Rooma ja roomlased (1)

Referaat
Rooma ja roomlased
Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist.
Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas – mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal , soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild . Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist.
Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi – aatriumi – piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, nii et valgus pääses majja otse ülevalt. Põranda keskel asetes väike bassein, kuhu sadas sisse vihmavesi . Hilise vabariigi ja keisririigi perioodil rajati suuremate majade taha sammaskäiguga piiratud aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtuks eraldi ruum.
Linnaelu arenguga muutus ka arhitektuuri ilme. Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatus Rooma elanike arv peaaegu miljonini ning see tingis kohati üsna kiirustava ja lohaka elamuehituse. Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste majutuseks . Eriti palju oli neid elamuid Rooma sadamas Ostias.
Maailmariigi pealinn nõudis ka arvukaid ühiskondlikke ehitisi . Keisrite ajal hakati tegelema Rooma väljaarendamise ja kaunistamisega. Foorum , kui linna ja kogu impeeriumi keskus omandas piduliku ilme. Lisandus palju uusi templeid, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon . Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared, ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatiumi künkale Keisrite palee . Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal.. Sajandite jooksul arenes sellest maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid – lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad – termid , mis olid avatud ka vaestele roomlastele. Peale mitmekülgsete kümblusvõimaluste pakkusid termid ka massaaži ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele. Avalike ehtiste pilti täiendasid ka hipodroomid ja amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi. Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus ja suurim amfiteater Colosseum .
Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia . Valitud oli kuningas, kes valitses koos senatiga. Senatile kuulus seadusandlik võim. See koosnes sugukondade vanematest , peamiselt patriitsidest ja endistest magistraatidest. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne. Senat kinnitas seaduseelnõusid ja juhtis sisuliselt riiki. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes said oma patroonidelt abi nii materjaalselt kui ka kohtuasjades.
Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa . Temale pidid alluma kõik pereliikmed (naine, lapsed, orjad , täiskasvanud pojad ja nende perekond) ja kogu nende varandus kuulus seaduse järgi isale . Isa võis oma pereliikmeid karistada ja isegi surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Ometi polnud nad avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi.
Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Hiljem hakati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates peredes kasutati selleks sageli kreeka päritoluga koduõpetaja – orja või vabakslastu teeneid, teised saatsid oma pojad ja vahel tütredki 7-aastaselt kooli.
Roomas oli kolm koolide astet: algkool , grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama . Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat.
Poisid pidid käima kolmes kooliastmes, et saada riigijuhtideks. Grammatiku koolis tegeleti grammatikaga. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt.
Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga , kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel , nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja vanematele. Retoorikakool lõpetati 15-16 aastaselt.
Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige vallutussõdadega. Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi, kõik nad kõik pidid alluma oma peremehele. Neid kasutati kõikides elu valdkondades alates õpetajatest kuni gladiaatoriteni. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, ka vabaks lasta ja tappa. Vabaks laskmine ei olnud harv juhus , seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest. Tavaliselt oli vabakslastu edaspidi oma senise isandaga seotud kliendina. Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai väga jõukas ja võimekas inimene.
Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika, mis oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini. Seda kandsid nii naised kui ka mehed. Avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit, mis kattis kogu nende keha. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamatki tuunikat. Pidulik pealisrõivas oli Rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükste kandmine oli roomlastele võõras, jalanõudena kasutati kõige enam sandaale, kuid ka nahast kingi . Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest, Rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid väga uhked . Levisid parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas.
Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur - ja puuvilju . Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega. Toitu võesti näppudega ja joogiks oli veega lahjendatud vein. Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval.
Rooma sarnanes nii mõnegi koha pealt Kreekaga, ta võttis Kreekalt palju eeskuju. Roomat on koguaeg ehitatud ja muudetud kaunimaks ning praegu on ta üks väga kuulus ja tähtis linn Euroopas.
Kasutatud kirjandus:
www.koolielu.edu.ee/alo/Rooma.doc
lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Vana-Rooma%20referaat.doc
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka_rooma_eluolu_karol.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/6-7-17-1.ht m