EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isi...
sisepingeid : 1767 moodustati komisjon olukorra arutamiseks, kuid otsust ei tehtud 17831796 likvideeris Katariina II Balti erikorra Peale tema surma endine olukord taastati Põllumajandus ja talurahva olukord Riigimõisad taastati omanikele (restitutsioon) Võeti vastu nn. Roseni deklaratsioon 1.Liivimaa talupojad pole vabad inimesed 2.Kogu varandus on mõisa oma 3.Kehtib kodukariõigus .See dokument oli kohtukorralduse aluseks Katariina II ajal vähendati mõisnike privileege, kuna riigile hakkas vähe makse laekuma 1.Vallasvara kuulus talupojale 2.Talupoeg võis mõisniku peale kaevata, kui tal võlgu ei olnud .Mõisniku põhiline sissetulek tuli viljakaubandusest. Vilja veeti Rootsi ja toideti Vene armeed, mis paiknes Baltikumis .Kogu XVIII sajandi on viljahinnad kõrged .Talupojad jagunesid taluperemeesteks,
Nobiliteet(tuntud) - Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Oraator - kõnemees Panteon (kr k, ´jumalate kogum´) - ühe usundi jumalad Patriits (ld k, pater-isa) - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim riigis patriitsidele. Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige. Pontifeks- preester Vana-Roomas. Preetor - Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest, kuid vajaduse korral asendas konsulit. Proletaar - vaene Roomakodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest. Provintsid - roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kaitses alguses plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi Ratsanikud - seisus Vana-Roomas, vasasel perioodil rikkad kodanikud, kes olidkohustatud teenima ratsaväes. Senaator - kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis.
endal niipalju ressursse. Terve keskaja ning osalt ka uusajal kaubeldi umbes samade kaupadega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahka, vaha, Eestist teravilja ja lina. Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Teada on et, 13. sajandi linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eeskostealuste ehk alaealiste ja naiste õigusi. Kuna need inimesed olid selle ajal kõige tähtsamad. Linnaõigus reglementeeris ka kohtukorraldust ehk allutas kohtukorralduse eeskirjadele.Samuti 7 karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldiselt üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi, et edendada nende arengut. Selleks taheti näiteks anda tollivabadus. Teisalt aga püüdsid maahärrad linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13. sajandi jooksul üha nõrgemaks.
siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised. Talupoegade koormisi ja adramaid hakati üles kirjutama vakuraamatutesse ning Rootsi kohtukorralduse järgi said talupojad võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Kuid riigitulude drastiline vähenemine tõi kaasa suure reduktsiooni, kus aadlikelt võeti tagasi läänistatud maad ja kaotati pärisorjus. Kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail
Rahvastiku arvu kasvu võib pidada üheks põhjuseks, miks Rootsi aega nii nostalgiliselt suhtutakse. Mingil määral muutus Rootsi ajal talupoegade eluolu Eesti aladel. 1645. aastal fikseeriti PõhjaEestis sunnismaisus ja pärisorjus. Samal ajal kasvasid ka talupoegade koormised. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olukord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse ning Rootsi kohtukorralduse järgi said talupojad võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Eesti aladel hakkas majandus jõudsalt arenema ning hakati rohkelt toorainet välja vedama. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud
puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid .Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti näiteks välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. Katariina II suri 1796. aastal. Katariina II moraalilagedus ületas isegi Prantsuse õukonna oma. Juba Peeter III-ga
ÜLEMKOHUS (Tallinnas) Raskemad ja aadlike kuriteod ÕUEKOHUS (Tartus) d) Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal: - Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest) - Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks) e) Karl XI reformid ja Liivimaa aadlikevastane tegevus: - Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon (riigitulud kasvasid, mille arvel kaeti provintside valitsemiskulud; eramõisad käsitleti lääniõiguse alusel ei saanud müüs, osta jne)
