Rootsi aeg (0)

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. Põhja-Eesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare- ja Muhumaa. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega " vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. , kuid kas tõesti oli ta nimetuse „vana hea Rootsi aeg“ vääriline?

Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks ,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa , sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner .

Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti– ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait . Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised . Talupoegade koormisi ja adramaid hakati üles kirjutama vakuraamatutesse ning Rootsi kohtukorralduse järgi said talupojad võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Kuid riigitulude drastiline vähenemine tõi kaasa suure reduktsiooni, kus aadlikelt võeti tagasi läänistatud maad ja kaotati pärisorjus.

Kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastal 1694. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus oli samuti näljahäda. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000 -75000 inimest.17.sajandil oli ka nõiaprotsesside kõrghetk.

Kuid ega kõik nii sünge polnudki . Kui positiivsemalt mõelda, siis oli esmakordselt kogu Eesti ühe riigi võimu all ning saabus pikem rahuaeg . Rahvaarv kasvas ja talupoegade õiguslik kord paranes.
Eesti aladel hakkas ka majandus jõudsalt arenema. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva.Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus -süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Ma arvan, et Rootsi aeg oli Eestile hea. Vaatamata mõnele halvale põhjusele juhtus sellel ajal Eestlastega palju head, näiteks rahvahariduse ja kirjakeele levik, mõisate reduktsioon ja suhteliselt pikk rahuaeg. K o k k u v õ t t e k s v õ i b ö e l d a , e t R o o t s i a j a t u l e k o l i e e s t l a s t e l e ü p r i s k i k a s u l i k , t a l u p e r e m e e s t e k a r i s t a m i n e k e e l a t i , k o o r m i s e d v i i d i v a s t a v u s s e t a l u t e g e l i k u m a j a n d u s l i k u k a n d e v õ i m e g a , n e i l e a n t i t a l u d e p ä r i t a v k a s u t a m i s õ i g u s n i n g õ i g u s k a e v a t a m õ i s a r e n t n i k u p e a l e . T ä n a p ä e v a i n i m e s t e l e t u n d u k s i d s e l l i s e d m u u t u s e d t ü h i s e d , k u i d t o l l a l o l i d n e e d ü l i m a l t s u u r e t ä h t s u s e g a .