................... lähikonnas. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud ............................ karvadega. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga ...................................... ja ......................... Oravad on ........................ eluviisiga. Orav teeb okstest pesa ........................ lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta ................. .................... Oravatel on aastas tavaliselt ................. pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Orava keskmine .................. on viis aastat. Peamisteks vaenlasteks on neil ................ ja ........................... Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka ..................., kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. 2.) Kirjuta punktiirile kas järgnevad laused on õiged või valed? Vale lause puhul paranda see õigeks! 1. Oravad on vähetuntud loomad. ......
Eluruum tal sügaval. :,: 2. Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: 4. Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: 5. Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: 5. Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva a'al Pilla-palla pillerkaar. :,: ORAVATE HÜPPEVÕISTLUS 1. Oravatel täna toimub äge hüppamise võistlus, Kaugushüpe, kõrgushüpe, kõige lõpuks kolmikhüpe. 2. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. 3. Oravatel täna toimub, äge hüppamise võistlus. Hüppab ema, hüppab isa, lapsed nende järel reas. 4. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. LISA3 SIILIMÄNG KUULA, KUIDAS LÕÕTSUTAB
lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on ehitatud lehtede, sambla ning harilikult kaheks ruumiks jaotatud. Varjupaigaks kõlbavad lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäetud pesad.Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lühike, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti- ja novembrikuu vahelisel perioodil vahetub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. Orava käpajäljed Toitumine Peaaegu aasta ringi toituvad nad okaspuude seemnetest, peamiselt männi- ja kuuseseemnetest. Orav hoiab käbi käppade vahel ning seda pöörates närib sealt seemneid. Suvel liigub orav ka rohkem maa peal, kust otsib putukaid. Linnupesa leides sööb ära munad ja pojad. Kevadel sööb ta ka pungi ja mahlakat koort, sügisel aga sööb ja varub seeni.
Saba abil pidurdab loom hoogu puudele laskumisel. Eri liikidel ulatub lennu maksimaalne pikkus 30-60 meetrini. Lennusuunda saavad nad muuta saba ja lennuse asendit muutes. Enne tüvele laskumist pidurdab loom sabaga ja võtab vertikaalasendi, et maanduda kõigile jalgadele korraga. Niipea kui lendorav on puu külge haakunud, jookseb ta sedamaid ümber vaatamata tüve vastaspoolele. Niisugune käitumine päästab looma juhul, kui teda jälitab röövlind. Hambaid on lendoravatel sama palju kui oravatel. Koon on veidi ümaram, kõrvad lühemad, silmad aga palju suuremad kui oravatel; viimane omadus on seotud aktiivse tegevusega videvikus või öösel. Eeskäppadel on 4, tagakäppadel 5 varvast. Kõigil varvastel on tugevad, teravad küünised, mis võimaldavad loomal osavasti ja kiiresti liikuda puu tüvel ja okstel. Karvastik on kohev, siidjalt pehme, nahk aga väga rabe, mistõttu tal karusnahana väärtus puudub.
Veel võib kohata kalmistutel. Oravad on segatoidulised loomad, kuigi eelistavad taimtoitu. Kevadest sügiseni on orava tähtsaks toiduks kuuse ja männiseemned, sarapuu pähklid, tammetõrud, seened, marjad, puude kasvud ning putukad, teised väiksed selgrootud, lindude, sisalike ja madude munad, linnupojad, isegi väiksed närilised ja sisalikud. Pikemalt kirjutan pähklite söömisest.Nimelt osavud pähklite avamiseks saavutatakse õppimisega.Omadus pähkleid peita on oravatel aga sünnipärane. Täiskasvanud orav, kes pole kunagi oma elus pähklit näinud, teeb esimese katse purustades pähklit.Ta pureb suure visadusega, saavutab edu, kuid jätab maha järatud koore, mis ei anna just tunnistust suurest osavusest selle avamisel. Umbes neljakordes harjutamisega oskab orav väga kiiresti ja vilunult pähklit avada. Orav on loomariigis suure raiskaja kuulsuses. Näiteks loobib ta puu alla laiale rohkem pähkleid, kui
laiemalt levinud Soomes. Euroopas arvukus väheneb, sest liigse metsade majandamise tagajärjel hävivad vanad õõnsate puudega haavikud, mis on liigile olulised elupaigad. Välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks eelpool mainitule on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav
Seetõttu on võimalus lendoravat looduses kohata väga väike. 3 1. Lendorava välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam
Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. 1 Välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall
Ema: Vaata ometi, too seal tahab meie poeg olla! Kingsepp: Või nii? Oota, sa kelm! Või tema püüab meid narrida. Küll ma selle kelmuse sinust välja ajan. (Jakob jookseb ehmunult edasi ja näeb muinasjutuvestjat): Kes sina oled? Muinasjutuvestja: Mina olen muinasjutuvestja. Jakob: Mis minust saab? Kuhu ma sellisena lähen? Muinasjutuvestja: Mis oleks, kui sa hakkaksid kokaks? Jakob: Kui ma nõia juures magasin, nägin und, et aitan oravatel toitu keeta. Aga need ei olnudki oravad, need olid lapsed. Muinasjutuvestja: Siin lähedal on kuningaloss, küsi sealt tööd. IV VAATUS Köök. Kokapoisid hullavad. Peakokk (vehib kulbiga): Olete te toidu põhja kõrbeda lasknud! Mida ma härrale annan? Valage jalamaid see kõrbenud lake välja ja pange uus vesi keema! Mida ma valmistada jõu 1
otsitakse. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta kuiva rohuga. Selles armastavad elada aga kirbud, kes sunnivad oravat üsna sageli elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Isegi väga külma ilmaga ei lange temperatuur selles eriti madalale. Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil alles kuu aja vanuselt. Seetõttu hakkavad pojad ka alles kuu aja vanuselt pesast väljas käima. Seetõttu on neil väiksem võimalus kiskjate saagiks langeda. Imetamine kestab 2...3 kuud. Kahekuuselt noored iseseisvuvad. Suguküpseks saavad nad aastaselt. Orava keskmine eluiga on viis aastat.
