Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse,
c. Suurendab SKP-d ja reaalset hinnataset d. Tõstab hinnataset ja vähendab reaalset SKP e. Alandab hinnataset ja suurendab reaalset SKP 9. Kui kogunõudluse tase ületab täishõive tingimustes saavutatud SKP, tähendab see, et majanduses: a. On finantspiirangud b. On inflatsiooniline lõhe c. On deflatsiooniline lõhe d. On tasakaal AD ja AS vahel e. On eelarvedefitsiit 10. Keynesi lõik kogupakkumise kõveral: a. On positiivse kaldega b. On negatiivse kaldega c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne joon e. Kõik vastused valed 11. Kui importkaupade hinnad kasvavad, siis tõenäoliselt on, et see on põhjustatud: a. AS vähenemisest b. AS kasvust c. AD kasvust d. AS langusest e. Kõik vastused valed 12. Kui hindade tase kasvab, tootmine langeb, siis selle on põhjustanud: a
Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse,
Näitab raha tegelikku turuväärtust Argumendid fikseeritud kursi kasuks: Aitab vältida ootamatuid kõikumisi, annab stabiilsuse Loob usaldusväärsuse väikeinverstorite silmis Takistab vastututtundetud rahapoliitikas(katteta raha juurdetrükkimist) ja hüperinflatsiooni teket Kogupakkumine ning lühiajaline kompromiss inflatsiooni ja töötuse vahel Seni eeldasime, et hinnatase P on lühiajaliselt fikseeritud, sellisel juhul on SRAS kõver horisontaalne Edasi vaatame kahte kogupakkumise mudelit lühiperioodil: Jäikade hindade mudel Mittetäieliku info mudel Mõlema mudeli korral kehtib Y=Y katusega+alfa(P-EP) Y katusega- tasakaalu seisundi skp steady state seisundi skp, mis saavutatakse kui kõik etteantud ressursid on ära kasutatud etteantud tehnoloogia korral Edasi peale Y katusega on valemis hinnast sõltuv teine tegur Väike a on konstantne parameeter (näitab kui tundlik kogutoodang võrrandi vasakul poolel
rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine. Välismaiste ostude mõju - kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima rohkem odavamaid importkaupu, samas ekspordivõimalused halvenevad. Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine. Kogupakkumine (QS või AS aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Ettevõtted lähtuvad tootmismahu määramisel kasumi maksimeerimise eesmärgist, arvestades lõpptoodangu ja tootmissisendite (sh. tööjõu) hindade ning olemasoleva tootmistehnoloogiaga Majapidamised määravad tööjõu pakkumise, arvestades kehtiva reaalpalgaga ning oma eelistustega tarbimise ja vaba aja suhtes.
3) valitsuse kulutused (G) - nende suurendamine v vähendamine, eelkõige seotud poliitiliste prioriteetidega 4) kulutused puhasekspordile (X-IM) - teise riigi SKP kasv e muutused väliskaubanduspartnerite majanduses - vahetuskursi muutumine (devalveerimine) KÕIK SELLE VÕIB JAOTADA KA POLIITILISTEKS TEGURITEKS (raha ja eelarvepoliitilised meetmed, mida riik rakendab mingiks eesmärgiks) JA VÄLISTEKS TEGURITEKS (majapidamiste, ettevõtete tulevikuootused) KOGUPAKKUMISE defineerimine Kogupakkumine (QS, AS) näitab majandussubjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. [Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti.] · Klassikaline koolkond (pikk periood) · Keynesi koolkond (lühiperiood) KOGUPAKKUMISE KUJUNEMINE
AT 7 MAKROMAJANDUSE TEST 3 Kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Kogunõudluse (KN) kõvera nihkumine paremale ei saa peegeldada: A. üheaegselt hindade taseme ja SKP reaalse mahu kasvu B. hindade taseme kasvu SKP reaalse kasvu puudumisel C. SKP reaalset kasvu hindade taseme kasvu puudumisel D. hindade taseme kasvu ja SKP reaalse taseme langust üheaegselt E. kõik vastused valed ANSWER: B 2. Kogunõudluse kõvera nihked vasakule ja paremale on võrdsed, kui: A. see nihe toimub kogupakkumise (KP) kõvera horisontaalsel lõigul B. see nihe toimub kogupakkumise kõvera vertikaalsel lõigul C. kui see nihe toimub KP kõvera vahepealsel lõigul D. kui majandus on depressiooni faasis E. kõik vastused valed ANSWER: E 3. Kui hindade tase kasvab, tootmine langeb, siis selle on põhjustanud: A. see on põhjustatud KN kõvera nihkest paremale B. see on põhjustatud KN kõvera nihkest vasakule; C. see on põhjustatud KP kõvera nihkest vasakule; D
kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver vertikaalne sirge, Okuni seadus tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule. 1
kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond – klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver – näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver – vertikaalne sirge, Okuni seadus – tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe – erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika – maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule. 1
palkade kujul huvitist. Kui reaalpalgad tousevad uuesti hinnataseme tousu eelsele tasemele (ja kui tootmistehnoloogia jaab samaks), ei ole ettevotete jaoks enam tulus sailitada tootmise ja toohoive korgemat taset ning seeparast tehakse karpeid. Kui reaalpalkasid ei saa kõrgema pikaajalise inflatsioonimaaraga vähendada, siis ei sõltu ka tööhõive ja tootmine pikaajalisest hindade arengust. See tähendab, et pikaajalise kogupakkumise kõver on vertikaalne. 80. Millal nihkub AS kõver? - Kogupakkumise puhul voime naha, et tootmistegurite (naiteks palkade) hinna voi nafta hinna tous toob endaga kaasa kogupakkumise kovera nihkumise joonisel vasakule. Teisest kuljest aga nihutavad tehnoloogia areng voi tootlikkuse kasv kogupakkumise koverat paremale, sest see voimaldab samade kulutustega ja antud tööjõusisendi mahu juures toota rohkem. 81. Jäikade palkade teooria räägib - Palkade jäikus tähistab palkade mittepiisavat ja/või aeglast reageerimist majandussokkidele 1
langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas. Hüperinflatsioon inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus
langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas. Hüperinflatsioon inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus
võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse, suurendades kogunõudlust; parim vahend kogunõudluse saavutamiseks on valitsuse eelarvepoliitika; efektiivne nõudlus tekitab pakkumise. Klassikaline koolkond: pika perioodi majanduskäsitlus; pikal perioodil on hinnad ja palgad paindlikud; majandus on isereguleeriv; majanduse loomulik seisund on tasakaal; tasakaal saabub potentsiaalse tootmismahu korral; majandus on mõjutatav kogupakkumise kaudu; parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika; pakkumine loob nõudluse. 53. Mis on potentsiaalne tootmismaht ja kuidas see mõjutab tegelikku kogupakkumist (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? Potentsiaalne tootmismaht kujutab endast tootmistmahtu ressursside maksimaalse rakendatuse korral ehk tootmistaset tootmisvõimaluste piiril. 54. Miks võib kogupakkumise kõver olla pikaajaliselt vertikaalne sirge?
Tööpuuduse määr tõusus USA-s 25 protsendini Question 8 Suur Depressioon on dateeritud aastatega Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 1929 - 1933 1928 - 1931 1929 - 1931 1939 - 1945 Question 9 Kogupakkumise komponentideks võib lugeda eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsussektori kulutused ning ekspordi-impordi vahe. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 10 Stag atsiooni võib määratleda kui Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 SKP lõhe suurenemist
Suurim teos "Kapital". A. Marshall - Tema raamat oli majandusest oli kasutusel kaua Inglismaal.Ta on üks majandus teaduse asutajatest. 25. M. Friedman - Arutles, milline osa peaks olema valitsusel majanduses. Pakkumine ja nõudlus kui kõige suuremad majandusjõud. Pooldas vaestele lisaraha andmist, et oma probleeme lahendada aga mitte riigi otsest sekkumist majandusse. Negatiivse tulumaksu pooldaja. 26. J. M. Keynes - Keynes väitis, et kogupakkumise ja -nõudluse tasakaal on võimalik samaaegselt tööpuudusega. Tõõpuudus on majandussüsteemile omane ja saab parandada juhul, kui sekkuda turule. Valitsus peaks kulutama ressursse, et luua töökohti, mis suurendab kogunõudlust ja majanduslikku aktiivsust. Ülesanne 5. Kauri või hakata selle hinna tõusu pärast ostma oma kassile teist toitu või ühe konservi nädalas vähem.
Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b
üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest. Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Hinnatase P näitab, kuidas on hinnad võrreldes baasperioodiga muutunud, levinuim näitaja on SKP deflaator Klassikaline koolkond üks kahest levinuimast kogunõudluse-kogupakkumise tasakaalu kujunemise ja olemuse käsitlusest. Iseloomulik: pika perioodi majanduskäsitlus, pikal perioodil on hinnad ja palgad paindlikud, majandus on isereguleeruv, majanduse loomulik seisund on tasakaal, tasakaal saabub potentsiaalse tootmismahu korral, majandus on mõjutatav kogupakkumise kaudu, parim majanduse (kogupakkumise) mõjutamise vahend on rahapoliitika, pakkumine loob nõudluse (Say seadus). Tootmismaht tasakaalustub tasemel, kus tootmisressursid on täielikult hõvatud
Kogutootmise suurenemise muutumatu hinnataseme juures. 2. Klassikalise käsitluse kohaselt ehk pikaajaliselt toob maksude suurendamine kaasa: Üldise hinnataseme languse ja kogutootmise jäämise samale tasemele. 3. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil: Määrab tootmismahu taseme kogunõudluskõvera asend. 4. Mis järgnevatest põhjustab kogunõudluse kõvera nihkumise paremale: Valitsuse kulutuste suurenemine. 5. Klassikalise koolkonna eelduste kohaselt pikaajaliselt: Kogupakkumise tase on määratud. 6. Pikaajalise kogupakkumise kõvera kuju ja asukoht on määratud: Täishõive tootmismahuga. 7. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil: Hinnatase ei muutu kui tootmismaht muutub. 8. Potentsiaalne tootmismaht: On tootmise tase tootmisvõimaluste piiril. 9. Pikaajaliselt on kogupakkumise kõver: Vertikaalne. 10. Mis järgnevatest EI ole iseloomulik lühiperioodi kogunõudmise ja kogupakkumise käsitlusele:
tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel
olukorras, tähendab see seda, et selle firma pakkumiskõver on ühtlasi selle hüvise kogupakkumiskõver. Seega saab firma oma pakkumist muutes muuta turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu (pakkumiskõvera ja nõudluskõvera lõikumispunkti e tasakaalupunkti). St mida rohkem firma toodab, seda madalama hinnaga peab ta oma toodangut müüma. Sellest tulenevalt on firma piirtulu tootmise mahu kasvades langev. 1. Mis on nõudluse… 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogunõudlus ületab kogupakkumise? Kuidas sõltuvad eelnimetatud olukorra tagajärjel Tekib inflatsioonilõhe. Kuni majandus on allpool kogutoodangu täishõivetaset ja nõudlus suureneb, suureneb ka reaalne SKP. Kogunõudluse edasine kasv põhjustab SKP suurenemise täishõivetasemeni. Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist, siis kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid on täielikult hõivatud. Kuluinflatsioon on tingitud ressursside (sh tööjõu) hinnataseme tõusust, mis omakorda
Võib olla rakendatakse ressurssi kõrgemat tasu tagaval tegevusalal); teisaldustulu demograafiline, hariduspoliitikast põhjustatud, kapitali puudusest ületavast osast, mida nimetatakse majandusrendiks. Kogupakkumine tulenev (kapitali defitsiit võrreldes rahvaarvuga) või regionaalne); - ettevõtete poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk klassikaline tööpuudus (tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel Kogupakkumise kõver näitab seost pakutavate kaupade ja teenuste palgapoliitikasse. Tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga koguhulga ning üldise hinnataseme vahel Potentsiaalne tootmismaht kehtestamisel vabaneb osa töötajaid). Raha on üldine ekvivalent, mis on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu maksimaalne suurus, mille käibib maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel, võlgade
(ehk residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele kuuluvate) tootmistegurite (kapital, tööjõud) kasutamisest. Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisena, tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Majandustsüklit iseloomustavad seega majanduse tõusu- ja langusfaasid, mille jooksul rahvamajanduse tegelik kogutoodang kasvab (laieneb) või kahaneb (tõmbub kokku) võrreldes potentsiaalse (e täistööhõivele vastava) tasemega. Majandustsükkli faasid (kirjeldada mis juhtub kui tõuseb või langeb) 1. Tipp e. haripunkt- majandusbuum 2. Langusfaas e. retsessioon- ilmneb kui kogutoodang langeb vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul.