tänapäeval laialt levinud. 1870. aastatel sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise ideeliseks isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi teokraatliku võimu alla. Liikumise levis üle kogu islamimaailma, kuigi kujunes eri maades erinevalt. Egiptuses arendas panislamismi edasi Muhammad Abdu, kes reformis õppekorda ning islami seadusandluse ja kohtukorralduse süsteemi. Abdu esitas mitu modernistlikku ideed: Koraani tõlgendus peab vastama ajajärgu nõuetele, inimmõistus on võimeline maailma ja selle seaduspärasusi tunnetama, Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi pole tark ignoreerida. 19. sajandil toimunud muudatustega islamimaade ühiskonnas toimus kultuuri arenemine, mis andis inimestele kindlasti palju rohkem vabadust ning teadmisi. 20. juuni. 2011
Konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; iga aasta valiti 2 tükki. Peamine ülesanne juhtide Rooma sõjaväge Patriitsid muistest suguvõsast pärit suursugused roomlased Plebeid Vana-Rooma lihtrahva liikmed Rahvatribuun Vana-rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi Magistraadid riigiametnikud Vana-Roomas Preetor Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest Provintsid roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat Latifundium suurmaavaldus Vana-Roomas Termid avalikud saunad Vana-Roomas Gladiaator orjaseisuses või vaba elukutseline vüitleja, kes esines Vana-Roomas ppetud avalikel mängudel Pontifex preester Vana-Roomas Pontifex maximus ülempreester Vana-Roomas Augur preester-ennustaja Kristlus - ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused
Katariina dikteeritud troonist loobumise artiklile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II, kellel polnud tilkagi Vene verd. Kes kuulus Romanivite suguvõssa ainult abielu kaudu. Valitsemine Katariina kutsus kokku suure komisjoni kuhu kuulus 28 riigiasutuse esindajat ja 536 valitud saadikut, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon ei suutnud luua seadustiku kuna pärisorjuse privileegide maksude ja kohtukorralduse osas olid arvamused liiga erinevad ja komisjon saadeti laiali. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti välja seadus, kus mõisniku peale kaevanud orja karistati sunnitööga .Piirati kasakate autonoomiat. Valgustusideed: Valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskujul avaldus vaid mõnes valdkonnas. Asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati veel varjupaikasi ja ämmaemandate koole. Katariina võimaldas
Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile. Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus. 1629. aastal seati ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kes pidi kuninga korraldusel Liivimaal sisse seadma Rootsi võimu ja kohtukorralduse. Skytte mängis väga suurt rolli Liivimaa hariduse korraldusel. Ta oli Gustav II Adolfi kasvataja ja Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Skytte esitas kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks ja 1632. aasta 15. oktoobril avati Tartu Ülikool pidulikult. Avakõnes rõhutas Skytte, et ülikoolis saavad õppida ka talupojad. Sellega satub Tartu Euroopa kaardile
tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse edendamiseks: asutati kadetikorpus ja Smolnõi Instituut. Rajati ka ämmaemandate kool ja leidlaste varjupaik. 1766. aastal kutsus kokku Suure Komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, kuna arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. · 1771. aastal tõusid Rootsi kuningaks Gustav III, kes oli saanud hariduse ja kasvatuse Prantsusmaal ning kes järgis Prantsusmaa eeskujusid nii valitsemises kui kultuuri vallas. Teostati mitmeid valgustusest mõjutatud reforme, millest olulisemad olid suurema tegevusvabaduse andmine kapitalistlikkele ettevõtjatele ja täieliku usuvabaduse kehtestamine (sealhulgas juutidele) . Samas ajal
õigused. Patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Hiljem muutus patriitsi nim. aunimeks. Patroon rikas ja mõjukas Rooma kodanik, kes andis maad oma kliendile. Klient kodanik, vaene maakasutaja. Legaliseerima seaduslikuks muutma. Konsul vabariigi kõrgeim ametnik, igal aaastal valiti 2, põhi ül. juhtida Rooma sõjaväge. Preetor kõrge riigiametnik, vastustas eelkõige kohtukorralduse eest, vajadusel asendas konsulit. Proletaar vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud. Tsensor ametnik,pidi jälgima roomlaste kombeid,korrigeerima kodanike ning senaatorite nimekirju. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik V-Roomas,seati ametisse kriisiolukorras pooleks aastaks. Imperaator tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat. Impeerium suurriik.