kaitsevärvusega kui kontrastne isane. Ju siis isase sulestiku tugevam disruptiivne efekt korvab kontrastse sulestiku suuremast silmatorkavusest tuleneva puudujäägi. Igal juhul pole DC leviku ulatus looduses selge vajab asi põhjalikku uurimist. Selleks jõudu. Vastuvarjutus (countershading). Väga suur hulk loomi on värvunud selliselt, et nad on selja poolt tumedamad ja kõhu alt heledamad. Piir võib olla väga selge nagu pingviinidel, aga ka üsna udune nagu oravatel. Me oleme loomade sellise väljanägemisega sedavõrd harjunud, et ehk ei mõtlegi selle evolutsiooniliste põhjuste peale, kuigi võiks. Klassikaline seletus vastuvarjutusele tugineb tähelepanekule, et kuna valgus tuleb enamasti ülaltpoolt, siis võib ülalt tume ja alt hele loom näida ühtlaselt värvununa (kuna siis tumedam selg on rohkem valgustatud) ja seeläbi vabana varjudest, milliste omamine on ühest suunast valgustatud kolmemõõtmelise objekti igiomane omadus
toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta kuiva rohuga. Selles armastavad elada aga kirbud, kes sunnivad oravat üsna sageli elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Isegi väga külma ilmaga ei lange temperatuur selles eriti madalale. Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil alles kuu aja vanuselt. Seetõttu hakkavad pojad ka alles kuu aja vanuselt pesast väljas käima. Seetõttu on neil väiksem võimalus kiskjate saagiks langeda. Imetamine kestab 2...3 kuud. Kahekuuselt noored iseseisvuvad. Suguküpseks saavad nad aastaselt. Orava keskmine eluiga on viis aastat. Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull
külge. Pesa sisemus on vooderdatud lehtede, sambla ja niinega ning harilikult kaheks kambriks jaotatud. Asendusvariandina kõlbavad varjupaigaks lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäätud pesad. Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lüheldane, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti ja novembrikuu vahelisel perioodil asendub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. 44 Karvastiku värvuse muutus on märgatavam orava leviala põhjapoolsetel aladel. Oravad on suurepäraselt kohastunud eluks puude otsas, nende võimsad tagajalad on varustatud teravate küünistega, mis aitavad neil okstel püsida. Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Orav toitub põhiliselt taimsest toidust, kuigi mõningate arvamuste kohaselt on ta linnupesade rüüstaja
selgrootud ning selgroogseist kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad. Tasakaal süsteemi püsimine statsionaarses (ajas enam-vähem muutumatus) olekus. Ökoloogilises süsteemis tagab tasakaalu paljunemise ja kasvu ning paljunemist piiravate tegurite, surma ja lagunemise koosmõju. Iga süsteemi areng lõpeb varem või hiljem kas surma (kadumise, hävimise) või t-ga. Tasakaalulisesökosüsteemis (kliimaksis) ei kasva ühegi materiaalse parameetri väärtus tõkestamatult; nii põhiliste troofiliste tasemete
Ta elab Põhja-Ameerikas ja peitub kaljulõhedes. 6) tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad. 7) suveuni loomade tardumusseisund, toiduvaese ja kuuma aastaaja üleelamiseks. Suveune ajaks organismi ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur alaneb. Suveuni on omane paljudele stepi- ja kõrbeloomadele (närilised). Näit. kui Aafrika ürguimede (Protopterus sp.) märg elupaik ära kuivab, kaevuvad nad sügavasse mudasse ja ümbritsevad end limatupega. Nad on võimelised tupes üle aasta olema, kuni vihm nad üles äratab
annaabi.ee 
