Vana-Rooma kõike hõlmav konspekt (1)

Usk
Apostel – rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus .
Märter – usu nimel kannatanu, hukatu.
Kirik – Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon .
Numeen – looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana- Rooma religioonis.
Laar – Vana- Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal.
Geenius – perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu.
Pontifeks – preester Vana-Roomas.
Pontifeks maximus – ülempreester Vana-Roomas.
Augur – preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad.
Sibüll – kreeka päritolu ennustajanna.
Sibülliraamatud – riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid.
Piiskop – algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas.
Evangeelium – peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu.
Presbüter – varakristliku koguduse vanem
Peetrus – Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal.Peale Jeesuse surma rändas ta Rooma kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Sümboliks VÕTI
Paulus – pöördus alles peale Jeesuse surma ristiusku. Temast sai mõjukaim kristluse levitaja Roomas. Sümboliks MÕÕK.
Jünger – lähikaaslane
Piibel – ristiusu püha raamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.
Panteon – kõigi jumalate tempel, suurim kuppelehitis.
Polybios – Kreeka ajaloolane , rääkis religioonist Rooma riigis.
Juno – jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja.
Tacitus – Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest.
Tertullianus – kristlik kirjaviis , rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest.
Jupiter – Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil.
Vesta – Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil.
Minerva – tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust.
Saturnus – peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu.
Janus – üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus.
Kogudus – kristlaste ühendus
Sino – kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek , kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi.
Dogmaatika – tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru.
Apostellik usutunnistus – kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade kogum, kuidas Piiblit tõlgendada.
Hereesia – ketserlik väärõpetus, kirikukogul vähemusse jäänud seisukohtade pooldajad.
Ariaanlus – usulahk, mis rõhutas, et Kristus on loomult inimlik.
Askees – kasin elu, mille kaudu loodeti end täiuslikult Jumalale pühendada.
Eremiit – askeesis elav isik.
Tunnistati ainult ainujumalat : Jeesus Kristus
Tagakiusamised – sunniti ohverdama, sunniti surma ähvartustel usust lahti ütlema, hukati.
Kristluse levik
Levikut soodustasid :

Kuulutati Jumalariiki kõigile

Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel

Rändjutlustajate tegevus

Segaduste ajad Roomas.
Kiriku osatähtuse kasv

Tänu annetustele suurim maavaldaja

Andis võimalusi karjääri tegemiseks

Kandis hoolt vaeste ja haigete eest

Korraldas kooliharidust

Kõrgeim kohtumõistja

Keelati muistsed usupidustused , s.h OM

Templid muudeti ristiusu kirikuteks
Tähtsamad isikud
Theopompos – Kreeka ajaloolane, rääkis naiste kohast Rooma ühiskonnas.
Plinius – Rooma õpetlane, räägib akveduktidest, nende rajamisest ja tähtsusest.
Juvenalis – poeet , rääkis elust Rooma linnas.
Diodoros – Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku.
Maecenas – toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus – metseen .
Vergilius – poeet, teos „ Aeneis ”.
Titus Livius – ajaloolane, suurteos „Raamatud linna rajamisest alates”. Rääkis riigi ajaloost.
Romulus – Rooma linna rajaja, 21.04 753 eKr.
Constantinius Suur – legaliseeris ristiusu. Lasi viia pealinna Konstantinoopolisse.
Cassiodorus – veendumus, et kõik tähtis on vanades teostes kirjas ja tarkuse omandamiseks ei tule uurida mitte tegelikkust vaid muistsete kirjameeste töid. Lõi õpiku , kus esitas usuliste kui ka antiikkultuurist tulenevate ilmalike teadmiste põhialused.
Augustinus - kristliku õpetuse kaitsja paganate rünnaku ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel meol mitmed ristiusu põhitõed. Pöördus jumaliku ilmutuse ajel ristiusku. Õigustas askeesi .
Cicero – hinnatuim antiikõpetlane, tema kaudu saadud info Rooma vabariigi lõpuperioodi kohta.
Skulptuur
Näo karakteriliste joonte edasiandmine,Kreeka skulptuuride koopiate tegemine. Täissuurused skulptuuride tegemine.
Ehituskunst
Hakati rajama kivist teid , sildu kui ka akvedukte. Kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Lubjamördi kasutusele võtt – kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine .
Mõisted
Kapitoolium - Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus , Rooma usuline ja poliitiline keskus.
Senat – vanemate nõukogu
Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas
Nobiliteet – Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi kui ka pleibeiperekonnad, kus pärinesid magistraadid ja senaatorid.
Vandalism – kultuuriväärtuste mõttetu hävitamine.
Rahvatribuun –Vana-Rooma ametnik, kaitses algul pleibeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, võisid keelustada senati ja riigiametniku iga otsuse, mis kahjustas pleibeide huve.
Pleibei – lihtrahvas , algselt riigivõimust kõrvale jäetud,ajajooksul võitsid patriitsidega samad õigused.
Patriits –muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Hiljem muutus patriitsi nim. aunimeks.
Patroon – rikas ja mõjukas Rooma kodanik, kes andis maad oma kliendile.
Klient – kodanik, vaene maakasutaja.
Legaliseerima – seaduslikuks muutma.
Konsul – vabariigi kõrgeim ametnik, igal aaastal valiti 2, põhi ül. juhtida Rooma sõjaväge.
Preetor –kõrge riigiametnik, vastustas eelkõige kohtukorralduse eest, vajadusel asendas konsulit .
Proletaar – vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud.
Tsensor – ametnik,pidi jälgima roomlaste kombeid,korrigeerima kodanike ning senaatorite nimekirju.
Diktaator –piiramatu võimuga riigiametnik V-Roomas,seati ametisse kriisiolukorras pooleks aastaks.
Imperaator – tiitel , mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat .
Impeerium – suurriik .
Leegion – suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees , ~ 5000 meest.
Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi . Üksteise taga pikkade viirgudena.
Triumf – võidumarss Rooma võitnud väejuhi auks.
Foorum – turu-ja koosolekuplats
Latifundium – suurmaavaldus Vana-Roomas.
Gladiaator – orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines avalikel mängudel.
Amfiteater – ehitis avalikeks vaatemängudeks, peeti enamasti gladiaatorite võitlusi.
Hipodroom – hobuste võiduajamis paik, inimesed said kokku ja vaatasid vaatemängu, veeti kihla.
Colosseum - ajalooline amfiteater Itaalias. Toimusid gladiaatorite võitlused.
Circus Maximus – Hobukaarikute võidusõidu hipodroom Vana-Roomas. I suurimaid.
Termid - avalikud saunad , ajaveetmispaigad. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale.
Akvedukt – veejuhe, mille kaudu said Roomlased puhast vett, kõrgele ehitatud veejuhtmestik.
Aatrium – avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus .
Etruskid
Suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid , metalli töötlemine, sildade ehitus.
Riiklus : kuningavõim
Etruskid olid jumalakartlik rahvas, jumalike ennete tõlgendamine, väga tähtis elu peale surma.
Mida võtsid roomlased üle kreeklastelt

Kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma sõnastiku. Ladina keel.

Jumalad, müüdid.

Kirjandus, filosoofia.

Üldine elulaad – linnriiklus, viinamarja kasvatus.
„Jaga ja valitse”
Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi lepingu. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada, sest rahvad ei olnud samasuguste reeglite ja pahandusi oli vähem.
Lääneprovintsid
Alad : P-Ameerika, Hispaania , Gallia, Britannia
Arengutase : Riik ja tsivilisatsioon tekke staadiumis . Erand P-Aafrika- rikas ja kõrgelt arenenud.
Linnad : Tekkisid peale Rooma võimu alla minekut, kerkisid vahemere äärde. Jäid ida linnadele alla.
Keel : Ladina keel
Idaprovintsid
Alad : Kreeka,Väike- Aasia ,Süüria, Egiptus
Arengutase : Kõrge kultuur ja jõukad linnad(juba enne Rooma vallutusi)
Linnad : Rooma võimu all keisriri jõukamad. Eksport – käsitöö.
Keel : Kreeka keel
Seisused
Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisusesse, mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadustega kindlaks määratud. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad.
Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust.
Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad.
Rooma õiguse tähtsamad põhimõtted
Kodaniku ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada . Kodanikul oli õigus edasi kaevata rahvakoosolekule või keisrile. Seaduste süstematiseerimine, ühtlustamine.
Valitsejad
Kodusõdade periood populaarsete väepealike vahel.
Caesar – Rooma väejuht. Pompeiusega(II väejuht) sõlmiti kokkulepe ühiseks riigi juhtimiseks . I Rooma ainuvalitseja, 44 a. eKr. tapeti senati istungi ajal, sest ei oldud tema ainuvalitsemisega rahul.
Augustus – Octavianuse aunimi . Vallutas Rooma 30. a eKr. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu.
Nero – Keiser peale Octavianuse aega, tappis oma naise kui ka ema, hukkas arvukalt senaatoreid. Ülekohtune ja julm valitseja. 64 a. eKr. hiigeltulekahju Roomas, arvati et tema käsul oli see põlema pandud.
Traianus – Rooma impeeriumi võimsuse haripunkt. „ Rooma rahu ” aeg.
Antonius – Caesari jünger , jagas koos Octavianusega Rooma riigi kaheks. Antonius abiellus Kleopatraga, tänu kellele sai ta rahalist tuge Egiptuselt.
Hannibal – Kartaago väepealik, purustas Rooma väed Cannae lahingus 216 a. eKr. Roomlased said siiski uuesti võitu ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma.
Puunia sõjad – 3 sõda kartaagolaste ja roomlaste vahel. Hannibal.