Inimestel oli pidev mässumeeleolu, kuna paljudel oli armsam teiselpool linnaväravaid. Vägivallale võis samuti kaasa õhutada alkohol, kuna kõik jõid seda ning kui see otsa sai, taheti kohe ka lisa saada. 3)Tarrou väidab, et `'igaüks meist kannab endas katku/ma kannatasin katku all juba ammu enne seda, kui ma selle linnaga kokku puutusin.'' Tarrou lugu ja teooria: mälestus isast ja kohtuistungist, kus Tarrou sai vapustuse: ,,sellest hetkest peale hakkasin ma õudusest värisedes kohtukorralduse, surmaotsuse langetamise ja täideviimise vastu huvi tundma, ja mu süda läks pahaks mõtte juures, et minu isa oli mitmelgi korral sellisest mõrvast osa võtnud, ja nimelt neil päevadel, kui ta väga vara üles tõusis. Üle kõige huvitas mind surmanuhtluse probleem. Mul oli punapäisele öökullile võlg tasuda. Ma lihtsalt ei tahtnud olla katkukandja mulle tundus, et ühiskond, kus ma elan, on üles ehitatud surmanuhtlusele ja et tema vastu võideldes võitlen mõrva vastu
vastu seisnud." Tarrou: ,,Ah, oleks see ometi maavärisemine olnud! Üks kõva raputamine ja asi tahe...loetakse üle surnud, ellujäänud ja kõik on möödas. Aga see neetud haigus! Isegi inimesed, kes haiged ei ole, kannavad seda südames." ,,Peale joodikute ei naera keegi, need aga naeravad liiga palju." Tarrou lugu ja teooria: mälestus isast ja kohtuistungist, kus Tarrou sai vapustuse: ,,sellest hetkest peale hakkasin ma õudusest värisedes kohtukorralduse, surmaotsuse langetamise ja täideviimise vastu huvi tundma, ja mu süda läks pahaks mõtte juures, et minu isa oli mitmelgi korral sellisest mõrvast osa võtnud, ja nimelt neil päevadel, kui ta väga vara üles tõusis. [--] Üle kõige huvitas mind surmanuhtluse probleem. Mul oli punapäisele öökullile võlg tasuda. Ma lihtsalt ei tahtnud olla katkukandja mulle tundus, et ühiskond, kus ma elan, on üles ehitatud surmanuhtlusele ja et tema vastu võideldes võitlen mõrva vastu
seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; Riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; Riigikontrolli seadus; Kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; Seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi; Erakorralise seisukorra seadus; Rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Õigusaktide hierarhia Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused.
päevaseid karnevali tüüpi pidustusi, millest kolmel viimasel päeval toimusid teatrietendused. 10. Millises kolmes suunas arenes antiikaja jutukirjandus (klassikalise ajastu proosa)? Kolm suunda: ajalooproosa vajadus kirjas jäädvustada suurenevate teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvaste elust ning omaenese minevikust; retooriline proosa tekkis kõnekunsti arenguga, vajadus kõne kirjapaneku järele muutunud kohtukorralduse tõttu, samuti poliitilised kõnepidamised, kus rahvast tuli oma seisukohtade õigsuses veenda; filosoofiline proosa varased filosoofid andsid oma mõtte edasi suuliselt, filosoofia ülesmärkimisele andis tõuke Sokratese vestlused oma õpilastega, mis on kirja pandud alles peale Sokratese surma tema õpilaste poolt. 11. Kuidas on omavahel seotud vanakreeka ja vanarooma kirjandus? Kreeka kirjandus on euroopa vanim ja kujunes loomulikku rada pidi võrsudes suulisest kirjandusest,
nimetatavas ametis. Kohtukohtnike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 1 Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab
nimetatavas ametis. Kohtukohtnike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 1 Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab
Hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväe osade järgi, iga andis ühe hääle. Need olid korraldatud nii, et rikkamatel oli suurem mõju. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Preetor oli Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas peamiselt kohtukorralduse ,õigusemõistmise eest.kuid vajadusel asenda konsulit Tsensor oli Vana-Roomas ametiisik, kes korraldas tsensust: ta tegi kindlaks inimeste varandusliku seisundi ning kehalise ja moraalse kõlblikkuse sõjaväeteenistuseks, määrates sellega ka nende maksukohustused. Samuti jagas ta kodanikud vara, elukoha ja sünnipära alusel sadakondadesse ja hõimudesse. Tsensor nimetas ja tagandas senaatorid ja ratsanikud.
