ei ole neil gümnaasiumiosa ega suuremat linna, mis tõstaks Raasiku valla elanike väärtust.
Rae vallaga liitumine on püsivalt teemana üleval olnud. Ehkki ka veidikene subjektiivselt , sest meie hetkeline vallavanem Raivo Uukivi on eelnev Rae vallavanem ja praegune Rae vallavolikogu liige, küll eelnevalt umbusaldatud. Kui Raasiku vald liitukski Rae vallaga, oleks tal soodsad tingimused vallavalitsuses edasi tegutseda, kuna tal on mõlema valla tundmise eelis, mida näiteks praegustel Rae abivallavanematel ja vallavanemal ei ole. Endise ajakirjanikuna vallavolikogu istungitel käies tundsin, kuidas vallavanem viib haldusreformi küsimustes jutu tagasi alati Rae valda. Muidugi, tegu on Ärilehe andmetel Eesti ühe rikkama vallaga ja pikemas perspektiivis tuleb see tervele taristule kasuks. Rae valla kasuks räägib ka see, et Raasiku valla elanikud käivad Rae vallas sportimas, kuna seal on ujula ja ideaalsed sportimisvõimalused. Kuna tihti leiab kultuurielu sündmuste plakateid ka Raasiku vallast, siis käiakse seal ka kultuuri nautimas. Samuti läheb igal aastal gümnaasiumisse Rae valda mitu noort. Negatiivse suunana võib eeldada, et Rae vallal on suuri keskuseid Jüri ja Peetri näol, mida hallata. Seega võivad Aruküla ja Raasiku oma senise jõu kaotada, kuna valla tähelepanu ei ole enam kindlasti täiesti neil. Veel rohkem mõjutab see ilmselt Raasiku valla väiksemaid külasid.
Kuid on ka viies ja ka subjektiivsemalt öeldes, kõige parem võimalus. Raasiku vallal on sisuliselt mõned kuud aega pingutada selle nimel, et saada täis 5000 inimest ning jätkata iseseisva vallana. Seda tugevate kogukonna tunde, kommunikatsiooni ja motivatsiooniga nii rahvalt kui ka vallavalitsuselt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Raasiku valla iseseisvus seisab tugevalt vallapoolse kommunikatsiooni puudumise taga. Vallal on võimu rohkemaks, kui ta hetkel välja näitab. Kui vald astuks sammu rahvale lähemale, oleks tulemused palju paremad. Kui Raasiku vald kuulubki nüüd nende valdade alla, kes otsustatakse haldusreformi käigus liita kellegagi, oleks kindlasti kõige sobivam Rae vald, sest Jõelähme, Anija ja Kose vald ei ole kuidagi seotud Raasiku vallaga. Vähesed käivad seal tööl, pea keegi ei käi seal gümnaasiumiastmes ning omavaheline lõimumine meil ka puudub ning see on Rae vallaga kindlasti suurem. Seda enam, et Rae vallas käivad gümnaasiumis paljud Raasiku valla noored. Rahva meelest domineerib ka Rae vald ilmselt selle jõukuse tõttu ning vallavanem nõustub oma eelneva karjääri pärast. Võib öelda, et lootus oma valla säilimisest on aina väiksem, kuna kuskilt ei tule seda sisendit , et viimane aeg oleks selle nimel võidelda. Siiski on veel mõned kuud aega, et seda seisu parandada.
Lisad
Lisa 1 Harjumaa vallad. Allikas: hol.ee
Kasutatud kirjandus

Rahandusministeerium: “Mis 5000 elanikku on hea kriteerium ?” 21.01.2016 , URL http://haldusreform.fin.ee/kkk/miks-5000-elanikku-on-hea-kriteerium/ , viimati vaadatud 1.05. 2016

Rahandusministeerium, haldusreform, URL http://www.fin.ee/haldusreform/ , viimati vaadatud 1.05.2016

Vabariigi Valitsus, “Valitsus kiitis heaks kohaliku omavalitsuse reformi ajakava ja ühinemistoetuste suurenemise”, 2.07. 2015, URL https://valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-kohaliku-omavalitsuse-reformi-ajakava-ja-uhinemistoetuste-suurendamise , viimati vaadatud 1.05.2016

Anija Vald, URL http://anija.kovtp.ee/ , viimati vaadatud 1.05.2016.

Kose vald, URL http://www.kosevald.ee/ , viimati vaadatud 1.05. 2016

Jõelähtme vald, URL Joelahtme.kovtp.ee, viimati vaadatud 1.05. 2016

http://www.stat.ee/ppe-55775

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-koige-joukamad-vallad-on-viimsi-harku-ja-rae?id=65256130

Rae vald, URL http://www.rae.ee/uldinfo , viimati vaadatud 1.05. 2016

http://www.hol.ee

Raasiku valla Facebooki lehekülg, URL www. facebook .com/raasiku.vald1, viimati vaadatud 1.05. 2016