Ameerika iseseisvumine, Louis XIV, kodusõda inglismaal, Venemaa valitsemine (0)

. 1.) Edikt , millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes’I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid .
2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, kes andsid välja seadusi, karistas ja andis armu . Õukond- õukonnaelu korraldas kuninga armuke markiis de Pompadour , ta korraldas teatrietendusi, vastuvõtte, jahilkäike koos õhtuste pidudega. Ta koondas õukonda ka teadlasi, kirjanikke ja kunstnike.
Välispoliitika- välispoliitika juhtimises üritas oma mõju kasutada markiis de Pompadour. Majandus- finantside peakontrolör oli Jean-Bapitiste Colbert , ta püüdis eelkõige lahendada riigi rahandusprobleeme. Ta asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse kolooniaimpeeriumi rajajaid .
3.) Kodusõda inglis maal algas 1642 a -kehtis kuni 1646 a- türannia, ei kutsunud parlamenti kokku, tahtis kehtestada makse(aga parlament ei andnud luba)tahtis riigiusuks katoliiklust
4.) Kuulus revolutsioon - Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ja trooni
pakuti Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile.
1689a kirjutas Willem alla " õiguste deklaratsioonile " ja ta krooniti William 3 nime
all inglismaa kuningaks.
"Õiguste deklaratsioon "
- see määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid
- parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse
- kuningale andis parlament täitevvõimu. Ta valis ministrid, määras kohtunikud ,
juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat.
- Inglismaal kehtestati trükivabadus
- Inglismaal kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia . 5.) Keiser -traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli suutmatus luua täitevvõimu asutusi .
Esindusorgan -Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast
KUURIAD -suurvürstide kuuriad kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellel oli antud õigus valida keisrit .
Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber.
Linnade kuuriad moodustasid esindajad 51 vaba- ja riigilinnast (st linnadest, mis ei olnud mõne Saksa riigi valitseja alluvuses).
SAKSA riikide positsioon- Nad said õiguse sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks.
6.) F.Wilhelm 1- Lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Hakati õpetama lugemist. Kehtestati üldine koolikohustus . Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja.
Friedrich 2- Piirati teotöö mahtu. Tahtis takistada talumaade mõisastamist, kuid see õnnestus ainult mõnes regioonis. Soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Tõi kartulikasvatuse. Tema valitsusajal töötati välja ja avaldati Maakoolide reglement luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks.
7.) Tugevnes järsult keskvõim.Opritšnina abil murti bojaaride ja osastisvürstide vastuseis.Korraldati ka julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse,surumaks maha vastupanu Moskva valitsemisele.Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov -põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu .2)Grigori Otrepjev -oli Venemaalt põgenenud munk ,kes esitles ennast Vale- Dmitri I all.3)Vassili Šuiski- üks ülestõusu juht –vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Požarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov -kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks.
8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma . Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis-ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond , kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad ,mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Maakogu-seisuslik esindus . Esimene esinduskogu kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga, et rahustada rahvast. Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eeskätt välispoliitikat .Eriti tähtsaid otsuseid langetas Maakogu, mis kogunes paljusid linnu haaranud ülestõusu tõttu. 9.) Õukonnaelu: Pärimusõigus võis minna ka naisliini pidi. Õukonnarindkonna grupeeringute omavahelised suhted võisid kaasa tuua paleepöördeid, kuhu sekkus sageli kaardivägi. Maksusüsteem: Kui ennem oli olnud mitu maksu, siis Peeter I kehtestas ühe maksu ehk peamaksu.
Sõjavägi: 1722 . aastal kehtestati teenistus ametite tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusametisse. Riigivalitsemine : 1711. aastal asutati kõrgeim riigiasutus Senat ja 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumeid.
Riigiametnikud: Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, kus alguses oli 8 hiljem see arv kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.
10.) Võimuletulek: Katariina viis läbi riigipöörde, mille järel sunniti Keiser alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise artiklile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II, kellel polnud tilkagi Vene verd. Kes kuulus Romanivite suguvõssa ainult abielu kaudu. Valitsemine Katariina kutsus kokku suure komisjoni kuhu kuulus 28 riigiasutuse esindajat ja 536 valitud saadikut, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon ei suutnud luua seadustiku kuna pärisorjuse privileegide maksude ja kohtukorralduse osas olid arvamused liiga erinevad ja komisjon saadeti laiali. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti välja seadus, kus mõisniku peale kaevanud orja karistati sunnitööga .Piirati kasakate autonoomiat. Valgustusideed: Valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskujul avaldus vaid mõnes valdkonnas. Asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati veel varjupaikasi ja ämmaemandate koole. Katariina võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Õukonnaelu: Katariina II oli väga moraalilage, pidas armukesi, ja sündis abieluväline poeg. 11.) Taheti iseseisvust, püüd maksustada kolooniaid , püüd saavutada poliitilist kontrolli kolooniate üle
12.) Motiveeritus- teadsid, mille eest nad sõdisid; võtsid kasutusele täiesti uue taktika - lahkrivi; ameeriklastele tuli abi 13.) Kongress võttis 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni .Deklaratsioon kuulutas kolmteist Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule ,vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust.
14.) Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks. Riigivõimu aluseks võeti Montesquieu võimude lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Neist esimene valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga, teises esindab iga osariiki kaks senaatorit .Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president ,kes on ühtlasi valitsuse juht. Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Igal osariigil oli oma konstitutsioon ja erinevused nende vahel olid suured .Ühine organ oli kongress, kus igal osariigil oli üks hääl.