Humanitaarlogistika (0)

Essee
Humanitaarlogistika
Teema, mida käsitlema hakkan, on humanitaarlogistika. Valisin antud teema, kuna humanitaarlogistikast räägitakse väga vähe, samas on see valdkond ülimalt olulise tähendusega. Samuti sooviksin infot selle kohta, kuidas toimub humanitaarabi kohaletoimetamine ning planeerimine katastroofipiirkondadesse.
Humanitaarlogistika all mõeldakse hädaabi kohaletoimetamise planeerimisprotsessi, teostusvõime haldamist, abisaadetiste voogude kuluefektiivset transportimist, käsitlemist ja hoiustamist ning informatsiooni otstarbekat levitamist algallikast abivajajateni, mille abil leevendatakse abivajajate valu ja kannatusi. Eesmärgiks on tagada katastroofipiirkonnas planeerimine, valmidus, varustamine, veod ja ladustamine . [1]
Jarrod Goetzel ütleb, et humanismi aluseks on arusaam, et kõik inimesed väärivad austust ja väärikust ning neid tuleks sellistena käsitleda. Ta on sõnastanud katastroofi kui olukorda või sündmust, mis saavutab ülekaalu kohaliku ruumi üle ning mis eeldab abi saamist riiklikul või rahvusvahelisel tasandil. See on etteaimamatu ja sageli ootamatu sündmus, mis põhjustab suuri kahjustusi, hävitamist ja inimeste kannatusi. Sageli on see põhjustatud loodusest, kuid katastroofid võivad olla ka inimese tekitatud- sõjad ja rahvarahutused, mis hävitavad kodumaid ja asustavad inimesi ümber. Need kuuluvad samuti katastroofide hulka. Muudeks põhjusteks võivad olla: hoone kokkuvarisemine, lumetorm , põud, epideemia , maavärin, plahvatus , tulekahju, üleujutus , ohtlike materjalide transportimine (näiteks keemiliste ühendite leke), orkaan , tornaado või vulkaan.
Humanitaarlogistika tarneahel hõlmab endas planeerimist; hindamist; mobilisatsiooni; hankimist; transporti; ladustamist ning jaotust. [2]
Anne Leslie Davidson ütleb, et kui katastroof vallandub, siis abiorganisatsioonide tarneahel peab olema kiire ja nobe , valmis vastama ootamatult algavale katastroofile, mis võib esineda nii linnades kui ka mõnes maakohas teiselpool maakera. Katastroofidele reageerimise tegevus eeldab kiirust, kulusid ja täpsust, võttes arvesse kauba liiki ja kogust. [3]
Martin Christopher ja Peter Tatham on öelnud , et humanitaarlogistikas kultuurilised arusaamatused vajaduste rahuldamiseks võivad tähendada nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud päästeoperatsioone. Kultuuriti vääritimõistmist on lõputult palju. Kultuurilisi parameetreid kasutatakse ka humanitaarabi andmise efektiivsuse mõõtmiseks. Omaalgatus ühes kultuuris on näiteks vastuhakk (allumatus) teises. See mida liigitatakse seadusliku kaubanduse alla ühes kultuuris, võib näiteks teises kultuuris vaadelda kui reetmist moraalsete põhimõtetega.
Samuti laastab korruptsioon abi jaotamist. Abivajajad, kellel on olnud varasemaid kogemusi korrumpeerunud ja/või vägivaldse kohaliku võimu esindajaga, võivad olla eriti tundlikud kultuuri vääritimõistmisele. Föderaalvalitsuse puudumine abi jaotusel võib olla märgiks ebaefektiivsele humanitaartööle. Pingelised valitsustevahelised suhted teevad humanitaarabi jagamise veelgi raskemaks, mitte ainult abi jagamise koha pealt, vaid ka erinevate võimaluste uurimiseks kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks.
Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna. Humanitaarabi osutavad organisatsioonid tegutsevad üldjuhul koordineeritult oma asukohamaa ja hädaabi vajava riigi valitsustega. Halvematel juhtudel ei pruugi koostöö toimida, tulemuseks vastuolud ja otsustamatus.
Teadmised riigist, selle kultuurist ja tavadest aitavad kindlaks määrata vajaminevad söögid, riided ja peavarju. Samuti aitab see koostada palju lühemaid ja lihtsamaid marsruute, näiteks vee transportimisel kriisipiirkonda. Logistika , meditsiin ja tehniline tugi, mis ümbritsevad lennujaamade ja sadamate juhtimist, transport, peavari, marsruudi kaitse ning turvalise keskkonna korraldus- on kõik vajalikud selleks, et juhtida ja kontrollida struktuure ning nende võimekust .
Uued trendid toovad uusi väljakutseid ka humanitaarlogistikas. Kogu humanitaarlogistika ala on laiendanud kitsaste toimingute operatsioone, eelkõige katastroofi strateegilistel kaalutlustel - kuidas kõige paremini toimida jätkusuutliku humanitaarabi tarneahelas. [4]
Humanitaarsetes abistamisoperatsioonides on olnud logistika juba pikka aega oluline tegur. Logistikakeskuste ülesandeks on siis seega materiaalse abi toimetamine katastroofipiirkonda. Logistikakeskused ostavad, ladustavad ja veavad abistamiseks vajalikku kaupa. Nende kõige olulisemaks ülesandeks on tagada järjepidev abistamisvõime. [5]
VIIDATUD ALLIKAD

Vikipeedia. Humanitaarlogistika. [WWW] http://wiki.eek.ee/index.php/Humanitaarlogistika (24.09.2014)

Blanco E. E. , Goentzel J. (2006) Humanitarian supply chains: A Review. [WWW]
http://ctl-test1.mit.edu/sites/default/files/library/public/presentation_humanitarian_0406.pdf
(24.09.2014)

Davidson L. A. (2006) Key performance indicators in humanitarian logistics . [WWW]
http://www.fritzinstitute.org/pdfs/findings/xs_davidson_anne.pdf (25.09.2014)

Christopher M. and Tatham P. (2011) Humanitarian Logistics: Meeting the Challenge of Preparing for and Responding to Disasters. [WWW] http://books.google.ee/books?id=5dmskurg0ZAC&pg=PT260&lpg=PT260&dq=Martin+Christopher+and+Peter+Tatham,+2011,+Humanitarian+Logistics:+Meeting+the+Challenge+of+Preparing+for+and+Responding+to+Disasters&source=bl&ots=E3YqayZTa1&sig=amioOT2AZPBBD_VYdrVyICe6NmE&hl=et&sa=X&ei=zq4iVO2AGcLuyQO3koGgAg&ved=0CFUQ6AEwBg#v=onepage&q=Martin%20Christopher%20and%20Peter%20Tatham%2C%202011%2C%20Humanitarian%20Logistics%3A%20Meeting%20the%20Challenge%20of%20Preparing%20for%20and%20Responding%20to%20Disasters&f=false (25.09.2014)

Logiproff. Humanitaarlogistika. [WWW] http://www.logiproff.ee/index.php?lang=est&main_id=271&id=79 (27.09.2014)
3