lapse aktiivne kontroll (video vs. TV vs. reaalne elu) Tervis kehaline aktiivsus, nägemine jms. Sõltuvus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Raamatud Beebisid arendavad raamatud Kognitiivselt arendavad raamatud Raamatutegelaste ja –sündmustiku jäljendamine You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Mänguasjad Vastusevõimelised mänguasjad Motoorselt arendavad mänguasjad You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)
kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle. Tema ideed on olnud väga mõjukad ja seda mitte ainult sotsiaalteaduste siseselt, vaid neid on peetud mõnesid maailma totalitaarsete reziimide liidreid oluliselt mõjutanuks ja isegi sütitanuks. Gustave Le Bon'i märkimisväärsete ideede hulka kuuluvad rassi ja temperamendierinevuste
kodanikuühiskonna tegevustes. Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab Ingleharti ja Welzeli (2005) teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulisust ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. Esiteks suureneb sotsiaalmajandusliku arenguga inimeste materiaalne kindlustunne, mille kaudu omakorda väheneb materiaalsete piirangute mõju inimeste valikutele ja otsustele. Teiseks, haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik ning kognitiivselt nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust. Kolmandaks, töö-jaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine suurendab inimeste sotsiaalset autonoomiat – inimestel on võimalik luua sotsiaalseid suhteid lähtudes enda soovist ja vajadustest, mitte ettekirjutatud (nt sünnipärastest) ja rangelt fikseeritud rollidest lähtuvalt. Seega võib öelda, et
seotut. Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab Ingleharti ja Welzeli (2005) teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulisust ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. 1. Esiteks suureneb sotsiaalmajandusliku arenguga inimeste materiaalne kindlustunne, mille kaudu omakorda väheneb materiaalsete piirangute mõju inimeste valikutele ja otsustele. 2. Teiseks, haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik ning kognitiivselt nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust. 3. Kolmandaks, tööjaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine suurendab inimeste sotsiaalset autonoomiat inimestel on võimalik luua sotsiaalseid suhteid lähtudes enda soovist ja vajadustest, mitte ettekirjutatud (nt sünnipärastest) ja rangelt fikseeritud rollidest lähtuvalt.
Tunnistajad ja ohvrid annavad tihti kriminaaluurimise jaoks olulisi juhtlõngu. Erinevate uuringute kohaselt on paljud inimesed kuriteole peale sattudes või tunnistust andes alkoholi mõju all, kuid sellest hoolimata, ei ole palju uuritud, kas selliste tunnistajate puhul on meenutamine erinev kui kainete tunnistajate puhul ning kas nad on vastuvõtlikumad valeinfole. Uurimused joobes tunnistajate tajumise kohta näitavad, et potentsiaalsed vandekohtunikud tajuvad selliseid tunnistajaid rohkem kognitiivselt häirituna kui kaineid tunnistajaid. Sarnaselt on leitud ka, et enamus eksperttunnistajatest eeldas, et joobnud tunnistajate mälu on häiritud. Arvestades neid tõekspidamisi, teatakse üllatavalt vähe, kas ja kuidas alkohol mõjutab tunnistaja mälu tingimustes, mis on sarnased reaalmaailma pealtnägija kontekstiga.2 Käesolevas referaadis on esile toodud Nadia Scheriber Compo jt poolt artiklis ,,Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation
Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus
Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus
potentsiaalseid võimeid. Kahjustab lapse vaimne areng, mistõttu satub ohtu lapse tunnetusprotsesside nagu mälu, tähelepanu jne eakohase taseme saavutamine. Vaimne vägivald muudab lapse haavatamkas, alandab tema enesehinnangut ja väärtustamist. Laste ja noorte psühholoogiline ärakasutamine moodustab ühiskonnastandarditele mittevastavate tegude sooritamisest ja kohustustest kõrvalekaldumistest. Sellised teod kahjustavad last kognitiivselt, tundmuslikult või psüühiliselt kohe algusest peale või lõpptulemusena. Sellisteks tegudeks võivad olla terroriseerimine, isoleerimine, kurnamine, oma huvides ärakasutamine jne6. 5 R. Soonets., J. Loko., T-M. Loko., M. Roomveldi, I. Pöldsepp., L. Haldre, K. Altosaar, R. Heido., A. Popova., S. Saar. Laste väärkohtlemine. Tartu: AS Atlex, 1997, Ik 101-102. 6 D, A. Wolfe. Preventing physical & emotional abuse ofchildren
Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis Aktandid on kognitiivselt autonoomsed ehk Aktandid konstrueerivad ise oma arusaamu, aktandid kommunikeerivad märkidega, seetõttu on aktantidel kollektiivne teadmine Kuna me ei näe üksteise pähe, siis ainsaks võimaluseks arusaada ongi kasutada märke. - Tunnetus toimub teadvussüsteemis - Kuid kommunikatsioon kulheb sotsiaalses süsteemis (mis koosneb erinatest teadvussüsteemidest) Teadvussüsteemid - läbipaistmatud, ehk ei näe sinna sisse
väljaspool utilitaarse ( praktilise) tegevuse vahetuid tingimusi`. 6. Mäng ja kognitiivne areng (kreaktiivsus, keele areng). Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule. Oluline koht mängul laste sõnavara rikastamisel. Et mäng on sageli seotud paljude erinevate mänguasjade ja esemetega, siis avaneb sellega suurepärane võimalus arendada laste loovust. Mäng ja kognitiivne areng mõjutavad vastastikku teineteist kognitiivselt enam arenenud lapsed võivad oma kognitiivsed oskused üle kanda mängu ja seega aitab mäng omakorda kaasa lapse kognitiivsele arengule. Kreatiivsus- vaimse suurenedes muutub mäng üha fantaasiarikkamaks. Mängul ja loovusel on mitmeid ühiseid jooni, nimelt sisaldab mäng sümbolistlikku transformatsiooni. Sümbolistlik transformatsioon sarnaneb uute ideede loomisele, mis on loovuse avaldumise aluseks, mängurõõm on oluline omadus, mis eristab kreatiivseid lapsi vähem kreatiivsetest.
b) järjestikune keelteomandamine 2) 12+ – hiline kakskeelsus 3) inimene võib L2 omandada mis tahes eas (kuid erinevate tulemustega): küsimus on selles, kui hästi see õnnestub Kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? Jah, nt kriitilise ea teooria. Mida vanemalt õpid, seda nõrgem tulemus. Miks ei õpi täiskasvanu nii hästi L2 ära kui laps? Täiskasvanu on neuroloogiliselt, kognitiivselt ja psühholoogiliselt erinev: keeleomandamise mehhanism (neuroloogia) jääb ära; inimene on rohkem kogenud (kognitiivsus) ja kogemus segab, sest on ühe keele külge pandud juba; inimene kardab erineda ja end lolliks teha (psühholoogia), aga laps ei oska veel karta/häbeneda. Täiskasvanu oskab lugeda-kirjutada ning on silmitsi suurema varieerumisega. Täiskasvanul on rohkem infot.
Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes. Kuidas suunata inimest tähele panema teatuid asju? Ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste vahetulemuste kontroll, toimingute mõttekas korrigeerimine, eesmärgi püstitamine ja saavutamine. emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanuprotsesse: Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse. Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla. kui on hea tuju ja hea olla ning kõnnid tänaval siis on pea kõrgel ja vaatad kaugusesse, kui halb tuju siis vahid enda varbaid. Tugevalt emotsionaalsed aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitäheepanu paremale. Tähelepanu liigid: AKTIIVNE JA PASSIIVNE - ülalt alla - alt üles
Stressi mõjutab kogu keha. Psühholoogiline ja kehaline käitumine on väga tihedalt seotud. · FÜSIOLOOGILISELT: Sümpaatilise närvisüsteemi ja ajuosa, hormoonide, südametöö mõjutab teisi süsteeme ja avaldab otsest või kaudset mõju ainevahetusele ja virgutatusele. · PSÜHHOLOOGILISELT: Emotsionaalselt. Stress suurendab negatiivseid emotsioone , nagu masendus, ärevus, viha, hirm. Kognitiivselt. Pealetükkivad mõtted võivad muutuda omaette stressoriks. Stress muudab sooritust. Tähelepanu nõrgenemine võib põhjustad raskeid tagajärgi Käitumuslikult. Stress mõjutab une kvaliteeti ja kvantiteeti. Suurendab agressiivset käitumist. Muudab ja toitumist, suitsetamist, alkoholi tarvitamist. Seda kõike nimetatakse himu-käitumiseks. Stress, depressioon ja enesetapp. Ainuke stressivaba seisund on surm. Enesetappu seostatakse sageli depressiooniga. Samas tuleb arvestada, et
Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võiv olla ikkagi domineerivam. Kõige ebaefektiivsed on emotsionaalselt neutraalsed sõnumid. Ka negatiivse emotsionaalse sõnumiga reklaamid võivad olla efektiivsed nt dramaatilised jne Siiski on populaarsemad positiivse alatooniga reklaamid on efektiivsemad Emotsionaalne seisund mõjutab tähelepanuprotsesse. Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames kognitiivselt töödeldakse. *Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla(nt õhtul diivanil lõsutades vaatad meelelahutussaadet ning ruumitähelepanu on hajunud) *Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelelepanu vasakulej a vähem aktiveeruvad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. See on seotud lugemissuunaga. Kui on selline reklaam milles ei ole väga suurt emotsioone tekitavat värki siis paiguta reklaami pigem vasakule. Nn
aastat. Noorte puhul töötab see eelis vaid siis, kui nad oma aju õigesti kasutavad. Mõned teevad seda intuitiivselt õigesti ja neid peetakse ekslikult keeleliselt andekateks. Sageli õpitakse selles vanuses siiski valesti, sest õiget õppimist koolis ei õpetata. Noored suuduvad küll paremini mehaaniliselt õppida, neile jääb materjal meelde isegi siis, kui nad sellest aru ei saa. Täiskasvanutel on suuremad õpikogemused. Nad õpivad teisiti, kognitiivselt, st nad omandavad materjali seda struktureeerides ja jaotades ja nii jääb see paremini meelde. Uurimised näitasid, et uuritud keeleoskajatel olid järgnevad ühised omadused, mis polnud seotud vanuse, talendi või andega, vaid hoopis enam strateegia ja tehnikaga: 1. Head keeleõppurid on aktiivsed ja haaravad initsiatiivi enda kätte. Nad kasutavad keeleõppeks kõiki võimalusi, mis nende teele satuvad. 2
muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused (vt adaptatsioonisündroom). Liigid:vaegstress, eustres, distress, stress füsioloogiliselt - SNS ja HPA telje aktiveerumine: käivitub hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stresshormoonid, mis mõjutavad kõiki elundeid. psühholoogiliselt : - emotsionaalselt - negatiivsed emotsioonid (masendus, ärevus, viha, hirm) - kognitiivselt - pealetükkivad mõtted, tähelepanu nõrgeneb Þ sooritusvõime halveneb - käitumuslikult – uni, isu, agressiivsus, suits, alkohol jm uimastid. 17. Stress ja haigused. Psühhosomaatika mõiste ja olemus. 18. Vastupanuressursid stressile. Tunnetatud sidususe/koherentsuse mõiste. Vastupanuressursid stressile • Materiaalsed • Füüsilised – tugevus, füüsiline veetlus • Kultuurilised – traditsioonid, kombed, rituaalid. • Psühhosotsiaalsed:
tugevalt lapse emotsionaalset turvalisust, enesekindlust ja kohanemist uute intellektuaalsete, füüsiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega. Aktiivsete, hoolitsevate ja pühendunud isade lapsed on üldiselt edukamad akadeemilistes, spordiga seonduvates ja sotsiaalsetes pürgimustes ning neil on kõrgem enesehinnang kui neil, kes on isast eraldatud. Kognitiivne areng Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed, eriti poisid, kellel on hoolivad ja osavõtlikud isad, on kognitiivselt eelisolukorras. Uurija Radin leidis, et poiste IQ testide tulemused on otseselt seotud nende isa hoolitsusega. Isa seotus arendab eriti selliseid oskusi nagu arvutamine ja lugemine. Suure isaosalusega poiste hinded koolis on paremad ja nende akadeemiliste saavutuste tase ühe aasta võtta oodatust kõrgem. Isa puudumine Isa puudumine mõjub halvasti nii poiste kui tüdrukute arengule, kuid isaasendajaga kodudes kasvanud lastel ei ole arengus mahajäämisi. Eriti
U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos `sõna, jutt') (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise
- ei ole üksmeelt oluliste kriteeriumide hulga suhtes - lapse ütluste sisu on tugevalt mõjutatud tema vanusest, intervjueerimistehnikast - kui tehnika on usaldusväärne tõesuse määramisel, siis miks on tema kasutusala piiratud vaid laste seksuaalse ahistamise teemaga - erinevatel etnilistel/kultuurilistel gruppidel võivad olla erinevad verbaalsed väljenduslaadid Reality Monitoring (RM)-tüüpi meetodid Need meetodid rajanevad eeldusel, et tajutud info on oma olemuselt ja kognitiivselt struktuurilt teistsugune, kui verbaalne looming. Isik väidab mälestuste puudumist: - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast. Neuropsühholoogiline analüüs võimaldab hinnata, kas inimese poolt esitatav mälestuste
sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos ‘sõna, jutt’) (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust
Alalävise taju ja tähelepanu fenomenil põhinevate reklaamide puhul tuleb igas reklaamis kasutada samu elemente. Reklaamisõnumis peab üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. Tähelepanu on valiv taju. Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse Tähelepanu ja sõnumi mõjusus on omavahel seotud, kuid üks ei tingi tingimata teist st. sõnumi mõjusus on muuhulgas määratud ka rakendatava mõjustustee (cognitive route) valikuga. Hovland’i 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust: alliks ustavus, sünumi omadused, vastuvõtja omadused, mõjutusteed. Tähelepanematusest tekkivat funktsionaalse pimeduse sarnast nähtust on hakatud ingl keeles tähistama terminiga inattentional blindness –
vastumeetmed, et vältida vale avastamist. Selle asemel, et rääkida täielikult vale lugu, muudetakse tõelises loos mõned olulised detailid. Isikud, kes tegelevad valede avastamisega, ei saa mingisugust tagasisidet oma tegevuse kohta ning seetõttu ei saa nad ka oma vigadest õppida. Mõned isikud on väga head valetajad 61. Missugused on ,,hea valetaja" tunnused? nende loomulik käitumine ei tekita kahtlust neile pole kognitiivselt keeruline valetada nad ei tunne sellised emotsioone nagu kartus või süü kui nad valetavad nad on head näitlejad nende atraktiivsus võib viia vooruse ja aususe vale hindamiseni teiste isikute poolt nad on head "psühholoogid" 62. Mis on väga kriitiliselt võttes see info, mida me profileerimise abil võime kurjategija kohta saada?
Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad. Tõrjutud laste juures hakkab silma agressiivsus ja eemaletõmbumine. Nad jälgivad teiste laste mängu eemalt. Tõrjutud lapsed vahetavad tihti eakaaslasi, neil ei teki kindlaid sõpru.
mitteverbaalsesse käitumisse. · Emotsionaalselt peaks valetamisega kaasnema sõltuvalt isiksuslikest eripäradest süütunne, hirm või põnevus. Need emotsioonid avalduvad erineval viisil mitteverbaalselt. Süütunde korral tavaliselt ei vaadata partnerile otsa, hirm ja põnevus võib aga avalduda liigutuste sageduse suurenemises või hääletämbri kõrgenemises. · Kognitiivse lähenemise järgi kujutab valetamine endast kognitiivselt mitmetahulist ülesannet, mistõttu valetada on alati ka kognitiivses mõttes keerulisem kui tõtt rääkida. Seetõttu tehakse valetades rohkem kõne-eksimusi, räägitakse aeglasemalt ja peetakse pikemaid pause enne vastamist. Samuti tehakse vähem tahtmatuid, spontaanseid käeliigutusi, mis on seletatav kehakeele vähenemise ja üldse liigutuste arvu vähenemisega suurema kognitiivse pinge tõttu.
lihtsam kui markeeritud liige. Seepärast ongi võimalik väita, et ainsuse pöördelõpud on mitmuse omadega võrreldes markeerimata, kuigi realiseeruvad nähtavate morfidena. Morfoloogilise markeerituse teooria tähtsaim tähelepanek on see, et opositsioonide formaalselt tunnusjoonteta liikmed on oma tähendussisu poolest olulisemad, lihtsamad, põhilisemad, isegi algsemad, kui seda on markeeritud liikmete tähendused. Ainsus (üks) on järelikult kognitiivselt "vähem" kui mitmus (kaks või rohkem); nominatiivi vormis substantiiv vaid nimetab eset, inessiivi lõpuga -s varustatud substantiiv aga informeerib lisaks asukohast; preesens väljendab käesolevat aega ja on seega sõna otseses mõttes kõnelejale lähemal kui möödunud aega väljendav imperfekt; indikatiivi kasutatakse siis, kui verbiga väljendatavat tegevust vaid nimetatakse, konditsionaal aga seab selle toimumisele juba tingimusi jne.
Siiski on positiivse alatooniga reklaamid reeglina efektiivsemad. Seksualse alatooniga reklaamid kutsuvad naistes esile negatiivse pingeseisundi, meestes positiivse erutuse ja energia vallandumise. Mehekeha seksuaalse alatooniga eksponeerimine on vastuoluline. Emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanuprotsesse: • Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007). • Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004). • Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. (TH – kui on igavam, siis liigub pilk edasi, kiirustab üle info). Põhimõõtmed reklaamide poolt esile kutsutud emotsionaalsete seisundite kohta (20 põhitüüpi):
Nappuse printsiibi puhul, on sellel jõul kaks peamist allikat. Esimene neist kasutab ära meie nõrkust otseteede vastu. See nõrkus on, nagu alati, lühinägelik. Me teame, et asjad, mida on raske saada, on tavaliselt paremad kui need, mida saab kergesti. Teine põhjus on see, et kui võimalused muutuvad vähem kättesaadavaks, kaotame me valikuvabaduse. Ja me ei kannata ilma jäämist vabadusest, mis meil juba on. Kaitse Nappuse printsiibi surve vastu on keeruline end kognitiivselt kindlustada, kuna sellel on omadus emotsionaalset erutust tekitada, mis teeb mõtlemise raskeks. Et end kaitsta, peaksime nappusega seotud situatsioonid sellel erutuslaine suhtes valsad olema. Kui me oleme selle tuvastanud, siis saame ennast teadlikult rahutsada ja hinnata kõnealuse võimaluse väärtusi alles suhtes, mis eesmärgil me seda soovime. 21 KOKKUVÕTE
- lapse ütluste sisu on tugevalt mõjutatud tema vanusest, intervjueerimistehnikast - kui tehnika on usaldusväärne tõesuse määramisel, siis miks on tema kasutusala piiratud vaid laste seksuaalse ahistamise teemaga - erinevatel etnilistel/kultuurilistel gruppidel võivad olla erinevad verbaalsed väljenduslaadid Reality Monitoring (RM)-tüüpi meetodid Need meetodid rajanevad eeldusel, et tajutud info on oma olemuselt ja kognitiivselt struktuurilt teistsugune, kui verbaalne looming. Isik väidab mälestuste puudumist: - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast.
eitusafiksiga. Eitavatel afiksitel on tendents olla prefiksid, mis on vastuolus sellega, et sufikseid on maailmas rohkem kasutusel. Samuti on eituspartikkel tavaliselt verbi ees (nt mandariini partikkel). Eitusvahendid võivad olla sümmeetrilised, st ei muuda vastava jaatava lause struktuuri, kuid võivad olla ebasümmeetrilised (põhjustavad siis ka muid muutusi lauseid). Loogiline eitus on sümmeetriline, keeleline eitus pole. · kognitiivselt pikem tootmine, mõistmine · pragmaatiliselt omab alati taustal jaatavat vastet · Semantilis-leksikaalselt nõuab erinevaid leksikaalseid vahendeid Eitusega võivad kaasneda sekundaarsed modifikatsioonid: · sõnajärje muutused · aspekti ja aja neutraliseerumine eitavad lauses (nt komi keeles) · objektikäände muutus (nt vene ja eesti keeles: mul on raamat_ vs mul ei ole raamatut). Nt maungi k on eitus võimalik ainult irreaalsete verbivormidega. 32
tingimusel: 1.Haruldasi asju peetakse veelgi väärtuslikumaks , kui nad on äsja haruldaseks muutunud(küpsisepurk 10 küpsisega võeti ära ja asendati 2 küpsisega)-hindame kõigepealt neid asju, mille kättesaadavus on hiljuti piiratud, kui neid, mis on alati piiratud olnud. 2.haruldased ressursid on meie jaoks kõige ihaldusväärsemad siis, kui me peame nende pärast teistega võistlema. KAITSE nappuse printsiibi vastu on raske end kognitiivselt kindlustada (teeb mõtlemise raskeks), kuna sellel on omadus tekitada emotsionaalselt erutust. Et end kaitsta, peaksime erutuslaine suhtes valvsad olema, kui oleme selle tuvastanud, siis peaksime ennast teadlikult rahustama ja hindama kõnealuse võimaluse väärtusi selle suhtes, mis eesmärgil me seda soovime.
- lapse ütluste sisu on tugevalt mõjutatud tema vanusest, intervjueerimistehnikast - kui tehnika on usaldusväärne tõesuse määramisel, siis miks on tema kasutusala piiratud vaid laste seksuaalse ahistamise teemaga - erinevatel etnilistel/kultuurilistel gruppidel võivad olla erinevad verbaalsed väljenduslaadid Reality Monitoring (RM)-tüüpi meetodid Need meetodid rajanevad eeldusel, et tajutud info on oma olemuselt ja kognitiivselt struktuurilt teistsugune, kui verbaalne looming, st. tekstistruktuur peaks erinema meelde tuletamise ja välja mõtlemise protsessi puhul. Isik väidab mälestuste puudumist: - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast
2. Tähelepanu kui seisund nt subjekti virgeolek · Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga, · mälumehhanismides säilitatakse teavet sellest, mis on oluline, mida on valida; · mälu määrab tähelepanu suunatuse. · Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) · Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004) · Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. (TH kui on igavam, siis liigub pilk edasi .... kiirustab üle info) · Aktiivne ja passiivne (William James) · Ka vastavalt
- Kuidas tõestada, et inimese käitumine on evolutsioonilselt muutnud, mis moodi on funktsioneerinud ellujäämis vahendina raske seletada - Eetika taha jäävad palju uuringud - Etoloogia meetodid on keerulised ja töörohked - Kuidas jagada käitumisvoolu ühikuteks - Kuidas alati loomulikus keskkonnas uurida - Mida vanem on inimene seda raskem on etoloogiale omaseid meetodeid kasutada, sest käitumine muutub kognitiivselt vahendatuks - Kuidas leida käitumine, mis on kõigil liigi esindajatel kuid see poleks eripära - Kasutusel pigem ontogeneesi varasematel astmetel ( vaata Bowlby'it) Ch. Darwin käitumisuuringute põhialused. See käitumine, mis suurendab ellu jäämist jääb alles ja vastupidi, käitumine mis ei suurenda ellujäämist kaob. J.-H. Fabre Kogus loomade käitumise kohta kirjeldusi nende loomulikus elukeskkonnas. C. Lloyd Morgan
järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. A.J. Ayer silmapaistev emotivist; oli seisukohal, et moraaliotustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotrsiooniväljendusele "mõrv päh" Emotivism nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakui ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on.
(hirmuga) üksi jäetud. Samuti käitub (empaatiliselt) ema, kes väikelast silmist kaotades hakkab teda otsima ja leides teda lohutama: oma rahustavaid emotsioone lapsele demostreerima ja nendevahelisi emotsioone sünkroniseerima. Need on iseloomulikud kiindumuskäitumised, mis tagavad lapsele turvalisuse ja turvatunde ehk võimaldavad lapsel sünkroniseerida oma emotsioone vanema positiivsete emotsioonidega. Läbi peegeldamise ema emotsioone tunnetanud lapsel on suur tõenäosus tulevikus kognitiivselt teiste inimeste emotsioone mõista. (Liinev, 2020) 3. Kuidas keskkond aitab kaasa sõltuvusprobleemide tekkele ja nendest vabanemisele? Keskkond mõjutab inimest väga, kas inimene on üles kasvanud armastatud pere ja lähedaste juures? Kas inimesel oli/ on olemas oma kodu? Keskkond võib tekitada stressi ning seejärel tekivad juba sõltuvusprobleemid. Keskkond aitab kindlasti kaasa sõltuvuse vabanemise protsessil. Keskkonnast sõltub inimese meeleolu ja tahe
alateadlikku tegutsemist. • Mälu määrab tähelepanu suunatuse. – Kuidas määrata mälu, et saavutada vajalik tähelepanu? • Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes – Kuidas saada infot tähelepanu keskmesse? • Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) - Telereklaami edu üks eeldusi. • Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004) - Kas ka pildid? Ja kuidas seda teadmist disainis rakendada? • Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale.
Jälgin huviga uusi olukordi, sest selles võib olla minu jaoks midagi põnevat , õpetlikku või kasulikku. Soovid, vajadused ja eesmärgid Olen teadlik oma soovidest ja vajadustest, sest mida täpsemad on minu sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks. 8.2. Võtted, mis aitavad tagada lapse arengu Lugege lapsele! Lugege lugusid ja luuletusi, beebieast peale ja veel koolieaski, kui laps seda soovib. Ettelugemine (koos arutlusega) arendab last kognitiivselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja kõlbeliselt. Kasutage kasvatuses vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi. Laulge lapsele! Mida vähem tehismüra, mida enam oma vanemate häält, seda parem. Mängige lapsega, et ta õpiks mängima ja võimaldage tal siis iseseisvalt jätkata. Ühine söögiaeg, ühise söögilaua taga annab perele võimaluse rääkida maast, ilmast ja inimestest. Laps õpib nii kuulama, meelde jätma, vestluses osalema.
- Aitab õpilastel integreerida informatsiooni erinevatest allikatest (seda ka ped psühholoogias). - Võimaldab õpilasteni tuua erinevaid vaatenurki. Õpetaja/õppejõu seisukohalt: (1) õppetöö kavandamine piirdub suures osas sisu organiseerimisega; (2) meetodina on rakendav erinevates ainevaldkondades; (3) lektor saab kogu oma mäluressursi pühendada sisu organiseerimisele ja esitamisele. Loengu puudused: - Õpilane loengu kuulajana sageli (kognitiivselt) passivases rollis (st ei süüvi) - Sageli ei suuda loeng haarata ega alal hoida õpilase tähelepanu - Lektor ei saa ettekujutust, kas õpilane tõlgendab edastatud infot korrektselt. - Õpilastel tekitab sageli kognitiivse ülekoormuse (st õpilane ei jõua laekuvat infot teadvustada nii kiiresti, kui lektor seda esitab) 14. Loeng-diskussiooni faasid, mis tuleb läbida õpilase tunnetustegevuse toetamiseks. Loeng-diskussiooni neli faasi:
· Emotsionaalne apellatsioon taotletakse reklaami poolt esile kutsutud positiivse emotsiooni ülekandumist reklaamitavale kaubale (samuti seotud tingitud reflekside kujundamisega). Emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanuprotsesse: · Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) · Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004) · Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. (TH kui on igavam, siis liigub pilk edasi .... kiirustab üle info) Sveitsis Lausanne`i ülikoolis tehtud uuring
Uued isiklikud kogemused. Konkurentide sobivam hind. Margi allakäik. Vahelduse otsimise kalduvus, vabatahtlik alternatiivide proovimine. Afektiivne Emotsionaalsel Kognitiivselt tajutud rahulolematus. meeldivusel põhinev Konkureerivate markide meeldivuse tõus lojaalsus (võib-olla kujuteldav). Vahelduse otsimine, vabatahtlik alternatiivide proovimine. Margi allakäik. Kavatsuslik Ostukavatsusel Keelitavad ja veenvad konkureerivad
Võib esineda ka käitumis- ja emotsionaalseid häireid (agiteeritus, passiivsus, ärevus) ning ruumitajuhäireid. Isegi meelepetted on tavalised. Risk haigestuda suureneb vanusega, riskiteguriteks on veel madal haridustase, ajutraumade esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4. NÄRVISÜSTEEMI UURIMISMEETODID Neurofüsioloogia: EEG ja ENMG põhimõtted Elektroentsefalograafia (EEG) - ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uurimine. Ajukoore neuronite sünaptiliste potentsiaalide summa. Registreeritakse peanahalt kümne elektroodiga, mis paiknevad mõlemal poolkeral ja kõigil sagaratel
valetada. Teisel juhul tunneb ta hirmu, kartes, et "jäi vahele". Kolmandal juhul tunneb ta põnevust, kuna tal avanes võimalus politseinikku lollitada, petta. Need emotsioonid avalduvad erineval viisil mitteverbaalselt. Süütunde korral tavaliselt ei vaadata partnerile otsa, hirm ja põnevus võib aga avalduda liigutuste sageduse suurenemises või hääletämbri kõrgenemises. Kognitiivse lähenemise järgi kujutab valetamine endast kognitiivselt mitmetahulist ülesannet. Ilmselt on keerulisem fabritseerida usutav vale, mis oleks kooskõlas kõigega, mida vaatleja teab, kui lihtsalt rääkida tõtt ("valetada on intellektuaalses mõttes keerukam kui tõtt rääkida"). Seetõttu tehakse valetades rohkem kõne-eksimusi, räägitakse aeglasemalt ja peetakse pikemaid pause enne vastamist. Samuti tehakse vähem tahtmatuid, spontaanseid käeliigutusi, mis on seletatav
Muusika maagilised omadused trumm väga olulisel kohal. Trumm on ajalooliselt kõige kesksem muusikariist. Seda on kasutatad kõikvõimalike transiseisundite esile kutsumiseks. Trumm ei ole pelgalt instrument, tal on endal ka mingi hing ja vägi. Samaani trumm: paralleel eelmisest loengust ikooniga, mis mitte ainult ei kujuta ise pühasid asju, vaid on ise ka püha. Mismoodi trumm transiseisundeid esile kutsub? Gellhomi ja Kiely model rütm, mis haarab inimest nii emotsionaalselt kui kognitiivselt, viib autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise haru üheaegsele aktiveerumisele. 19 Klassikalise muusika puhul püüti kordusi vältida, tänapäevane muusika(eriti klubimuusika) aga põhineb kordustel ning seega tekitab ka transiseisundeid. Karo leiab, et autoroolis klubimuusika või metali kuulamine peaaegu võrdub narkojoobes juhtimisega ja seda peaks kontrollima.
Rollidele mittetoetuv Vaimne kujutlus suhetest (tulevikus) (Interaktsioon pole sõltuv rollist, (Nimetatakse ka suhete skeemiks) peab olema rollivaba). Et kahel inimesel oleks suhe, peab olema täidetud kolm tingimust: 1) kaks inimest peavad õksteist vastastikku mõjutama- olema vastastikku sõltuvuses; 2) interaktsioon peab olema unikaalne ja mitte toetuma sotsiaalsete rollide täitmisele; 3) interaktsiooni ajal peab olema esitatud kognitiivselt ja esitatud mälus. 2. Suhete uurimisega tegelevad teadlased uurivad teatud liiki suhteid. Suhted saab jagada 3 liiki suuremate suhete alla: Paarisuhted (mating relations)- armastussuhted, käitumissuhted. On vabatahtlikud, seotud vaba valikuga, seotud seksuaalse käitumsiega (ootuste või sobivusega selles suhtes). Perekondlikud suhted (family relations)- seotud sotsiaalsete normida ja ootustega. Mitte vaid geneetiliste vaid ka adopteeritud vanemate ja laste vahelised suhted
iseenesestmõistetavad. Emotivism - nonkognitivismi Versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. A.J.Ayer, silmapaistev emotivist, oli seisukohal, et moraaliotsustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotsiooni-väljendusele ,,Mõrv päh!" Emotivismi mõttekäik 1. Lause on kognitiivselt mõttekas siis ja ainult siis, kui seda lauset saab verifitseerida. 2. Moraalilauseid ei saa verifitseerida. 3. Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad (on seega nonsenss, pseudoväited). Emotivism moraalikeele kohta: 1. Moraalikeel on subjektiivne väljendab emotsioone ja tundeid. Võimaldab väljendada oma tundeid, kuid millel pole seost hea ja halvaga, õigega ja vääraga. 2. Moraalikeel on imperatiivne ta käsib (ei kirjelda). 3
FOXP2 “kõne geen” kohmakamad, 2-kätt koos töötavad paremini. • developmental verbal dyspraxia on seotud FOXP2 geeniga 7.kromosoomis. Menstrual cycle-related changes of functional cerebral asymmetries in fine motor • need inimesed on muus osas kognitiivselt N kuid kõne koordinatsioon on häiritud coordination. • fMRI analüüs:“ vaikne“ verbide genereerimine ja sõnade kordamine näitas Broca‘ piirkonna ja putameni hüpo-aktivasiooni Spets.kõnehäirete neurobioloogia • FOXP2 mutatsiooniga inimestel võib esineda peale kõneprobleemde ka teisi häireid .....alati pole põhjus selge (kontrollida kuulmist!) mitmesed bioloogilised tegurid olulised (nt.kops)
esitavad paljud kliendid oma probleemide kohta teavet lugude vormis. Loo jutustamine Nüüdseks on ta omandanud oskuse lugusid küsimuste abil laiendada. Tundub, et on inimkogemuse jagamise loomulik viis. See võimaldab inimesi nii emotsionaalselt kui Põhja-Ameerikas on inimesed õppinud oma lugusid selliselt rääkima, et mitte teisi kõigi ka kognitiivselt kaasata. Meie võime sündmusi mäletada kasvab, kui me paigutame üksikasjadega tüüdata. Kuigi see võib tõhususe mõttes isegi kasulik olla, läheb loo sündmused mingi loo sisse. Loo formaalse definitsiooni on välja pakkunud Gabriel lühendamisel midagi ka kaotsi. (2000, lk 239):
annaabi.ee 