Kui aga valitsuse poolt kehtestatakse tööturu tasakaalupalgast kõrgem miinimumpalk, viib see nn. klassikalisele tööpuudusele, sest kõrgema palgaga on tööandja vajadus töötajate järgi väiksem kui enne ning samas on kõrgema palga korral tööotsijate arv kasvanud. IV. Stagflatsioonist tingitud tööpuudus, so üheaegne töötuse ja inflatsiooni suurenemine (sageli räägitakse ka palga-hinna spiraalist), mida põhjustavad ebasoodsad pakkumissokk ning nendest tingituna kogupakkumise AS järsk vähenemine. V.Struktuurne töötus, mille puhul võib eristada alaliikidena: · pakkumisstruktuurist tingitud, st pakutava tööjõu kvalifikatsioon ei vasta nõutava tööjõu kvalifikatsioonile; · hariduspoliitikast põhjustatud töötus, mis esineb eriti akadeemiliste ametite puhul, millede ettevalmistusaeg on väga pikk (arstid, advokaadid, õpetajad ja teised), kusjuures vale hariduspoliitika tõttu koolitatakse spetsialiste, kelle järele puudub tööturul nõudlus;
vastupidi. Kogupakkumine(AS)- on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus.
majandus saavutab kui ta toodab võimaliku tootmise piiril, ressursid on maksimaalselt rakendatud. Pot. tootmismahtu mõjutavad- tööjõu pakkumine ja tööviljakus, kapitali akumulatisooon, tehnoloogia tase) • Pikaajaliselt põhjustab kogunõudluse muutus vaid hindade , mitte tootmismahu muutuse Keynesi koolkond- vaatlevad majandust lühiperioodil • Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele • Kogupakkumise kõver on horisontaalne • Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus
3) SUHTELISE TULU HÜPOTEES inimene tarbib selle elanikkonna kihi tarbimistaseme järgi, kuhu arvab end kuuluvat ja tema tarbimist mõjutab tulude kõrval ka eelneva perioodi tarbimistase. 26 8. KOGUPAKKUMINE 8.1KOGUPAKKUMISE KÄSITLUSED Kogupakkumine on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Makromajandusteoorias eristatakse kahte kogupakkumise ja tasakaalu käsitlust: 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: · pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); · finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus (kui muutub
Kogunõudluse mõjurid: · Tarbijate käitumise muutumine · Investeeringute mahu muutumine · Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine · Muudatused ekspordis ja impordis · Muudatused kaubanduspartnerite majanduses · Valuutakursside muutumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalu punktis Kogupakkumine on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Hüviste kogupakkumine määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga. Hüviste kogupakkumine võrdub majanduse koguväljundiga. Majanduse koguväljund on igal antud ajamomendil fikseeritud ning
osta soovitavate kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-gp kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elemendiks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX – X - IM). AD = C + I + G + (X - IM) b. Kogupakkumine – (AS – aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu alla mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangumahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. 17. Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika? Milline on Eesti fiskaalpoliitika? a. Fiskaalpoliitika - rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest,
toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud. Keskmise pikkusega äritsüklid- 15-20 a majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjus demograafilised muutused Lühiprioodilised äritsüklid- 4-6 aastat Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisega tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Traditsiooniliselt eristatakse majandustsüklis kahte(nelja) faasi: I Tipp-majandusbuum II lagusfaas III alang-madalseis,tsükli põhi IV tõusufaas- majanduslik tõus Depressioon - Pikaajaline ja sügav majanduslik langus. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad: *kodumajapidamiste tarbimiskulutused vähenevad *ettevõtete kaubavarud suurenevad *tootmist vähendatatkse *vähenevad investeeringud *netoeksport(X-M) väheneb *ettevõtted valandavad töötajaid