3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus Kõik ülejäänud on lihtseadused! 46. Seadlus Riigipea õigustloov akt. Halduse seadusejõuline üldakt, millega võib reguleerida üksnes teatud valdkondi Pädevusnõue Vastav organ (VV, minister, valla-või linnavolikogu) on seda õigustatud kehtestama
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Riigikogu juhtimisorgan • Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele (PS §69)
5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) Riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. §105. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.
1928 väeteenistus lühenes 1 aastale Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu 1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat. Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 kohtud), hoolekandekohtud 1920-26, linna ja alevi vaeslastekohtud 1918-44, vallakohtud vaeslastekohtuna 1918-44 5. Kiriku lahutamine riigist. Iseseisev EELK ja EAÕK. Piiskop, metropoliit · Mai-juuni 1917 Tartus I eesti kirikukongress Jätta alles TÜ usuteaduskond
· Dionüüsia-Dyonüsose auks peetud pidustus · Filosoofia-tarkusearmastus · Populus Romanus-Rooma rahvas · Patriits-muistses suguvõsast pärit suursugune roomlane · Plebei-Vana-Rooma lihtrahva liige · Patroon-jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas · Klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene · Proletaar-vaene Rooma kodanik · Rahvatribuun-Vana-Rooma rahvaametnik · Konsul-Rooma vabariigi kõrgeim ametnik, Rooma sõjaväe juhtimine · Preetor-kohtukorralduse eest vastutav Rooma ametnik · Kvestor-Vana-Rooma rahandusametnik · Ediil-Vana - Rooma ametnik, algselt rahvatribuuni abi · Diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas · Res Publica-Vana-Rooma valitsemiskord, millest võttis osa peaaegu kogu rahvas · Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas · Komiits - Rooma rahvakoosolek · Nobiliteet -Rooma ülemkiht, sealt pärinesid magistraadid ja senaatorid
baltisakslaste vastu palvekirja üle andmas. Sellega tegelikult ise kutsusid vaimud Nikolai Manasseini ja ta revisjoni 1882-83 välja. Selle revisjoniga taheti saada Venemaal materjali, mille põhjal otsustada, kuidas ühtlustada seni eriasendis olevaid Balti provintse Venemaaga. Baltisakslasi puudutas eelkõige haldusaparaadi venestamine. 1885 vene keel asjaajamiskeeleks 1888 vene politseiinstitutsioonid 1889 vene kohtukorralduse kehtestamine 1892 linnaseadus Kultuuriliselt puudutas baltisakslasi vaid TÜ venestamine, muudel puhkudel puudutas venestamine eestlasi. Ajakirjandus venestusajal Venestuse pooldajad Ajaleht ,,Valgus" Jakob Kõrv (1849-1916) ,,Olevik" ja Ado Grenzstein (1849-1916) Venestuse vastane ,,Postimees" ja K. A. Hermann, alates 1896 Tõnisson Haridus ja venestuspoliitika Rahvakoolid ja keskharidus 1885-1893 haridusreformide elluviimine
3 RT 1992, 26, 349 5 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Neljandal tasemel asuvad nn lihtseadused. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Riigikogu pädevus seadusi vastu võtta tugineb Põhiseaduse §-le 65. § 65. Riigikogu:
Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata." Ent ometi oli ta otsustanud: ,,Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks..." (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et ,,valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad". (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning suurim aktsioon Viljandi- ja Pärnumaa kollektiivmärgukirja koostamine ja esitamine 1864. aasta 9. novembril. Sellele oli eelnenud Köleri uus pikem ringreis kodumaal ning
Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata.“ Ent ometi oli ta otsustanud: „Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks...“ (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et „valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad“. (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning suurim aktsioon – Viljandi- ja Pärnumaa kollektiivmärgukirja koostamine ja esitamine 1864. aasta 9. novembril. Sellele oli eelnenud Köleri uus pikem ringreis kodumaal ning
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.
Õuekohtus Tartus. Nendest kohtutest oli võimalik edasi kaevata Rootsi kuningani, kelle sõna jäi viimaseks. Rootsi riigivõim ja balti aadel: Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi riigi alla tulnud vabast tahtest, ja seepärast säilitati siinsele aadlile ja linnadele eesõigused. Liivimaasse aga suhtuti kui vallutatud provintsi. 1629.aastal sai Riias kindralkuberneriks Johan Skytte , kes sai Rootsi kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. See nägi ette Rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmist. Siis aga suri Gustav II Adolf (1632.a) ning Rootsis võimule tulnud aristokraatia saavutas üksmeele Liivimaa aadliga. 1934.a kutsuti Skytte Riiast tagasi. Rootsi kõrgaadel, kes omas nii Eesti- kui ka Liivimaal palju maid oli ühes sakslastega huvitatud balti privileegide säilimisest ja suurendamisest. Niimoodi saidki 17. sajani keskpaigaks Liivimaa aadel ja linnad omale samasugused õigused nagu eestimaalasedki.
teise astme kohtute aastaeelarvete kujundamise ja muutmise tunnustatud jurist. põhimõtete kohta, Kohtunikuks kandideerija annab arvamuse riigikohtuniku vabale kohale kandideerivate isiksuseomaduste sobivust isikute kohta ja kohtunike ametist vabastamise kohta, hindab kohtunikueksamikomisjon. arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe iga aasta kevadel Kohtunikueksamiga hinnatakse parlamendile esitatava ülevaate kohtukorralduse, kohtunikuks kandideerija õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada. Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat
*1766-Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 valitud saadikut(kelle hulgas puudusid pärisorised talupojad). Selle ül oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni. Soovitas mitte rõhuada vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seaduslikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. *K ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. *1767.a anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. *Piirati kasakate autonoomiat. *Arvati siiski, et Peeter esimene on elus ning selle tulemusena kerkis esile viis Vale-Peetrit. Neist viies
2) kohtute struktuuri määramisel 3) rahvakohtunike arvu määramisel 4) kohtu kodukorra kehtestamisel 5) kohtunikukandidaatide arvu määramisel Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. Nõukoda: 1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta 2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. Kohtu esimees (kohtumaja juht). Kohtudirektor. Rahvakohtunik- Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks
6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul
1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul
rahvakohtunike arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja vabastamisel, teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel. annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta annab arvamuse riigikohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta annab arvamuse kohtunike vabastamise kohta arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või valdkonna eest vastutava ministri algatusel ÕIGUSKAITSE INSTITUTSIOONID Õiguskantsler Õiguskantsler: nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega Peab olema Eesti kodanik, Peab valdama riigikeelt. Peab olema omandanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses
selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikogu kevadistungjärgul esitab Riigikohtu esimees Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohta (ülevaated kättesaadavad Riigikohtu kodulehelt). Kohtuniku kohustused Kohtuniku kohustused Need on omavahel seotud ning suunatud ühelt poolt kohtuniku sõltumatuse tagamisele, teiselt poolt õigusemõistmises seaduslikkuse tagamisele. Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning
juhile lisatasu määramisel, Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel, kohtunike kutsumisel kaitseväe tegevteenistusse. Annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta. Arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. 9.4. Kohtute pädevus, kohtumenetluse liigid Kohtute pädevus: Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Muud toimingud (nt kinnistusraamat, äriregister, abieluvararegister, pärimisregister). Halduskohtud on erikohtud (PS § 148) arutavad avalik-õiguslikke, eelkõige riigi ja
PS sätestatud üldise põhiõiguse eeldus on, et kaebust, hagi või taotlust vaatab läbi kohus, mis vastab PS nõuetele, st mille pädevuses on õigusemõistmine ning mis on sõltumatu ja erapooletu. Põhiõiguste lünkadeta kaitse tagamiseks on eelistatav asuda seisukohale, et üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele esemelisse kaitsealasse kuuluvad ka põhiseaduse need sätted, mis sätestavad kohtukorralduse põhimõtted. - Õigus pöörduda kohtusse Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.
3. Kodanlus · Ei ole suur ega tugev · Merkantilism: majandus oli riigi eestkoste all (manufaktuuride riiklik toetamine) 4. Talupojad · Olid aadlikest mõisnike sõltlased · Pidid teenima Preisimaa armees reameestena · Kuna Preisimaa ühiskonna, majanduse ja armee III Moodsad õigusreformid · Ainuke ühiskonnareform oli riigimõisade talupoegade vabastamine (Eramõisade talurahvas vabastati 1807) · Seevastu seadusandluse ja kohtukorralduse vallas väljendusid valgustuse ideaalid: · Kaotati piinamine ja ebainimlikud karistusvormid · Viidi läbi ,,võimude lahususe põhimõte" , õigusorganite vallas --- Täitevvõimust sõltumatu kohtuvõim ja kuningas ei sekku. · UUS RADIKAALNE PÕHIMÕTE: KÕIK ALAMAD ON VÕRDSED SEADUSE EES ! · Anti välja uus üleriiklik kriminaal- ja karistuskoodeks · Rajati üleriiklikud kohtuinstitutsioonid · Juristide riiklik eksamineerimine
seadusandjal parlamendil. Inglise õigus tuleneb kahest põhilisest allikast:seadused, mille on vastu võtnud Inglise parlament, ka common lawm, mis põhineb varasematel kohtulahenditel. Samalaadse probleemi lahendamisel on varasem otsus asja arutavale kohtule kohustuslik just nagu Eesti Vabariigi I ja II astme kohtutele kohustuslik Riigikohtu seisukoht mõne asja 27 lahendamisel. Kahe süsteemi vahel on ülisuured erinevused ka kohtukorralduse osas.Kui Eesti tunneb maa-, linna-, haldus-, ringkonnakohtuid ja Riigikohut, siis Inglismaa kohtusüsteemi kuuluvad 1) tsiviilasjade arutamiseks - maakonnakohtud I aste; - kõrgem kohus II aste, - Lordide Koda III aste; ja 2) kriminaalasjade arutamisel: rahukohtud I aste kergemate kriminaalasjade puhuks kuninglik kohus raskemate kriminaalasjade jaoks I astme kohus; apellatsioonikohus II astme kohus, kaebusi ei lahendata seaduse sisuliselt poolelt;
kompetentsi kuulus tähtsamate tsiviil- ja kriminaalasjade arutamine. Järgnes Eestimaa Alammaakohus. Järgnesid meeskohtunikud, adrakohtunikud. Liivimaal oli kõrgemaks instantsiks Liivimaa õuekohus, hiljem tuli asemele Riia maakohus. Järgnesid korrakohtunikud. Saaremaal oli peale meeskohtunike ka adrakohtunikud. Apellatsiooni kohtuks oli Liivimaa õuekohus. 1889- kohtu ja talurahva asutuste reform Venemaal. See asendas Eestimaal Rootsi-aegse kohtukorralduse. Väiksemaid süü- ja nõudeasju hakkasid arutama I astme rahukohtud. Eestis oli 34 rahukohtu jaoskonda. Apellatsiooni instantsiks oli kolme-liikmelised rahukohtu kogud või rahukogud. Kokku 5- Tallinn-Haapsalu; Tartu-Võru; Rakvere-Paide; Viljandi-Pärnu; Saaremaa. Kassatsiooni instants- Vene keisririigi valitsev senat, suuremad kuriteod ja tsiviilasjad. Esimeseks astmeks ringkonnakohus- kubermangu keskuses Tallinnas ja Riias. Teine aste- Peterburi kohtupalat. Kolmas aste- senat.
