Igavikulised probleemid teostes "Protsess" ja "Kuristik rukkis" (8)

Igavikulised probleemid teostes „Protsess“ ja „ Kuristik rukkis “
Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste . Franz Kafka „Protsess“ toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos „Kuristik rukkis“ avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid?
On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. „Protsessis“ seisab K. valiku ees, mis osutub talle kõige raskemaks probleemiks terves teoses. Taibukas ja töökas K. ei suuda otsustada töö ja protsessi lahendamise vahel. Otsustamatusega kaotab ta kliente oma kõige suuremale rivaalile, kelleks on panga asedirektor. K. valib siiski töö asemel protsessi, kuigi ta teab, et see ei pruugi lahendust leida ning kõik tema vaev võib luhta minna on ta siiski valmis riskima ning oma süütust tõestama. Mõnele inimesele on eneseväärikus tähtsaim, kui raha. Sellist inimest kujutabki Kafka. Salinger seevastu lahkab oma teoses „Kuristik rukkis“ noorte probleeme ja toob esile tähtsaid valikuid , millele nad peavad vastuseid leidma. Holden peab otsustama, kas end lõpuks kokku võtta ja korralikult koolis õppima hakata või lüüa õpingutele käega ja loota sellele, et kõik siin elus laheneb iseeneslikult. Sellele probleemile ei leiagi noormees lahendust. Ta saab küll aru, kui palju tema vanemad on tema heaks teinud, kuid siiski ei käitu nii, et ka vanemad tema tundeid mõistaksid. Samalaadset probleemi esineb tegelikkuses väga palju. Puberteet on eneseotsingu ja kehtestamise aeg. Enamik puberteedi eas olevaid noori ei taha koolis õppida, kuna sellises vanuses tundub õpitav vägagi ebavajalikuna. Nende tahe saada kiirelt täiskasvanuks on tugev, kuigi enesele mõistmatult käituvad nad vägagi lapsikult.
Paratamatult läbivad inimesed, nii nooremas eas kui ka hiljem, perioode , mil nad tunnevad , et neid ahistab miski. K. on tüüpiline täiskasvanute ning Holden noorte näide. K. ei suuda normaalset elu jätkata, peale vahistamist ja protsessi algust. Tema ainus mõte on protsessi lahendamine. See jääb teda ahistama surmani. Hirmus mõelda, et miski hoiab nii tugevasti enese küljes kinni ning ei lase normaalselt elada. Ahistatus lööb inimesed rööpast välja ning sellest püütakse kõikvõimalikel viisidel vabaneda . K. käib läbi kõiksugused kohtuasutused ja otsib üles inimesed, kes protsessi lahendamist saavad kiirendada, tegelikult teeb ta seda asjatult, sest tema saatus on juba määratud. K. võitlebki justkui nähtamatu vaenlasega, kelle võim on suurem, kui ta arvatagi oskab. See oli ahistatus, millest vabaneda ei olnud võimalik. „Kuristik rukkis“ toob esile teist moodi ahistatuse. Holdenit hoiab justkui vangistuses see, et ta peab koolis käima ja tegema tema arvates mõttetuid koolitöid. Ta teeb kõik, et sellest ahistatusest pääseda ning see õnnestub edukalt. Holden visatakse kõikidest koolidest välja ning lõpuks ei julge ta isegi oma vanematega silmitsi seista, kuna teab, et nad on temas tõsiselt pettunud . Kui inimesi miski ahistab, siis ainus viis sellest vabaneda on sellega kas leppida või püüda see probleem ületada.
Tihti jäävad inimesed oma probleemidega üksi, kuna nad ei suuda abi paluda . Eneseuhkus ja tahe ise hakkama saada on nii suur ja seetõttu ei lastagi teistel end aidata. See on suurim viga, mida inimene teha võib. Abi on see, mis teeb probleemide ületamise kergemaks. Antud teosed annavad ülevaate inimestest, kes tahavad üksi hakkama saada. K. suurim probleem on tema vastu algatatud protsess ning tema soov on see lahendada võimalikult kiiresti. Tal on oma advokaat , keda soovitas talle tema onu. Advokaat Huldi käe all liikusid asjaajamised väga aeglaselt, kuid siiski oli ta kohtuasjades kompetentsem kui K. Nõuandeid, mida advokaat jagas ei võtnud süüalune kuulda ning toimetas ikka omasoodu ning viimaks loobus Huldi teenustest sootuks. K. pidas end väga targaks ning otsustas oma kohtuasja ise lahendada, kuid surmast see teda ei päästnud. Huld ei olnud tegelikult ainuke, kes K-d aidata soovis. Huldi põetaja Leni oli samuti väga abivalmis ja jagab häid näpunäiteid, kuid nendest ei leia K. samuti mingisugust abi. Sama põikpäine ja isehakkaja on ka Holden. Noormeest püüavad abistada tema vanemad, väike õde, kooli direktor ja paljud teisedki, kuid kõik see ei lähe poisile korda. Tal on omad arusaamad ja vaated, mida ta järgib. Inimesed on lihtsalt oma kinnisidee küüsis ning ei näe oma probleemi tegelikku ulatust. Kõrvaltvaataja seisukoht võib osutuda vägagi tähtsaks. Kasulik on see, kui inimesed oma mõtetes kõik antud nõuanded läbi arutavad. Väljastpoolt tulevat abi blokeerimata, jõuavad nad kindlasti kiiremini lahenduseni.
Kui inimene ei saa teha seda, mida ta soovib, siis on ta õnnetu. See on mõlema teose läbiv probleem. Holden näitab iga oma teo ja ütlusega välja, et ta ei soovi käituda nii nagu seda teevad kõik teised, ta tahab olla hoopis isemoodi. Nooruk taotleb erilisust ja silmapaistvust. Kõik, mis teda ümbritseb on tema jaoks igav ja üksluine. Holden ei taha endale näiteks autot, vaid hoopis hobust, kuna selles on vähemalt midagi imelikku . Poiss ei taha enam laps olla, vaid suur mees. Tema kurvastuseks ei haaku ta täiskasvanute maailmaga sugugi . Ta käib baarides joomas ja suitsetab nagu korsten. Holden mõtleb isegi seksuaalvahekorda astuda, kuid ta ei suuda seda ellu viia. . Selgub , et inimesed vajavad rohkem vaimset armastust ja hoolt kui pelgalt füüsilist rahuldust. Ta ei taha prostituudiga armatseda, vaid hoopis juttu rääkida, mida viimane ei taha hästi aktsepteerida. „Protsessis“ kohtame sarnast probleemi, kui vaatleme lähedamalt K. mõtteid. Ta ei suuda olla õnnelik ja rahulik, kuna mõtleb pidevalt kuidas protsessist vabaneda. Samuti ei suuda ta lasta end armastada ja hellitada. Ta ei suuda leida sisemist rahu ja õnne. Ükskõik, mis hoiab inimesi tagasi tegemast seda, mida nad soovivad, on neile suureks koormaks. Tegema peab seda, mis meeldib ja mis on hingele hea. Vastutahtmist ei suju ükski asi hästi ning tuleb teha kõik võimalik selleks, et sellistest probleemidest vabaneda.
Kõik probleemid, mis on parasjagu ühiskonnas, kanduvad inimestele. Mõlemad teosed käsitlevad inimesi, kes soovivad maailma paremaks muuta. Holden, soovib püüda kuristikku kukkuvaid lapsi ja olla hea vend oma õele, kes on tema ainus tõeliselt kallis inimene. Noormees, ei taha tegelikult oma vanematele pettumust valmista , kuid ta tunneb, et ei suuda olla sama hea poeg nagu oli olnud tema vend Allie. Ühiskonnas olev inimeste vaheline konkurents on jõudnud ka Holdenini, kuigi tegelikult armastavad kõik vanemad oma lapsi ühepalju, kuid selles ei ole noormees väga kindel. Teise teose peategelane K. seisab esimest korda silmitsi ühiskonnas valitsevate probleemidega. Tema elu oli olnud enne protsessi peaaegu täiuslik, kuid kõik muutus ühe hetkega. Ta ei teadnud midagi sellest, et süütuid inimesi võetakse vahi alla ja nende üle mõistetakse kohut , ta avastas selle alles siis, kui ta ise oli nende inimeste hulgas. „Protsess“ kajastab väga hästi selliseid ühiskonna probleeme, mis laialdaselt kajastamist ei leia. Tegelikkuses ongi nii, et vanglas paljude kurjategijate seas on ka süütuid inimesi. Nende juhtumites ei ole tõde päevavalgele tulnud ning nad kannatavad põhjuseta. Elus on palju olukordi , kus puudub õiglust ja tõde.
Kõik inimesed siin maailmas on erinevad, kuid paljude elusid läbivad samalaadsed probleemid. Kuigi nende lahenduskäigud ja lõpptulemused on enamasti erinevad, ühendab kõiki maailma inimesi eeltoodud igavikulised probleemid. Ei loe vanus ega ka jõukus, vaid hoopis oskus oma probleemidega toime tulla. Maailm on parem koht, kui kõik on avatud teiste abile ja püüavad ka ise teisi rasketes olukordades aidata. Käsitletud teosed on suurepärased näited sellest, kuidas ei inimene ei tohi käituda. Paratamatult on aga enamik inimesi just sellised nagu antud teosed neid kajastavad ja sellest tulenevalt ongi maailm ebatäiuslik ning ühiskonnas olevad probleemid igavikulised.