10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
257 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
302260
Õppematerjali autor
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv pik
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s?
.......................................................................... 7 SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9 Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 kogupakkumine ........................................................................................................ 10 kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal................................................................... 11 majandusšokid.............
.......................................................................... 7 SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9 Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 kogupakkumine ........................................................................................................ 10 kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal................................................................... 11 majandusšokid.............
28. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on : 3% r = i−π= 8 − 5 = 3 29.Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on : 0,8 lineaarne tarbimisfunktsioon kujul C = C0 + c Yd kus c = MPC = ΔC / ΔYC / ΔC / ΔYYd Yd = (Y – T) 30. Kui majanduse reaalne kogutoodang kasvab, siis ühiku tootmiskulu väheneb ja kogupakkumine suureneb 31. Kui toodang (väljund) on kirjeldatud tootmisfunktsiooniga Y = A× K0,2 × L0,8 siis väljendab nimetatud tootmisfunktsioon: konstantset mastaabiefekti 32. Klassikalises, fikseeritud toodanguga mudelis on toodete ja teenuste nõudlus ning pakkumine tasakaalustatud: intressimääraga Teema 3 1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega: raha saab muundada hüvisteks ning teenusteks 2
on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest
muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi 18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.
Sest on ju selge, et kui kulutused suurenevad, siis hinnatase võib tõusta, mis pidurdaks SKP kasvu ja seega vähendaks ka võimendi tugevust (kõrgemate hindadega tehakse vähem kulutusi). Järgnevalt vaatamegi sellist mudelit, kus ka hinnatase võib muutuda. SKP tase määratakse käesolevas mudelis ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Seega tuleb meil ära määratleda, mis on kogunõudlus ja mis on kogupakkumine ning mis tegurid neid mõjutavad. Alustame kogunõudlusest. Kogunõudlus (aggregate demand, AD) näitab, kui palju erinevate hinnatasemete juures kodumaised tarbijad, firmad, valitsus ja välisostjad soovivad kaupu ja teenuseid osta. Kogunõudlusel on neli komponenti: Ø tarbimine Ø investeeringud Ø valitsuse kulutused Ø netoeksport
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid