Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus (4)

Arutlus - Kas parem oli Vana-Kreeka või Vana- Rooma ühiskonnakorraldus?
On vaja teada saada kumb ühiskonnakorraldus oli parem, kas Vana- Rooma või Vana-Kreeka ning võrdlusteemadeks võtan 1) Seisused , 2)Perekond ja naiste-meeste vahelised suhted ja 3) Orjad . Mina tahaks nii ühes kui teises elada,aga kummas oleks parem, selle saan lõpuks teada. Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb.
1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+) Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud , sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast.(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele , kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitööd kõrvale jätta ja üksnes riigi asju ajada. (+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana-Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik .(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama . Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+)
2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. (-)Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada – sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas oma isa või mõne lähedase meessugulase eestkostele. (+)Mõnigi aristokraatlikke suguvõsade liit kinnitati abielu teel, kusjuures abikaasade vastastikused tunded ei pruukinud selles mingit rolli mängida. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki.(-) Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis , kui külalisteks olid lähedased sugulased.(-) Abikaasade vahel võis harvaks jääda isegi seksuaalne läbikäimine, sest kui naiselt nõuti ranget monogaamsust, siis mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu.(-) Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks.(+) Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine , vallalised tütred , pojad koos oma naistega poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. (-)Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku mu rdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. (-) Ometigi suhtuti roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. (+) Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal , ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. (+)
3) Rooma ja Kreeka ühiskonnad olid orjanduslikud.(-) Kreekas : Orjade hulga koht puuduvad arvandmed , kuid kahtlemata oli neid palju. Sellesse kategoosiasse kuulus nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid.(-) Orje kasutati peaaegu kõikjal – suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, kõsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena jm.(-) Samas ei kujutanud orjad endast üldjuhul põhilist tööjõudu. (+)Oskustöö oli eeskätt vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate(+) , kuid samas raskemate ja ebameeldivamate ülesannete puhul. (-)Orja tapmist peeti küll taunitavaks(+), kuid karistust ei järgnenud sellelegi.(-) Niisiis olid orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud.(-) Roomas: Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi. Nende hulgas võis kohata kõrgeltharitud kreeklasi ja ka tõiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutumata barbareid. (-)Muidugi olid siis orjadele pandavad ülesandedki sageli erinevad – orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes rakse füüsilise töö tegijatena, majateenijatena , oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena.(+) Millise osa riigi rahvastikust orjad moodustasid, pole võimalik kindlaks teha, kuid arvatavasti oli see suurem kui klassikalises kreekas.(-) Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta võimekal orjal ise endale elatist teedinda , nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Niisugune ori sai elada vaba inimese kombel ja soetada koguni varandust , kuid nii tema ise kui ka tema vara kuulus ikkagi peremehele. (+)Orjade vabakslaskmine polnud roomas sugugi haruldane . Seda võis teha ka lihtsalt heast südamest ja tänutäheks orja ustava teenistuse eest.(+) Samas sai rooma kodaniku ori vabaks laskmise läbi kohe ka ise rooma kodanikuks.(+) Vabakslastud tegid enamasti innukalt tööd , et koguda jõukust , võita tunnustust ja sel viisil oma senisest orjaseisusest võimalikult eemalduda. Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene.(+)
Seisused
Perekond
Orjad
Kokku
Vana-Rooma
+ + + - - - -
+ + - - -
+ + + + + - - -
10+ ; 10- =0
Vana-Kreeka
+ + + + - - -
+ + - - - - -
+ + + - - - - -
9+ ; 13- =-4
Kokkuvõtteks oleks olnud parem elada Vana-Roomas, nii seisuste , perekonna kui ka orjade koha pealt. Vana-Kreeka ühiskonnakorraldus oli kehvem nagu sai loetud ja ka tabelist näha.
Greete Liht 10B
2008/2009 õ.a