Eesti Vene impeeriumi osana (Haldus ja Majandus) (0)

Eesti Vene impeeriumi 
osana
Haldus ja majandus
Haldusjaotus
P­E E
→ estimaa kubermang
L­E+P­Lätimaa   L
→ iivimaa kubermang
Kubermangu juhib kindralkuberner
tavaliselt vene armees karjääri teinud 
välismaalased
Näiteks:
1.Otto Douglas (Rootsi)
2. Woldemar  Lõwendahl (Taani)
3.Peter Lacy ( Iirimaa )
 Suurim privileeg oli see, et võis 
tsaarivalitsuse ukaase välja mitte 
kuulutada, kui see ei sobinud Balti 
erikorraga
Tegeles  jooksva  haldustegevusega
Vastutas oma kubermangus sõjaväe 
ülalpidamise eest
 Kontrollis  riigi tulude laekumist
Kuna kuberner oli sõjaväelane ja 
tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi 
tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku
 Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, 
Liivimaa , Saaremaa)
1730­40 koostati aadlimatrikkel
Tööd jätkasid maapäevad
Säilisid linnade omavalitsused
Balti erikord
Eestimaa kubermang läks Vene riigi 
koosseisu autonoomse osana
Säilis luteri usk
Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel
Säilis kohaliku aadli  omavalitsus
Säilis kohtukorraldus
 Kuna Balti erikord  tekitas massiliselt 
sisepingeid :
1767 moodustati  komisjon  olukorra 
arutamiseks, kuid otsust ei tehtud
1783­1796 likvideeris Katariina II Balti 
erikorra
Peale tema surma endine olukord taastati
Põllumajandus ja talurahva olukord
 Riigimõisad  taastati omanikele 
(restitutsioon)
Võeti vastu nn. Roseni deklaratsioon
1.Liivimaa talupojad pole vabad inimesed
2.Kogu varandus on mõisa oma
3.Kehtib kodukariõigus
.See dokument oli kohtukorralduse 
aluseks
 Katariina II ajal vähendati mõisnike 
privileege, kuna riigile hakkas vähe makse 
laekuma
1. Vallasvara  kuulus talupojale
2. Talupoeg  võis mõisniku peale kaevata, kui 
tal võlgu ei olnud
.Mõisniku põhiline sissetulek tuli 
viljakaubandusest. Vilja veeti Rootsi ja 
toideti Vene armeed, mis paiknes 
Baltikumis
.Kogu XVIII sajandi on viljahinnad kõrged
.Talupojad jagunesid taluperemeesteks, 
sulasteks ja vabadikeks (hooajatöölised)
 Põhikoormised on rakmetegu ja jalategu
Näiteks 1 adramaa suuruse talu 
kohustused olid:
1.624 rakmepäeva
2.272 jalapäeva
3.240 rakmepäeva abitegu
4.388 jalapäeva abitegu
.Kokku 1524 päeva aastas
.Kuna pühapäeval tööd teha ei tohtinud, 
pidid igast perest mõisas tööl käima 
vähemalt 5 inimest
Tööstus ja Kaubandus
Tallinna sadama lähedale  rajatakse  
Admiraliteedi töökojad ja köiemanufaktuur
1731 asutatakse Räpinas paberimanufaktuur
Põltsamaale rajatakse  major  Lauw 
luksusesemete  manufaktuur
Hulgaliselt ehitatakse klaasimanufaktuure
Väga arenenud on viinapõletamine
Linnades tekib ikka tsunftikord
Kõige kiiremini arenevad Tallinn ja Narva
Baltikum muutub ülevenemaalise turu osaks

Document Outline

• Eesti Vene impeeriumi osana
• Haldusjaotus
• Balti erikord
• Põllumajandus ja talurahva olukord
• Tööstus ja Kaubandus