muusika, arvutamine (rooma numbritega), geomeetria (sisaldas arhitektuuri ja maateaduse algmeid), astronoomia (peamiselt ajaarvamine, liikuvate kirikupühade kalendri koostamine. Läänistamine 1315. a sõnastatakse kirjalikult Valdemar-Eriku lääniõigus, Harju-Virus Taani võimu ajal kehtinud õigusnormide kogum. Selle aluseks on Valdemar II aegsed normid, mida uuendab ja kinnitab kuningas Erik VII Menved. Lääniõigus sätestab maahärra suhted vasallidega, kohtukorralduse ja protsessi, tagab vasallide läänide pärandumise meesliinis. Vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi surmanuhtlusega. Patronaadiõigus Koguduseliikmed ise preestrit valida ei saanud, sest algusest peale valitses kirikus patronaadiõigus, mille alusel preestri valis maaomanik ehk peamiselt mõisnik. Nii toimus piiskoppide ja ordu aladel, kuna Põhja-Eesti Taani alal kuulus see õigus mitmes koguduses Taani kuningale, aastast 1346 aga Tallinna konsistooriumile.
valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; vähemusrahvaste kultuurautonoomia seadus; riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; riigikontrolli seadus; kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadus; välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; erakorralise seisukorra seadus; rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. 73. Seaduste algatamise õigus Põhiseaduses: Seadusi võetakse vastu kooskõlas Põhiseadusega. Rahval ei ole seaduse algatamise õigust. Seaduste algatamise õigus on: Riigikogu liikmetel; Riigikogu fraktsioonidel; Riigikogu komisjonidel; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. 60. Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist? Riigi Teataja seadus 61. Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord § 108. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 62
Kohtunikud on objektiivselt ja isikuliselt sôltumatud ja nad alluvad ainult seadusele. Sôltumatute kohtute tegevus peab garanteerima rahva tahte elluviimise ka igal üksikjuhul. Õigusriigile on iga inimene ôiguse subjekt. Kodanikel peab ôigusriigis olema vôimalus pöörduda ôiguslike vaidluste lahendamiseks kohtu poole. Õigusriigis tagab kohtunike isikliku sôltumatuse asjaolu, et nad ei ole tagandatavad. Nad ei allu ametiisikutele ega riigiasutustele. Kohtute seaduse sätestab kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus ja kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusmõitmisesse. Kokkuvõtteks - pôhiôiguste ja vabaduste garanteerimine tähendab seda, et isikuvabadus on printsiibis piiramatu ning riigivôimu sekkumine isiku ellu on pôhimôtteliselt piiratud. 22. Demokraatia printsiip ja sotsiaalriigi printsiip Demokraatia tähendab rahva võimu. See tähendab, et riigivõim lähtub rahvast. Riigi juhtimine toimub rahva osavõtul
See oli peaaegu sõna-sõnaline tõlge Karl XI valitsemisaja Rootsi seisuste , nn. Suveräänsusdeklaratsioonist ( 1693). Peeter I tõlkis ja pani ümber artiklitesse. Seal puudus märge monarhi suveräänsuse kohta. Vastavalt suveräänsusdeklaratsioonile oli monarhil piiramatu õigus. See deklaratsioon püsis aastani 1906, mil loodi esimene Vene põhiseadus. Veel kopeeris Peeter I aastatel 1715-1722 nn. Rootsi kollegiaalsüsteemi kui ka Rootsi omavalitsuse ning ka Rootsi kohtukorralduse, kui ta püüdis Venemaal kehtestada kaasaegset administratiivset ja juriidilist korraldust. Need olid tema viimased reformid, kuna 1725 aastal Peeter I suri. Katarina II oskas küll ilusasti rääkida, 26 kuid tegi vähe. Ta oli filosoof troonil. Tegi tutvust valgustusideede kandjatega (Voltaire, Beccaria) ja püüdis näidata, et tema näol on tegemist haritud monarhiga. Katarina II tahtis
7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis-ja siselaenudessening riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus 3.9 Riigikogu juhtimisorgan •Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt
annaabi.ee 