Avalik ja varjatud infl. A.infl. on turumajandusega kaasnev nähtus,mis avaldub hinnatõusus-hinnad muutuvad pidevalt,mis võimaldab tulusid ja ressursse ümberjaotada. Varjatud infl.e allasurutud infl.korral hinnad ei muutu,kuid kaupade kvaliteet langeb Nõudlusinflatsioon. -on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. (liigne raha ringluses?alapakkumine?) Pakkumiseinflatsioon. -e kuluinflatsioon on hinnatõus,mida põhjustab kogupakkumise vähenemine Kogutoodang väheneb ja hinnatase tõuseb Majandusootuse inflatsioon -on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega -kavandatakse kõrgemad hinnad hinnatõusu ootuses -tarbijad kulutavad rohkem ostudele kartes tulevast hinnatõusu
4) Muudatused ekspordis ja impordis a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses b) valuuta kursside muutumine Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel. Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed. Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel. Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj
Konstantse kogutulu korral põhjustab rahapakkumise vähenemine intressimäära tõusu. Selle tulemusena nihkub LM kõver ülespoole/vasakule. 9. IS ja LM kõverate lõikepunkt näitab intressimäära ja kogutulu taset, mis rahuldab nii hüviste turu kui ka raha turu tasakaalutingimusi. 10. Keynesi rist seletab IS kõverat ja likviidsuseelistuste teooria seletab LM kõverat. IS kõver ja LM kõver moodustavad IS-LM mudeli, mis seletab kogunõudluse kõvera. Kogunõudluse ja kogupakkumise mudeli kaasutatakse kasutavad majandusliku aktiivsuse lühiperioodi fluktuatsioonide analüüsimiseks. 11. Kui investeeringud, maksud ja avaliku sektori kulutused on konstantsed, siis plaanitud kulutuste joon PE on positiivse tõusuga ning arvväärtusega MPC 12. Mudelis Keynesi rist näitab 45-kraadi joon seda, et tegelikud kulutused on alati võrdsed kogutuluga 13. Kui kogutulu ületab plaanitud kulutusi, siis firmad vähendavad tootmist, kuna mitteplaneeritud varude
Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis Kogunõudlus Kogunõudlus AD näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi Kogunõudlusel on neli komponenti C -tarbimine I -investeeringud G -valitsuse kulutused (X-M) netoeksport ehk eksport -import Kogunõudluskõver on negatiivnse tõusuga
Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda. Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d. Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi säästa, sest säästmine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud. Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise ja potentsiaalse SKP kasvu. Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub erainvesteeringute väljatõrjumine. Kõrged tulumaksumäärad võivad pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse. Klassikalise majandusteooria pooldajad peavad väga oluliseks avaliku sektori kulutuste madalat taset, efektiivset maksude kogumist ning madalaid maksumäärasid, kuna kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku
Fiskaal-ja rahapoliitika Ujuv vahetuskurss Fikseeritud vahetuskurss Ekspansiivne Y e NX Y e NX majandyspoliitika Fiskaalpoliitika 0 0 0 Rahapoliitika 0 0 0 Y =Y´ + α ( P−EP ) , α >0 kogupakkumise võrrand p=P+ a ( Y −Y´ ) firma plaanitav/soovitud hind P=EP+ ( a−s ) a/ s ¿(Y −Y´ ) üldine hinnatase Nominaalpalk W =ωEP , w on soovitav reaalpalk ja EP on oodatav hinnatase W EP Reaalpalk P =ω( ) P D D W Tööjõu nõudlus : L =L ( ) P
o Infrastruktuur o Regulatiivne raamistik o maksud KOGUNÕUDLS JA KOGUPAKKUMINE. MAJANDUSTSÜKKEL Tulud=kulud potentsiaalne tootmismaht- meil on ressursid, kapital, tehased. Me ei saa teha autotööstust – pole ressurssi. Teeme selle mida saame. Tootmistegurid on täismahus koormatud. Kogupakkumine on vertikaalne joon, sõltub turumajandusest. Jõuab loomulikult potentsiaalsele tootmisemahuni, ei sõltu hinnatasemest. Kogupakkumise (AS) klassikaline käsitlus Pikaajaline tasakaal potentsiaalse täishõive tingimustes Majandus saab ise endaga hakkama, turg annab signaale (tooda seda v toda) Paindlikud hinnad ja palgad Valitsuse piiratud sekkumine majandusprotsessidesse Peamine majanduse reguleerimise vahend on rahapoliitika Pikaajaline kogupakkumise kõver on vertikaalne joon. Klassikalise koolkonna käsitlus AS kogupakkumise joon-pakkuda saame nii palju kui meil on jõudlust
Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine , investeeringud , valitsuse kulutused ja puhaseksport. Kogunõudlus– rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel. Kogupakkumine on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Kogupakkumine (AS) – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel. 17
Intressimääral on tasakaalumudelis otsustav roll nõudluse ja pakkumise tasakaalustamisel. Järgmised võrrandid võtavad kokku hüviste (toodete ja teenuste) nõudluse: Y C I G C= C0 + c (Y -T ) I = I(r) ´ G G= T= T´ Tarbimine C sõltub kasutatavast tulust (YT), investeerimine intressimäärast r ja avaliku sektori kulutused G ning maksud T on eksogeensed fiskaalpoliitiliselt fikseeritud muutujad Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad ära hüviste kogupakkumise: ´ ´ Y´ Y = F( K , L ¿ = Kirjutades esitatud tarbimis- ja investeerimisfunktsioonid rahvamajanduse arvepidamise võrrandisse saame järgmise avaldise: C= C0 + c (Y -T ) + I(r) + G Y, T ja G on katusega e. fikseeritud Esitatud võrrand sätestab, et kogutoodangu pakkumine võrdub selle nõudlusega, mis omakorda on tarbimise, investeeringute ja valitsuse (avaliku sektori) kulutuste summa. Ainult tasakaalu intressimäära korral võrdub toodete ja teenuste
o palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele o Keynes tööhõivest: o tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalsest tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes o tööpuuduse põhjusteks on ebapiisav kogunõudlus o tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse; valitsus mõjutab majandust eelarvepoliitika abil Kogupakkumise kõver on horisontaalne o Uusklassikaline koolkond: o 1950-60ndad: adaptiivsed ootused: o tulevikku prognoositakse minevikukogemuse põhjal o 1960/70 ratsionaalsete ootuste koolkond o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu)
32. Inflatsiooni ja töötuse seos. Phillipsi kõver, Phillips 30. curve- töötuse ja inflatsiooni vahel pöördvõrdeline seos 33. Makromajanduslik tasakaal iseloomustatakse (, kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaaluga majanduses 34. Kogunõudlus, aggregate demand, ADkõikide hüviste ). 31. % hulk, mida ostetakse majanduses teatud hinnatasemel. Kogunõudluse kogus on pöördvõrdelises sõltuvuses
1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.). 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni liigid 1. Nõudlusinflatsioon Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. tõusu 2. Pakkumisinflatsioon Kogupakkumise järsu vähenemise (nn.(nn pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. 3. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, g g kasvab. kõrgtehnoloogia 4. Majandusootuste inflatsioon
Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste muutusest. Maksumultiplikaator: algne muutus on põhjustatud avaliku sektori kulutuste suurenemisest (mis omakorda oli tingitud maksude suurenemisest). Ekspordimultiplikaator: algne muutus on tingitud ekspordi mahu suurenemisest. 42. Kogunõudluse on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. 43. kogupakkumise mõiste. rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 44. Valitsuse roll majanduse makrotasandil majanduse kogumahu, ressursside hõivetaseme (sh tööhõive taseme) ja hinnataseme reguleerimises. Peamisteks eesmärkideks on siin majanduskasvu soodustamine, majanduse stabiliseerimine, tööpuuduse ning inflatsiooni vähendamine. Kui valitsus kasutab
Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha eest rohkem kaupa osta. Inflatsiooni liigid: Nõudlusinflatsioon - Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. Pakkumisinflatsioon - Kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, kõrgtehnoloogia kasvab. Majandusbuumi ajal kinnisvara sektori hinnatõus Majandusootuste inflatsioon - Majandusootuste inflatsioon sunnib nõudma
Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess(kogumine). Sisemajanduse koguprodukti tasakaal on kogutoodangu tase, mille korral kogunõudlus (plaanitud kulutused) võrduvad kogupakkumisega (tegelik kogutoodang). 7. Majanduse täishõivetase. Languslõhe ja inflatsioonilõhe. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Kogunõudluse ja kogupakkumise mõiste. Majanduse täishõivetase: Kogutoodangu täishõivetase (majanduse täishõivetase) on tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne
(Org kuupäev puudub, :20) Inflatsiooni saab liigidata ka tema tekkepõhjuste alusel: nõudlusinflatsioon, pakkumisinflatsioon, struktuurne inflatsioon ja majandusootuste inflatsioon. Nõudlusinflatsiooni korral on kogunõudluse mingi elemendi (tarbimise, investeeringu, valitsuse kulutuse) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsiooni korral toimub kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõusuga. See on tavaliselt tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. (Sepp 1990, :35) Struktuurne inflatsioon tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Selline olukord tekib ühiskonnas siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise
· majanduse tüüpiliseks seisundiks on tasakaal (Say seadus) · tasakaal saabub kõikide tootmistegurite maksimaalse rakenduse tingimustes, mistõttu tegelik tootmismaht on lähedane või võrdne potentsiaalse kogutoodanguga · põhimõtteliselt on igal inimesel võimalik tööd leida, küsimus on ainult selles, millist ja millise palga eest, seega töötus on vabatahtlik · ressursside piiratuse probleem lahendub kogupakkumise poolselt, kui midagi üldse stimuleerida, siis pakkumise poolt, so tootjaid, ettevõtjaid, parim mõjutusvahend on rahapoliitika, pidev, ühtlane rahapakkumise kasv tagab koguprodukti ühtlase kasvu · majandus reguleerib ennast ise, turujõudude vaba toime viib täistööhõivele ning majanduselu langusperioodid vaibuvad ilma valitsuse vahelsekkumiseta · täistööhõive saavutatakse tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile,
kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks. Nihkub kogunõudluskõver nõudlusinflatsiooni korral paremale, kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku. Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise.
tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele IV LOENG I OSA. Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Kogunõudlus AD (aggregate demand) näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogunõudlusel on neli komponenti: C - tarbimine I - investeeringud G - valitsuse kulutused (X-M) netoeksport ehk eksport - import AD = C + I +G + (X - M)
Hetkel võib tõdeda, et siiani on jäänud võitjaks tehnoloogiline areng, kuna majandused pidevalt kasvavad. 10 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE Käesolevas peatükis vaatame SKP määramist lühiperioodil. Selleks kasutame kahte mudelit: AD–AS mudel (kogunõudluse ja kogupakkumise mudel) ning multiplikaatori mudeli (tuntakse ka Keynes`i risti nime all). Peatüki lõpus võrdleme ka AD-AS mudelis kahte peamist majandusteoreetilist suunda: keinsistlikku ja klassikalist teooriat. Kõigepealt aga “ehitame” valmis mudelid. Alustame multiplikaatori mudelist. 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus Kuna eesmärgiks on vaadata makromajanduslikke protsesse lühiperioodil, siis
ostmiseks (I); *avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G); *kaupade ja teenuste eksport (X ). AD = C + I + G + (X M) 31. Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine sõltub rahvamajanduse käsutuses olevatest tootmisressurssidest ja tootmistehnoloogiatest. Kogutoodangu kulu ja üldine hinnatase määravad kogupakkumise kõvera asendi teljestikus, tema kauguse kogutoodangu joonest. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. 32. Kogutoodangu täishõivetasemeks nim. igal ajahetkel olemasoleva ressursside pakkumise juures olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks efektiivselt ja täielikult kasutada kõiki oma ressursse. 33. Languslõheks nim. suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset
annaabi.ee 
