Euroopa liit (1)

Kutsekool - Ühiskond - Ühiskond

5 VÄGA HEA

Euroopa Liit
Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel.

Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Nõukogu istungitest võtavad osa kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk teisisõnu Eli tippkohtumisteks.

Nõukogul on kuus põhiülesannet.

Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga.

Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine .

Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel.

ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.

ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel.

Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits- ja siseküsimused tagapool).

Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest.

Parlamendil on kolm põhilist ülesannet.

Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.

Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.

Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.

Euroopa Komisjon esindab Eli kui terviku huve ja on Euroopa Liidu haldusorgan . Komisjon kontrollib ühistest õigusaktidest kinnipidast, haldab Eli eelarvet ja algatav uusi õigusakte.

Euroopa Komisjonil on neli põhiülesannet.

Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule.

ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine.

ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga).

Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle

Euroopa Kohus otsustab vaidluse korral Euroopa Liidu lepingute rakendamise ja tõlgendamise üle.

Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on selles kohtus algatatud. Viis kõige levinumat kohtuasja tüüpi on:

eelotsuse taotlus;

kohustuste rikkumise hagi ;

tühistamishagi;

tegevusetushagi;

kahju hüvitamise hagi.
Lisaks neile neljale osaleb Eli ühise poliitika väljatöötamisel veel teisi institutsioone:

Euroopa Keskpand on sõltumatu institutsioon , mis vastutab Eli rahapoliitika eest. Keskpanga nõukogusse kuuluvad euroala 15 riigi keskpankade presidendid .
Euroopa Kontrollikoda kontrollib, kas Euroopa Liigu kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel.
Regioonide Komitee esindab Eli regioone ja linnu.
Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed esindavad kodanikuühiskonna erinevaid huvigruppe: tooandjad, töötajaid ning muid ühendusi.
Euroopa omabudsmani ja tema meeskonna ülesandeks on uurida Euroopa Liidu institutsioonide haldusomavoli puudutavaid kaebusi.

Euroopa Liiduga liitumiseks mängib loomulikult rolli iga maa majanduslik edukus ja läbiviidud reformid . Eestit näiteks tuues saidki määravaks Euroopa Komisjoni aruanded iga riigi kohta ja nii esitas Euroopa Komisjon 16.juulil 1997 Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees soovituse alustada Eliga peetavaid liitumiskõnelusi Eesti, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Sloveenia ja Küprosega.
Liikmeksoleku tingimused
Õiguskriteeriumid
Euroopa lõimimine on alati olnud poliitiline ja majanduslik protsess, mis on avatud kõigile Euroopa riikidele, kes on valmis asutamislepingutele alla kirjutama ja üle võtma kogu Euroopa Liidu õigustiku. Rooma lepingu artiklis 237 on sätestatud, et „iga Euroopa riik võib esitada ühenduse liikmeks saamise taotluse”.
Maastrichti lepingu artiklis F on lisatud, et liikmesriikidel peab olema „.. demokraatia põhimõtetel rajanev valitsemissüsteem”.
Kopenhaageni kriteeriumid
Pärast endistelt kommunistliku bloki riikidelt ühinemistaotluste saamist 1993. aastal kehtestas Euroopa Liit kolm tingimust, mida kandidaatriigid peavad täitma, et saada Euroopa Liidu liikmeks. Ühinemise ajaks peavad uuel liikmel olema:

stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse;
toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga;
võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas ELi eesmärkide järgimisele kaasa aitamine . Kandidaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku.

Ühinemine
Iga kandidaatriigi ja Euroopa Liitu esindava Euroopa Komisjoni vahel peetakse liitumisläbirääkimisi. Läbirääkimiste lõppedes peavad olemasolevad liikmesriigid uue riigi ELiga ühinemist lubava otsuse nõukogu istungil ühehäälselt heaks kiitma. Euroopa Parlament annab oma nõusoleku oma liikmete absoluutse häälteenamusega. Seejärel ratifitseerivad liikmesriigid ühinemislepingu vastavalt iga riigi põhiseaduslikule menetlusele.
Läbirääkimiste ajal saavad kandidaatriigid Euroopa Liidult toetust majanduse järjele aitamiseks. Need 10 riiki, kes liitusid 2004. aastal, said kokku toetust 41 miljardit eurot, millega rahastati peamiselt struktuuriprojekte, et aidata uustulnukatel täita liikmeksoleku eelduseks olevad tingimused.
Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla.
„Euroopa kodakondsuse” mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis on ka Eesti kodanikel õigus osaleda liidu poliitilises ja ühsikondlikus elus.
Euroopa Liidu kodakondsus tagab õiguse/vabaduse liikuda ( reisida ), elada, töötada ja õppida kõikides EL-i liikmesriikides ning võrdse kohtlemise kogu EL tööturul. Erandiks on mõned piiratud valdkonnad (politsei, relvajõud, välisteenistus). Lisaks võib EL kodanik mistahes teises liikmesriigis osutada avalikku teenust, see tähendab tegeleda iseseisva äritegevusega.
EL kodanikul on lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele ka selged poliitilised õigused. Maastrichti lepingu kohaselt on igal liidu kodanikul õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ning kohalikel valimistel liikmesmaal, mille kodanik ta ei ole, kuid kus ta püsivalt elab.
Samuti võimaldab EL kodakondsus laiaulatuslikku konsulaar- ja diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. See tähendab seda, et viibides reisil või elades riigis, kus puudub Eesti riigi diplomaatiline esindus , on Teil kui Euroopa Liidu kodanikul võimalus abi saamiseks pöörduda ükskõik millise EL liikmesriigi diplomaatilise esinduse poole. Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda.
Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule.
Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek.
Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (opt-out-e) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks . Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi suveräänsust, sest see pole mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas.
Kuigi peamise väärtusena näeb Schengeni lepe ette inimeste liikumisvabaduse suurenemise, on samavõrd oluline turvalisuse kasv, mis kaasneb niinimetatud Schengeni kompensatsioonimeetmetega. Sisepiiridel piirikontrolli kadumine, ühtne viisapoliitika, riikidevaheline koostöö politsei, piirivalve ja migratsiooni valdkondades loovad tasakaalu, mis võimaldavad inimestel turvaliselt ja vabalt reisida, ning samas aitab võidelda tõhusalt piirideülese rahvusvahelise kuritegevusega.Üheks Schengeni konventsiooni läbivaks põhimõtteks on ühtne viisapoliitika. Seetõttu räägitakse Schengeni õigusruumist tihtipeale ka kui Schengeni viisaruumist. Ühtne viisapoliitika tähendab, et kolmandate riikide kodanikele on kõikide Schengeni liikmesriikide jaoks üks viisa ning neid väljastatakse ühtsete reeglite järgi. Samuti toimib riikide vahel viisade väljastamisel konsultatsioonisüsteem.Kuigi nähtav piirikontroll Schengeni liikmesmaade vahelistel piiridel kaob, ei tähenda see piirivalve kadumist. Schengeni välispiiri on vaja endiselt valvata ning sellele pannakse suurt rõhku. Samuti jätkub piirivalve tegevus sisepiiride valvamisel, kuid see erineb traditsiooniliselt piirivalvest oluliselt.
Põllumajandus on tänaseni Euroopa Liidu peamine kuluartikkel. Seoses moodsate tootmisvõimalustega on põllumajandusettevõtjaid viimastel aastatel vähemaks jäänud. Sellegipoolest töötab Eli põllumajandusvaldkonnas ligikaudu 17miljonit inimest. Ühist põllumajandispoliitikat haldab Euroopa Komisjon. Liimesriigid rakendavad komisjoni nõudmisi ja võivad lisaks sellele oma vahenditest rahaliselt toetada keskkonnasõbralikku põllumajandust.
Euroopa Liidu liikmesriigid on küll alustanud põllumajanduspoliitika põhjalikku ümberkorraldamist, kuid need viis vahendit, millega põllumajandustoodete hindu, talunike sissetulekuid ja põllimajandusturgu reguleeritakse, on jäänud samaks.

Euroopa Liidu kaupade eelistamine

Sekkumishinnad

Talunikele makstavad otsetoetused

Toetused keskkonnasõbralikule tootmisele

Toetused maapirkondadele
Siseturg. Euroopa Liidus on 495 miljonit tarbijat. See teeb Elist maailma suurima turu, isegi suurema kui Ameerika Ühendriigid. Euroopa sisekaubanduse edenemise tagamiseks loodud ühine turg . Igal Eli ettevõtel peab olema võimalus pakkuda oma tooteid või teenuseid tarbijatele kogu Euroopa Liidu turul.
Ühine turg ei toimi siiski veel laitmatult, sest mõnedes Eli liikmesriikides kehtivad siiani normid ja koguselised piirangud, mis sulevad nende turu teiste liikesriikide teatud toodetele . Paljusid tooteid on aga võimalik osta igal pool Euroopa Liidus.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vikee Õppematerjali autor

Euroopa liidu kohta kõik valjalik informatsioon.

euroopa liit võimu jaotus õiguskriteeriumid

Sarnased õppematerjalid

doc

Euroopa Liit, ÜRO, OSCE

probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki

Ühiskonnaõpetus

docx

Euroopa Liit

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9

Geograafia

odt

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette aeglasemat protsessi

Poliitika

doc

Euroopa liit

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM33 Keia Hark EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus..............................................................................................................

Rahvusvahelise majanduse alused

doc

Euroopa liidu referaat

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine ......................................................................

Geograafia

docx

Euroopa Liit

Euroopa Liit Küsimused: 1. Mis on Euroopa Parlamendi põhiülesanded? 1. osalemine ELi õigusloomeprotsessis; 2. ELi eelarve vastuvõtmine; 3. demokraatliku kontrolli teostamine ELi täidesaatva võimu üle. 2. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Euroopa Liidu Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast

Avalik haldus

doc

EL õiguse alused

Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 1. Euroopa Majandusühendus asutati Pariisi lepinguga Rooma lepinguga Maastrichti lepinguga 2. Euroopa Majandusühenduse asutasid a) Itaalia b) Prantsusmaa c) Taani d) Saksamaa e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7

Õigusõpetus

doc

Oleme Euroopa Liidu kodanikud, mida on see meile andnud?

Euroopa Liidu ajalugu: Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse

Majandus

Rohkem sarnaseid