BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE)
Started on
neljapäev, 30 märts 2017 , 7:32
State
Finished
Completed on
reede, 7 aprill 2017, 10:50
Time taken
8 days 3 hours
Marks
15.0/15.0
Grade
10.0
out of 10.0 (
100
Question
1
Keinsistliku koolkonna käsitluses on nii hinnad kui palgad lühiajaliselt jäigad,
mistõttu võib makroökonoomiline tasakaal saabuda allpool ühiskonna
Complete
potentsiaalset tootmismahtu.
Mark 1.0 out of 1.0
Select one:
True
False
Question
2
Kogunõudmise kõvera negatiivset tõusu põhjustavad:
Complete
Select one or more:
Mark 1.0 out of 1.0
raha reaalväärtuse efekt - hinnataseme tõus toob kaasa hüviste
ostuvõime vähenemise
reaalkursi efekt - kodumaise hinnataseme tõus võrreldes välismaiste
hindadega toob kaasa kodumaise kauba nõudluse vähenemise
intressimäära efekt - intressimäära tõus põhjustab kogunõudmise
kahanemist
Question
3
Kogunõudlus suureneb, kui
Complete
Select one or more:
Mark 1.0 out of 1.0
valitsus langetab toiduainete käibemaksu määra paari protsendi võrra
kaudsete maksude maksumäärad kasvavad
riigi perepoliitika soosib keskmise sünnitusea langemist ning laste
arvu suurenemist
tarbimislaenude intressid tõusevad
ekspordi maht suureneb oluliselt, seejuures impordi maht ei muutu
pangad soovivad rohkem laenu anda
Question
4
Kogunõudluse kasv pikaajalise tasakaalu korral suurendab nii reaalset SKP-d kui
ka üldist hinnataset.
Complete
Mark 1.0 out of 1.0
Select one:
True
False
Question
5
Klassikalise majanduskoolkonna üks põhiseisukohti oli, et turgudel on olemas
isereguleerumise võime, mis viib majanduse täishõivesse ning toob kaasa
Complete
makroökonoomilise tasakaalu kujunemise potentsiaalse tootmismahu Q* juures.
Mark 1.0 out of 1.0
Select one:
True
False
Question
6
J. M. Keynes'i makroökonoomiline käsitlus tekkis vastureaktsioonina
Complete
Select one:
Mark 1.0 out of 1.0
1930-ndate aastate laialdasele ja kauakestvale majanduslangusele
Teise maailmasõja järgsele in atsioonile
1970-ndate aastate majandusseisakule
Question
7
Milline järgnevatest väidetest Suure Depressiooni kohta on
vale
Complete
Mark 1.0 out of 1.0
Select one:
In atsioonimäär ulatus USA-s 6-8 protsendini aastas
depressioon algas 1929. aasta börsikrahhiga
Majanduslangus hõlmas kõiki majandustegevuse valdkondi
Tööpuuduse määr tõusus USA-s 25 protsendini
Question
8
Suur Depressioon on dateeritud aastatega
Complete
Select one:
Mark 1.0 out of 1.0
1929 - 1933
1928 - 1931
1929 - 1931
1939 - 1945
Question
9
Kogupakkumise komponentideks võib lugeda eratarbimiskulutused,
investeeringud , valitsussektori kulutused ning ekspordi-impordi vahe.
Complete
Mark 1.0 out of 1.0
Select one:
True
False
Question
10
Stag atsiooni võib määratleda kui
Complete
Select one:
Mark 1.0 out of 1.0
SKP lõhe suurenemist
kõrge in atsioonitaseme ja majanduslanguse samaaegset esinemist
kõrge in atsioonitaseme ja kiire majanduskasvu samaaegset
esinemist
madala tööpuuduse määra ning madala in atsioonitaseme üheaegset
esinemist
Question
11
Kogupakkumist (
AS, aggregated supply
Complete
) võib vähendada tööjõu parem väljaõpe (
Mark 1.0 out of 1.0
ceteris paribus
Select one:
True
False
Question
12
Üldise hinnataseme tõus muudab kodumaised tooted välismaiste suhtes
kallimaks, tuues kaasa kogunõudluse (
Complete
AD, aggregated demand
Mark 1.0 out of 1.0
) kõvera nihkumist üles paremale.
Select one:
True
False
Question
13
Kogupakkumine langeb, kui
Complete
Select one or more:
Mark 1.0 out of 1.0
jõustub seadusemuudatus, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk
töötajad soovivad rohkem vaba aega
elanikkond on hakanud oluliselt rohkem investeerima
kütuse hind maailmaturul kasvab oluliselt
tootmise efektiivistamine tõstab tootlikkust
turule lisandub uusi ettevõtteid, mistõttu konkurentsisituatsioon
muutub pingelisemaks
Question
14
USA-s kasvas tööpuudus Suure Depressiooni ajal 3-lt protsendilt 25-le
protsendile.
Complete
Mark 1.0 out of 1.0
Select one:
True
False
Question
15
Majanduslangust iseloomustab muuhulgas
Complete
Select one or more:
Mark 1.0 out of 1.0
ettevõtete aktsiahindade tõus
reaalse SKP langus
pankade soov anda rohkem laenu
majapidamiste poolt kestvuskaupade soetamiseks tehtavate kulutuste
vähenemine
tööpuuduse suurenemine
pensionifondide tootluse oluline kasv
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
257 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
302260
Õppematerjali autor
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv pik
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s?
.......................................................................... 7 SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9 Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 kogupakkumine ........................................................................................................ 10 kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal................................................................... 11 majandusšokid.............
.......................................................................... 7 SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9 Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 kogupakkumine ........................................................................................................ 10 kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal................................................................... 11 majandusšokid.............
28. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on : 3% r = i−π= 8 − 5 = 3 29.Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on : 0,8 lineaarne tarbimisfunktsioon kujul C = C0 + c Yd kus c = MPC = ΔC / ΔYC / ΔC / ΔYYd Yd = (Y – T) 30. Kui majanduse reaalne kogutoodang kasvab, siis ühiku tootmiskulu väheneb ja kogupakkumine suureneb 31. Kui toodang (väljund) on kirjeldatud tootmisfunktsiooniga Y = A× K0,2 × L0,8 siis väljendab nimetatud tootmisfunktsioon: konstantset mastaabiefekti 32. Klassikalises, fikseeritud toodanguga mudelis on toodete ja teenuste nõudlus ning pakkumine tasakaalustatud: intressimääraga Teema 3 1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega: raha saab muundada hüvisteks ning teenusteks 2
on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest
muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi 18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.
Sest on ju selge, et kui kulutused suurenevad, siis hinnatase võib tõusta, mis pidurdaks SKP kasvu ja seega vähendaks ka võimendi tugevust (kõrgemate hindadega tehakse vähem kulutusi). Järgnevalt vaatamegi sellist mudelit, kus ka hinnatase võib muutuda. SKP tase määratakse käesolevas mudelis ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Seega tuleb meil ära määratleda, mis on kogunõudlus ja mis on kogupakkumine ning mis tegurid neid mõjutavad. Alustame kogunõudlusest. Kogunõudlus (aggregate demand, AD) näitab, kui palju erinevate hinnatasemete juures kodumaised tarbijad, firmad, valitsus ja välisostjad soovivad kaupu ja teenuseid osta. Kogunõudlusel on neli komponenti: Ø tarbimine Ø investeeringud Ø valitsuse kulutused Ø netoeksport
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid