Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #1 Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #2 Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #3 Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #4 Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #5 Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #6 Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #7 Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #8 Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mailiispaenurm Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Keskonnaseisundianalüüs

keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda vallas on 11 küla ning suurim neist on Tilsi küla,mis on ka valla keskus. Tilsi küla asub maakonna keskusest Põlvast, 14 kilomeetri kaugusel. Laheda vallale on iseloomulik tasane reljeef, mis vaheldub põllumassiivide ja metsatukkadega. Joonis . Laheda vald (Maaamet) 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur Laheda valla pindala on 91,5 km2. 31. Detsember 2011 seisuga elab vallas 1195 inimest ning valla asustus tihedus on 13 in/km2 kohta. Valla keskuseks on Tilsi küla, kus elab 394

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
12
doc

Raplamaa referaat

mis Alustes ühineb RakverePärnu maanteega. Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel. Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse. 01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796. Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1538 (2007a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha. Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri, spordi ja haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus

Geograafia
thumbnail
28
docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
14
docx

Haanja keskkonnaseisundi analüüs

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
26
docx

Põlva valla keskkonnaseisundi analüüs

.....................................4 1.2. Ettevõtted...................................................................................................................................4 1.3. Haridussüsteem..........................................................................................................................4 1.4. Elamufond.................................................................................................................................4 1.5. Põlva valla teed..........................................................................................................................4 1.6. Veevarustus................................................................................................................................5 1.7. Küttesüsteem.............................................................................................................................5 1.8. Jäätmemajandus..................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
44
pdf

Abja-Paluoja

erinevat internetiallikat. 3 ABJA-PALUOJA Asend ja halduspiirid Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Abja vallas (Lisa 1-2). Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda. Abja vald asub Viljandimaa edelapoolseimas osas ning hõlmab umbkaudu poole muinaseesti Halliste kihelkonnast. Abja ja Halliste valla vaheliseks administratiiv- ja halduspiiriks on Kariste järve lõunakallas. Pöögle oja, mis suubub Halliste jõkke, on Abja valla põhjapoolseks piiriks. Läänest piirab Abja valda Saarde vald ning idast Karksi vald. Läti Vabariik on Abja valla lõunapiiriks. Abja vallas on kaks linna – Abja-Paluoja ja Mõisaküla. Mõisaküla on ühtlasti Eesti kõige väiksem linn. Abja valla pindala on 290,2 km² ja Abja-Paluoja linna pindala on 4,49 km² (Abja vald). Ajalooline taust

Eesti asustuse kujunemine
thumbnail
17
docx

KOV SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS

Mõdriku 2013 Valisin kolme kohalikuomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Avinurme, Orava ja Vastseliina vallavalitsuse. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Nii Avinurme kui ka Orava sotsiaalnõunikud omavad alluvaid, Vastseliina aga mitte. Ametikoha eesmärkidest tuleb välja ka erinevusi nimelt on Avinurme ja Orava valla peamiseks eesmärgiks ikkagai aidata valla elanikke lähtudes erinevatest aspektidest nagu tervishoid, rahaliselt hättajäänud isikute toetamine, kui Orava vallavalitsus tegutseb lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Tööülesandes on Avinurme ja Orava vallas põhjalikult välja toodud. Vatseliina oma jääb kuidagi väheseks ja mitte nii arusaadavaks. Peamiseks tööülesandeks on korraldab valla sotsiaalala arengukava ja muude sotsiaalelu käsitlevate dokumentide

Eetika
thumbnail
11
docx

HARKU VALD

Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun