Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma perekond ja kasvatus. (0)

1 Hindamata
Punktid
PEREKOND JA KASVATUS:
  • Rooma perekond- famiilia - oli mehekeskne.
  • Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. (Naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega , poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja)
  • Pereisal oli õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist.
  • Naistel puudusid roomas poliitilised õigused.
  • Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all.
  • Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele.
  • Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust.
  • Naised polnud avalikust elust täielikult kõrvaldatud:
  • Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel- oli abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite.
  • Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi.
  • Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus isa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmiseks .
  • Samuti pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele.
  • Rikkamatest ja kultuurilembelisemates peredes kasutati kreeka päritoluga koduõpetaja- orja või vabakslastu teeneid.
  • Teised, aga saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7- aastaselt kooli.
  • Koolis omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirdus.
  • Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus aga hariduse andmine veel pikka aega.
  • Õpetati neile kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat .
  • Noormehed suundusid Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima.
  • Noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima.

Rooma perekond ja kasvatus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ynna Õppematerjali autor
Hindele: 5!

Sarnased õppematerjalid

Kas Vana-Rooma keskendus ideele või inimestele
1
odt

Kas Vana-Rooma keskendus ideele või inimestele?

Kas Vana-Rooma keskendus ideedele või inimestele? Antiik Rooma oli võimas riik, mis kestis 753. aastast eKr kuni 5.sajandini pKr. Selle väga pika ajavahemiku käigus mõjutasid Vana-Rooma eluolu ja riiki mitmed erinevad ideed, mis realiseerusid inimeste tegevuse kaudu. Üks vana-roomlaste idee seisnes selles, et nad rõhutasid inimese kohutust täita osakslangevaid ülesandeid. Roomlaste kohustused olid isamaa ja riigi ees. See idee väljendus selles,et noormehed

Ajalugu
Roomlased Vanal Ajal
4
rtf

Roomlased Vanal Ajal

Suures tsirkuses võis näha võiduajamist, mida rahvas vaatas suure huvi ja põnevusega. Siiski ilusaimaks ja meeldivaimaks peoks oli Saturnuse pidu, mis korraldati detsembrikuu kadunud "kuldse aja" mälestuseks. Seda aega nimetasid roomlased "kuldseks ajaks" Mainitud pidudel söödi rikkalikult, tantsiti ja mängiti. Valitses üldine rõõm. Roomlaste eluolust: Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond ­ linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid.

Ajalugu
Vana-Rooma küsimused
5
odt

Vana-Rooma küsimused

KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia ­ Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud ­ Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud ­ lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 ­ 6 saj. Ekr Rooma ­ 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg ­ 753-510 eKr. Kuningate aeg ­ Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad ­ tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad ­ pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon ­ Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla.

Ajalugu
Rooma perekond ja õiguslikud suhted
9
pdf

Rooma perekond ja õiguslikud suhted

Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 ­ 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu,

Rooma eraõiguse alused
Ajalooreferaat-Vana-Rooma
12
odt

Ajalooreferaat: Vana-Rooma

Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu

Ajalugu
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus
2
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus

(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati

Ajalugu
Vana-rooma perekond
14
docx

Vana-rooma perekond

Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega

Ajalugu
Eluolust Vanas Roomas
2
docx

Eluolust Vanas Roomas

Roomlaste silmis olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatud osad. Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun