Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Rooma ühiskond, nagu Kreeka omagi, oli orjanduslik. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ja õpetajatena. Kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta võimekal orjal ise endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Niisugune ori
keeleoskus veelgi kehvem. Põhjuseks on teadlaste loodud reeglite üleküllus, mis keelt tapavad ja keeleosadest muumiaid loovad. Täiuslikkuseni jõudnud keel on surnud keel, nagu Cicero ladina keel. Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ühelt poolt mummifitseeritakse seda reeglite abil, teisest küljest luuakse uusi elutuid ja juriidilisi sõnu, mida üritatakse elavale keelele külge pookida. Kui neid sõnu hakataksegi kasutama näiteks kohtuasjades, peavad professorid varsti imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmisel saaks ta nii suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik kirjanikud, kes kirjutavad surnuile
PEREKOND JA KASVATUS: · Rooma perekond- famiilia- oli mehekeskne. · Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. (Naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) · Pereisal oli õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist. · Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all. · Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele. · Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. · Naised polnud avalikust elust täielikult kõrvaldatud: · Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel- oli abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. · Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi.
Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid, kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva. Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Eestist kuulub Euroopa Kohtusse Uno Lõhmus. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid, kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäeva rõivas oli tuunika. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlased sõid tavaliselt leiba ja jahust valmistatud putru, vale pandi lisandiks ka kala, juur ja puuvilju. Jõukamate menüüs oli tähtsal kohal liha.
● uurida talupoegade poolt sooritatud kuritegusid ning karistada süüdlasi Maakonna tasandil tegutsesid Eestis (ja Saaremaal) meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati kõik raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad. ● Eestimaa Ülemkohus Tallinnas | Liivimaa Õuekohtus Tartus Asju võis edasi kaevata ka kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. Rahvastik Pärast Poola-Rootsi sõdu oli suur osa põllumaast seisnud aastakümneid harimata ning olid võsastunud. 1630-ndatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et tööjõudu saada võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Uutesse elukohtadesse asus elama sel ajal umber ⅓ Eesti talupoegadest. 17.saj
§ 36-37 Kokkuvõte Türgi impeerium 19. sajandil ja 20. sajandi algul : 19. sajandil jätkus Türgi impeeriumi nõrgenemine mida põhjustasid ebaedukad sõjad venemaaga, raske majanduslik olukord ning vähemrahvuste rahvuslik ärkamine. Tehti mitmeid reforme, kristlased võrdsustati moslemitega maksude tasumisel ja kohtuasjades. 1908. aastal alustasid noortürklased ülestõusu ja tulid võimule. Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20. sajandi algul : Indias oli väljakujunenud etniline ehk rahvuslik kirevus ning range seisuslik kastikord mis nõrgestas India vastupanuvõimet ka 19. sajandil. Kuni 1858. aastani hoidis Indiat faktiliselt oma võimu all Inglise Ida-India Kompanii
poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Igat kohtuotsust võis edasi kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna jäi kohtuasjades lõplikus. Kindlasti üheks positiivseimaks muudatuseks Rootsi ajal sai Karl XI pool kehtestatud reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli. Esialgu võeti tagasi ainult uued maad, mis olid erakätesse läinud Rootsi võimu ajal, kuid Liivimaa kubermang pidas seda ebaausaks ja nõudis, et võetaks ära ka Rootsi-eelsesse aega kuuluvad maad. Mõisad anti
Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks.
uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Igat kohtuotsust võis edasi kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna jäi kohtuasjades lõplikus. Kindlasti üheks positiivsemaks muudatuseks Rootsi ajal sai Karl XI poolt kehtestatud reduktsioon - riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli. Esialgu võeti tagasi ainult uued maad, mis olid erakätesse läinud Rootsi võimu ajal, kuid Liivimaa kubermang pidas seda ebaausaks ja nõudis, et võetaks ära ka Rootsi-eelsesse aega kuuluvad maad.
korraldamise ja täitmise eest (Bahovski, 2008: 31). 9 2.4 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohus asub Luxembourgis, mis koosneb ühest kohtunikust ja igast liikesriigist, keda abistab kaheksa kohtujuristi. Kohtujuristi ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Euroopa Kohtu ülesanne on, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. Samuti tagab kohus, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohus lahendab ELi institutsioonide, ettevõtete, liikesriikide ja eraisikute
vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. (-)Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas oma isa või mõne
oluliselt kaasa. Privaatsemad tingimused looksid kindlasti paremad võimalused kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromissiga. *Kompetentsus - Tsiv.kohtumenetluse seadustik annab kohtule laiad võimalused, kuidas pooli aktiivselt kompromissile suunata, kuni selleni välja, kohus võib esitada pooltele kompromisslepingu projekti ja kutsuda pooled isiklikult kohtusse (see on meie kohtus uus nähtus). Teatud puudjääke võib välja tuua kohtuasjades, mille arutamine toimub kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses ei ole pooltele tagatud suulise menetlusega analoogseid võimalusi kompromissi sõlmimiseks st puudub aktiivne lepitaja kohtuniku isikus viisil, nagu seda rakendatakse suulise menetluse puhul. Samuti puudub tsiv.kohtumenetluse seadistikus iga- sugune osutus kompromissi sõlmimise kirjalikus menetluses.
Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes said oma patroonidelt abi nii materjaalselt kui ka kohtuasjades. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed (naine, lapsed, orjad, täiskasvanud pojad ja nende perekond) ja kogu nende varandus kuulus seaduse järgi isale. Isa võis oma pereliikmeid karistada ja isegi surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut
tekkega Esile tõusid inim- ja kodanikuõiguste teemad Kujune 2 allsüsteemi: 1. Romaani ehk Prantsuse süsteem Napoleoni koodeks püüdis mitte kõike üksikasjalikult reguleerida, vaid anda üldpõhimõtted 2. Saksa õigussüsteem Keerukad ja aeganõudvad nõuded oma õiguste fikseerimiseks Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on levinud angloameerika õigussüteem Tähtsaim pole seadus, vaid kuhtupretsedendid – analoogilistes kohtuasjades varem langetatud otsused Lisaks eksisteerivad veel Hiina, India ja islamimaade (Koraanile toetus Šariaat) süsteemid Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni
Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid, kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
aidata. See on suurim viga, mida inimene teha võib. Abi on see, mis teeb probleemide ületamise kergemaks. Antud teosed annavad ülevaate inimestest, kes tahavad üksi hakkama saada. K. suurim probleem on tema vastu algatatud protsess ning tema soov on see lahendada võimalikult kiiresti. Tal on oma advokaat, keda soovitas talle tema onu. Advokaat Huldi käe all liikusid asjaajamised väga aeglaselt, kuid siiski oli ta kohtuasjades kompetentsem kui K. Nõuandeid, mida advokaat jagas ei võtnud süüalune kuulda ning toimetas ikka omasoodu ning viimaks loobus Huldi teenustest sootuks. K. pidas end väga targaks ning otsustas oma kohtuasja ise lahendada, kuid surmast see teda ei päästnud. Huld ei olnud tegelikult ainuke, kes K-d aidata soovis. Huldi põetaja Leni oli samuti väga abivalmis ja jagab häid näpunäiteid, kuid nendest ei leia K. samuti mingisugust abi. Sama põikpäine ja isehakkaja on ka Holden.
sätestatud kohtualluvuse eeskirju, mille kohaselt on abikaasadel õigus valida erinevate kohtualluvuse aluste vahel. Kui lahutusmenetlus esitatakse liikmesriigi kohtule, siis kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikele kollisiooninormidele. (1)Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 29. mai 2000 Kokkuvõte Arvestades lahutusasjades kohaldatavate siseriiklike kollisiooninormide erinevusi ja keerukust, on tihti raske ette aimata, millist siseriiklikku seadust tuleb teatava lahutusasja suhtes kohaldada. Eelkõige kerkib see küsimus esile peresituatsioonides, kus abikaasadel
võimalusi ning ei põhiseaduse ega Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei pea selleks eksisteerima põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. EL-i õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb üksnes konkreetses vaidluses kohaldamata jätta (vt Riigikohtu 19. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-05 – RT III 2005, 13, 128, punkt 49 ja selles viidatud Euroopa Kohtu 22. oktoobri 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-10/97-C-22/97: IN.CO.GE’90 Srl, EKL 1998, lk I-6307). Kolleegiumi mitteammendava loetelu juhtudest, mille puhul on Riigikohtu pädevuses lahendada taotlusi kontrollida EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele: Esiteks on Riigikohtu pädevuses kontrollida EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, kui on vaidlustatud sellise sätte formaalne põhiseaduspärasus. Nõnda on see põhjusel, et EL-i õigus ei reguleeri Eestis
Mõne juhtumi puhul ei saa kohus aidata sinna pöördunud Euroopa Liidu kodanikke, kes leiavad, et neid on diskrimineeritud ning neile makstud pension liiga väike arvestades nende poolt töötatud aega. Üks näide, millisel puhul ei õnnestu töötajal saada pensionit kogu välisriigist töötatud aja eest on see, kui inimesed on välisriiki läinud pagulastena ja ka naasnud enne kui riigid on sõlminud vastastikuse pensionikokkuleppe. Üks selline juhtum on liidetud kohtuasjades C-401/13 ja C-432/13. Töötajatele makstud pension on väiksem kui töötatud aeg, ent seaduslikel alustel ei ole võimalik seda ka suurendada. (Liidetud kohtuasjad C-401/13 ja C-432/13) Antud kohtuasjades olid osapoolteks abikaasad Balazsid(Kreekast) ja Rumeenia piirkondlik pensioniamet. Rumeenia oli riik, kuhu nad lastena pagulaste staatuses sattusid 9 ning seal töötasid nad suure osa oma elust
1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). 4. Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle · Euroopa Kohus otsustab vaidluse korral Euroopa Liidu lepingute rakendamise ja tõlgendamise üle. Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on selles kohtus algatatud. Viis kõige levinumat kohtuasja tüüpi on: 1. eelotsuse taotlus; 2. kohustuste rikkumise hagi; 3. tühistamishagi; 4. tegevusetushagi; 5. kahju hüvitamise hagi. Lisaks neile neljale osaleb Eli ühise poliitika väljatöötamisel veel teisi institutsioone: · Euroopa Keskpand on sõltumatu institutsioon, mis vastutab Eli rahapoliitika eest. Keskpanga nõukogusse kuuluvad euroala 15 riigi keskpankade
11. Mis muutus Eesti kohtute, sh Riigikohtu jaoks alates 1. maist 2004? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Õigusmõistmisel tuleb lähtuda nüüd ka Euroopa Liidu õigusest. 12. Kas Riigikohus on oma praktikas analüüsinud Euroopa Liidu Lissaboni lepingut ja selle vastavust Eesti põhiseadusele? Ei 13. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes kohtuasjades põhiküsimuseks? Lepingut on uurinud Prantsuse konstitutsioonikohus, Belgia Riiginõukogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Kõik lepingut uurinud kohtud on lõpptulemusena jõudnud otsusele, et leping on vastavuses nende riigi põhiseadusega. Samuti leidsid kõik, et EL ei muutu Lissaboni lepingu jõustudes ei roogiks ega liitroogiks. Saksamaa ja Läti
talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahelvaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma
muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule elule, samuti puudusid ka poliitilised õigused- ei tohtinud käia valimas ja olla ise kandidaat, puudus ka võimalus osaleda rahvakoosolekutel. Nagu märkisid ,,Rooma antiigi" autorid, ideaalset roomlaste abikaasat väljendavad sellised sõnad : vaikne ja armastav, häbelik, tagasihoidlik ja kodune. PEREKOND
· peale vabakslaskmist loeti orje kohe Rooma kodanikeks. · vabakslastud üritasid iseseisvas elus ennast tõestada ning tihtipeale said nad väga mõjukale kohale. Perekond ja kasvatus · perekond oli mehekeskne · perekonnapeale(mehele) kulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. · isal oli õigus ka oma pereliige surma mõista kuid sellega võis kaasneda ühiskonna hukkamõistmine. · naistel puudusid poliitilised õigused. · kohtuasjades oli kostjateks mehed. · kui isa tüdar abiellus ( murdeea lõpus ) siis tütar ei allunud enam enda isale vaid oma abikaasale. · naiste peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. · roomas suhtuti naistesse vabamalt kui kreekas. · naised poldud avalikust elust täielikult välja arvatud. · lapsed kasvasid ja õppisid kodus isa käe all ning seisnes praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmisega.
kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahelvaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <100 000. 1630-ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma
• Konrad Adenauer – alustas sakslaste poliitilist rehabiliteerimist; • Paul Spaak- Rooma leping ja Euratom- 1957; • Walter Hallstein- Euroopa Komisjoni esimene president, 1958. 5.2. Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon – kaitseb kogu EL huve, initsiaator ja täideviija Euroopa Parlament – esindab EL kodanikke, kaasseadusandja Ministrite Nõukogu – esindab EL liikmesriike, peamine otsuste tegija Euroopa Kohus – kaitseb EL õigust, otsustab kohtuasjades 5.3. Teised olulisemad Euroopa Liidu institutsioonid • Majandus –ja Sotsiaalkomitee – esindab organiseerunud huvigruppe; nõuandja • Regioonide komitee – esindab piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi; nõuandja • Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite laekumist ja kasutamist • Euroopa Keskpank – juhib rahapoliitikat • Euroopa Investeerimispank – majandusarengu rahastaja
Eespool esitatud küsimusele, kas teised menetluse algatamiseks pädevad subjektid võivad algatada distsiplinaarmenetluse, kui mõni menetluse algatamiseks pädev subjekt on uurinud kohtuniku tege- vust, aga otsustanud süüdistust mitte esitada, vastaksin jaatavalt. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks algatamispädevust omavad eri isikud samu tõendeid erinevalt analüüsida ja hinnata, eriti kui faktilisi asjaolusid uuritakse erineva põhjalikkusega. Sarnaselt edasikaebeõigusega kohtuasjades peaks kae- baja saama ka distsiplinaarasjades (nt majasisese ringkaitse ettekäändel) paluda kõrgema astme kohtu esimehel uuesti läbi vaadata kohtu esimehe otsus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise kohta. Sama kehtib ka õiguskantsleri kui kohtuvälise järelevalve teostaja suhtes: ka tema õigus kohtuniku suhtes distsiplinaarsüüdistus esitada peaks säilima pärast kohtusüsteemi siseste kont-
või organisatsioonid, et võtta meetmeid ELi institutsiooni vastu, kui neil on alust arvata, et viimane on nende õigusi rikkunud. Liikmed ● Euroopa Kohus: üks kohtunik igast ELi liikmesriigist ja 11 kohtujuristi; ● Üldkohus: 47 kohtunikku. 2019. aastast aga 56 (2 kohtunikku igast ELi liikmesriigist). Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse „ettepanekuteks". 6. Kuidas on jaotatud pädevus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel? ● Euroopa Kohus – menetleb liikmesriikide kohtutelt laekunud eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi; ● Üldkohus – langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi
Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli vähe. Neid oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks Skandinaavias, kus paljudes piirkondades Lääne- Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki ja talupojad säilitasid koos maavaldustega üldiselt ka isikliku vabaduse. Talupoja ja mõisniku suhted ei olnud ainult majanduslikku laadi. Senjöör omas suuremal või vähemal määral sõjalist, territoriaalset ja kohtuvõimu. Vähemalt lihtsates kohtuasjades mõistis kohalike külaelanike üle õigust mõisnik ise, suuremate senjööride ja valitsejate pädevusse jäid tõsisemad kohtuasjad ehk "vereõigust" puudutavad küsimused. Pole puudust ka juhtumitest, kus kohalikul isandal oli voli talupoegi surma mõista või määrata neile kehalisi karistusi. Talupoja sotsiaalne ja poliitiline elu piirdus enamjaolt suhtlemisega oma kogukonna ja isandaga. 2. KÜLAD Talupojad elasid enamasti kindlustamata või vahel ka müüri või muude
Sellise ameti- teenuse osutamise kokkuleppimiseks tuleb isikutel, kes soovivad notari deposiiti kasutada omavahelise mittenotariaalse tehingu tagamise vahendina, leppida notariga kokku sellise ametiteenuse osutamise tin- gimustes ja tasus. Praktikas on see kasutust leidnud näiteks väärtpaberitehingute puhul (notar edastab raha pärast seda, kui Eesti väärtpaberite keskregistris on väärtpaberitehing tehtud), kohtuasjades tagatis- deposiidina (võlgnik hoiustab raha pankrotiavalduse tõrjumiseks, tõendamaks oma maksevõimet), aga ka näiteks Liiklusregistrisse kantud mootorsõidukite võõrandamisel, kus notar väljastab müüjale raha pärast seda, kui ostja on Liiklusregistrisse omanikuna sisse kantud. Selliste teenuste osutamise muudab kliendi jaoks mugavamaks see, et notar saab mitmeid andmebaase kasutada veebis (Eesti väärtpaberite kesk-
uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi Maakonna tasemel tegutsesid Eestis- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas Liivimaal Õuekohus Tartus Rootsi kuninga sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks adrakohtunik/sillakohtunik-ajalooline maapolitseikohtunik, madalam aste politseikohtus Liivimaa kubermangus 2.teema Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord olukord enne reduktsioon *Riigi maalvaldused jaotati riigimõisateks ja heldelt annetati eravaldusesse. *Kokkulepped rüütelkondadega, et kohaliku elukorraldust reguleerida *Kiratsev majandus *Rootsi riik kohtles Liivimaad karmimalt (sest oli hiljem vallutatud)
tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. 2.2. Olulisemad linnaõiguse perekonnad Frankfurti perekond Lübecki perekond (levib just rannikulinnades) Viini perekond Magdeburgi perekond Uue linna asutamisega võeti üle mõne varasema linna õigus, millega emalinn muutus ühtlasi kõrgemaks instantsiks kohtuasjades. Nii tekkisid ema- ja tütarlinnadest linnaõiguse perekonnad, kusjuures viimased võisid oma õiguse jälle teistele edasi anda tuntuimad on Lüübeki õiguse linnad, mis asusid peamiselt Läänemere piirkonnas ida-alade koloniseerimisest sündinud linnad kasutasid põhiliselt Magdeburgi linnaõigust Riia õigus (Hamburgist pärit) Kulmi õigus Brandenburgi õigus Neumarkt-Magdeburgi õigus
Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonilt peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Orjad ja vabakslastud Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige vallutussõdadega alates 3. sajandist eKr. Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi, kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara ehk kõnelevad tööriistad, nagu roomlased neid nimetasid. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas ka tappa
materiaalset ja õiguslikku abi. Perekond ja kasvatus: Perekond (=familia) oli mehekeskne, perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete (= naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) üle. Täiskasvanud ja abielus pojad allusid oma isale tema eluajal ning ka kogu nende varandus oli isa oma. Naistel puudusid poliitilised õigused. Kohtuasjades olid nad meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Abielu tähendas naise jaoks isa eestkostest abikaasa eestkostele üleminekut. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Kuid naistesse suhtuti mõneti vabameelsemalt kui Kreekas nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all. Kreeka kommete levides, hakati tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates peredes oli
ennast vabaks osta peremehe käest, aga tavaliselt nad jäid ikkagi peremehe kliendiks. Kohe kui ori vabaks lasti sai ta automaatselt Rooma kodakontsuse ja paljudest orjadest said väga rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond Rooma perekond oli mehekeskne ja see tähendas, et perepeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Isegi abielus pojad pidid isale alluma, Põhimõtteliselt võis isa isegi oma pereliikme surma mõista. Naistel puudusid poliitilised õigused ja ka kohtuasjades esinesid nad mehe eeskoste all. See tähendas, et naisel abielu tähendas isa eeskoste alt üleminekut oma abikaasa eeskoste alla. Võrreldes Kreekaga suhtuti Roomas naistesse rohkem vabamalt ja nad polnud avalikus elus täiesti kõrvale tõrjutud. Ka lastekasvatamine ja õpetamine toimus pereisa kaudu. Hiljem hakkasid roomlased ka suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele ja saatsid nad näiteks Kreekasse mõne kuulsa filosoofi juurde õppima. Kalender
tema kõrval pidusöökidel ja koosviibimistel (kuigi neil polnud varase vabariigi ajal lubatud veini juua ning naised pidid koosviibimistel alati istuma sirgelt, mitte nõjatudes) ning aitab hallata lapsi, orje ja majapidamist. Paljudes kodudes oligi perenaise ülesandeks orjade käsutamine. Ka võisid naised vabalt kodust lahkuda: minna külla ning kutsuda külalisi, käia sisseoste tegemas vms. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Oli avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Samuti said naised selle aja kohta meestega küllaltki võrreldava hariduse: vähemalt algharidus oli poistel ja tüdrukutel peaaegu sama, edasist haridust said lubada küll ainult rikkamad perekonnad ning ka siis õppisid tütarlapsed retoorika ja õigusteaduse asemel kreeka ning
kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistujaks kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel. Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse „ettepanekuteks". Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd Euroopa Kohtu presidendi alluvuses. Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (13 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades. Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära toodud Euroopa Kohtu põhikirjas (eelkõige siis, kui tal
tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi); maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ja Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus.Viimatunimetatud kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. Reduktsioon-eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (seda tegi Karl XI). Vakuraamat-raamat,mis seati sisse redutseeritud mõisates ja sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rakmetegu, jalategu-talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis kujunes rakmeteoks ( teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga) ja jalateoks(teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline).
Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel. Asepresident abistab presidenti tema ülesannete täitmisel ning asendab teda, kui viimasel pole võimalik kohal viibida. Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse ,,ettepanekuteks". Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd Euroopa Kohtu presidendi alluvuses. Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (15 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades. Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära toodud Euroopa Kohtu põhikirjas.
uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad. Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <120 000. 1630-ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.
vangivõetud. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Tegelikult olid lihtsalt kõnelevad tööriistad, keda omanik võis isegi tappa või lasta vabaks osta/vabaks lasta (heast südamest, ustava teenistuse eest). Perekond oli rangelt patriarhaalne. Perepeale kuulus absoluutne võim terve familia üle. Naistel puudusid poliitilsed õigused, kohtuasjades kuulus sõna nende eestkostjale. Neiud abiellusid murdeea lõppedes. Naise peamine voorus oli abielutruudus. Sarnasused Kreekaga on märgatavad, kuid suhtumine oli pisut vabameelsem. Pereema võib pidusöökidel osaleda, abikaasa kõrval istudes ning tegi temaga vastuvisiite. Laste kasvatamine oli pereisa ülesanne, mis kreeka kommete levides muutus rõhutatult vaimseks hariduseks. Rikkad pidasid kreeklastest koduõpetajaid, teised saatsid lapsed 7-aastaselt kooli
Ka kohtunikuametisse määrati sageli just ratsanikke. Senaatorid ja ratsanikud moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ja maal elavad vabad talupojad ning rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes kõige enam kindla ja püsiva elatiseta proletaarlaste hulk. Nad kõik olid rooma kodanikud. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes ootasid oma patroonilt hädakorral materiaalset ning kohtuasjades ka õiguslikku toetust. Roomas võis sageli näha rikaste patroonide majaustele kogunenud kliente, kes ootasid hetke, mil saaks talt truudusavalduse eest rahalist annetust paluda. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad tagasid orjade pideva juurdevoolu. Orjatöö osakaal oli siin arvatavasti veelgi suurem kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Juba vabariigi ajal toodi Rooma orjadena paljudest rahvustest ja erineva kultuuritausta ning
Tõhusa õiguskaitsesüsteemi tagamine on ennekõike konventsiooniga liitunud riikide ülesandeks ning artikli 13 ülesandeks on anda üksnes tõhusa õiguskaitse täiendav garantii. EIK praktika kohaselt peab liikmesriik tagama, et siseriiklikud ÕKV-d oleksid tõhusad nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning et ÕKV-i rakendamise tulemusel tehtaks otsus kaebuse kohta ning määrataks võimaliku tuvastatud rikkumise korral piisav hüvitis. See on eriti aktuaalne kohtuasjades, mille esemeks on põhjendamatult kaua kestev kohtumenetlus. 4. Mille poolest erineb esmaste ÕKV-te kasutamise kohustus kannatanupoolsest kahju ärahoidmise kohustusest? Liis Kannatanupoolne kahju ärahoidmise kohustus kujutab endast kannatanu aktiivset tegutsemist, et mitte lasta endale õigusvastaselt kahju tekitada. Esmaste ÕKV-te kasutamise kohustus hõlmab nõudeid, mille eesmärgiks on ära hoida kahju, kahju kõrvaldada või püüelda väikseima võimaliku kahju poole
Miks vaja uurimismäärust? - Olemasolev tõendikogumise raamistik on liiga killustatud ja keeruline. - Nõukogu raamotsuses 2003/577/JSK – käsitles arestimismenetluses otsuste tunnustamist ja tõendite hävitamise, muutmise, eemaldamise, üleandmise või kõrvaldamise ära hoidmist selles menetluses. Euroopa Ülemkogul 2009 otsustati, et tuleks luua kõikehõlmav süsteem, mille abil saadakse tüendeid piiriülese mõõtmega kohtuasjades, mis tõhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel, kuid võtab samuti arvesse vastastikuse õigusabi traditsioonilise süsteemi paindlikkust. Uurimismääruse direktiiviga asendatakse kõik kehtivad õigusaktid, hõlmatakse võimalikult suurel määral igat liiki tõendeid, kehtestatakse täitmise tähtajad, piiratakse võimalikult suurel määral keeldumise aluseid. Euroopa uurimismäärus tuleks koostada tõendite kogumise eesmärgil ühe või mitme
vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused – ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike – eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused. Venemaal süüdistatavad istuvad puuris, Eestis barjääri taga või advokaadi lähedal – sõltub sellest, kas isik on vahi all või mitte. Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse. Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole
liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid. Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva. Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Euroopa Kohtu asukoht on Luksemburg. Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on selles kohtus algatatud. Viis kõige levinumat kohtuasja tüüpi on: 1. eelotsuse taotlus; 2. kohustuste rikkumise hagi; 3. tühistamishagi; 4. tegevusetushagi; 5. kahju hüvitamise hagi. 22 o Euroopa Kontrollikoda Kontrollikoja põhiülesanne on kontrollida, kas ELi tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt.
1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega 2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik. 3)kohtuvõim ei olnud otsuse tegija. Kohtukooseis oli kahesugune- ühelt poolt esines riikliku võimu esindaja ja teiselt poolt vastava seisuse esindaja. Need hoolitsesid kohtukorra eest, kuid ei olnud otsustajad. Talurahvakohtud- talupoegade kohta käivates kohtuasjades, millede organitena tegutsesid mõisakohtud, oli eesistujaks maahärra esindajad, vanad talupojad. Ordumaadel oli ülemaks talupoegade kohtuinstantsiks foogt või viimaste poolt määratud isikud. Edasi võidi kaevata maahärrale. Kriminaalasjades saadeti otsus võimalikult kiiresti täide. Adrakohtunikud- vasall oma piirkonnas võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus, valvata heakorra eest ja lahendada talupoegade ja vasallide vahelisi tülisid
sundolukorras või kogenematuse tõttu. See aga tähendab, et norme, mis võimaldaksid liigkasuvõtjalikud lepingud tühiseks lugeda, ei saa realiseerida kohtu enda algatusel, eriti 14 http://www.riigikohus.ee/vfs/1352/TehinguHeadeKommeteVastasus_MargitVutt.pdf 20 kui tarbija ei ole kohtus esindatud. Tagaseljaotsused on aga kiirlaenu-kohtuasjades pigem reegel kui erand. Seda võib pidada peamiseks põhjuseks, miks liigkasuvõtmise-vastased normid Eesti õigusruumis praegusel hetkel ei toimi15. Teiseks põhjuseks saab lugeda maksekäsu kiirmenetluse kasutamist krediidiandjate poolt võlgnevuste kohtu kaudu sisse nõudmisel, lootuses, et võlgnik ei esita etteantud tähtaja (15 päeva) sees vastuväidet. Kui vastuväidet ei esitata, ei kontrolli kohus nõude õigsust
annaabi.ee 
