Majandusteooria alused (0)

1. Sõnastage langeva piirkasulikkuse seadus ja illustreerige seda näidetega. Kuidas on omavahel seotud hüvise kogukasulikkus ja piirkasulikkus ?Kas võib olla olukordi , kus langeva piirkasulikkuse seadus ei kehti? Kui jah, toogemõni näide.
Olukord, kus esimene ühik tarbitavat kaupa või teenust annab suhteliselt kõige suurema heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust.
Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus).
2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda?
Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.
Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon . Pakkujaid on rohkem, seega tekib ka konkurentsiolukord, mille tõttu hakatakse mängima hindadega. Ka inflatsiooniolukorras suureneb SKP, mis omakorda näitab majaduse kasvu või langust. Suurenevad tarbimiskulud.
Riik võiks sekkuda kiiresti suureneva inflatsiooni korral. Inflatsiooni korral on pakkumine ületanud nõudmise, on tekkinud üleküllus. Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida . Riik võiks toetada ülekülluses oleva kauba eksporti riikidesse, kus on kaubast puudus ja vähendada makse ekspordi pealt. Tulumaksu suurendamine .
3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused?
Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika . Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse.
Monetaarpoliitika on rahapoliitika . Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist.
Nii fiskaal - kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank. Mõlema eesmärk on riigi majandust edendada ja kontrollida. Eesmärgid on sarnased, ettepanekuid on lihtne teha, kuid teostada raske.
4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=100-10x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides. Milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt kui:
a) kogupakkumine kujuneb täieliku konkurentsi tulemusena ning seda väljendab valem p=10+5x
b) illustreeri eelnevat lahendust graafiliselt
c) milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt, kui (sama valemiga väljendatav) pakkumine tehakse ühe, monopoolses seisus oleva firma poolt?
NÕUDLUS p=100-10x p= kauba hind(euro)
x=kauba kogus(tk)
a) p=10+5x
10+5x=100-10x
15x=90
x=6
p= 10+(5x6)= 40
Tasakaalupunkt = E
100-10x = 10 + 5x
15x = 90
x = 6
kui x = 6, siis p=10+5*6 = 40

Monopol tähendab olukorda, kus firma on turul ainus pakkuja . Kui firma on monopoolses olukorras, tähendab see seda, et selle firma pakkumiskõver on ühtlasi selle hüvise kogupakkumiskõver. Seega saab firma oma pakkumist muutes muuta turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu (pakkumiskõvera ja nõudluskõvera lõikumispunkti e tasakaalupunkti). St mida rohkem firma toodab, seda madalama hinnaga peab ta oma toodangut müüma. Sellest tulenevalt on firma piirtulu tootmise mahu kasvades langev.
1. Mis on nõudluse…
2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogunõudlus ületab kogupakkumise? Kuidas sõltuvad eelnimetatud olukorra tagajärjel
Tekib inflatsioonilõhe. Kuni majandus on allpool kogutoodangu täishõivetaset ja nõudlus suureneb, suureneb ka reaalne SKP. Kogunõudluse edasine kasv põhjustab SKP suurenemise täishõivetasemeni. Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist, siis kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid on täielikult hõivatud.
Kuluinflatsioon on tingitud ressursside (sh tööjõu) hinnataseme tõusust, mis omakorda põhjustab tootmiskulude kasvu ja seeläbi toodangu hinna tõusu
3. Milles seisnevad ekspansiivse fiskaalpoliitika ja ekspansiivse monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused?
Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse.
Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diksontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt.
4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=28-4x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides. Milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt kui:
a) kogupakkumine kujuneb täieliku konkurentsi tulemusena ning seda väljendab valem p=10+2x
b) illustreeri eelnevat lahendust graafiliselt
c) milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt, kui (sama valemiga väljendatav) pakkumine tehakse ühe, monopoolses seisus oleva firma poolt?
10+2x=28-4x
6x=18
x=3
p=10+6=16
Monopol tähendab olukorda, kus firma on turul ainus pakkuja. Kui firma on monopoolses olukorras, tähendab see seda, et selle firma pakkumiskõver on ühtlasi selle hüvise kogupakkumiskõver. Seega saab firma oma pakkumist muutes muuta turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu (pakkumiskõvera ja nõudluskõvera lõikumispunkti e tasakaalupunkti). St mida rohkem firma toodab, seda madalama hinnaga peab ta oma toodangut müüma. Sellest tulenevalt on firma piirtulu tootmise mahu kasvades langev.