Inimarenguindeks (0)

Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga?
Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Taunitakse sotsiaalset anomaaliat nagu abielulahutus , abort , enesetapp, halastussurm.
Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik- ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset
kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma
elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp,abielulahutus, abort) ise teha.
Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul
parem tervis, inimesed tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes, teadlikud ja entusiastlikud loodushoiu küsimustes. Rahvad , kes rõhutavad eneseväljendust, on tundlikumad inimõiguste küsimustes, teadlikud tehnoloogia-alastest ohtudest ja riskidest ning tähelepanelikumad vähemuste diskrimineerimise suhtes.
Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja
füüsiline turvatunne ning materiaalsete väärtuste esikohale seadmine. Ellujäämist rõhutavates ühiskondades elavad inimesed ei usalda teisi, ei ole oma eluga rahul ega talu teistsuguseid inimesi (nt võõramaalasi või erineva seksuaalse suundumusega inimesi) enda kõrval. Samuti hindavad neis ühiskondades inimesed oma tervist suhteliselt viletsaks, ei pea oluliseks soolist võrdõiguslikkuse, loodushoiu ega säästva eluviisiga seotut.
Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab Ingleharti ja Welzeli (2005) teooria kohaselt inimeste
autonoomiat, loomingulisust ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi.

Esiteks suureneb sotsiaalmajandusliku arenguga inimeste materiaalne kindlustunne,
mille kaudu omakorda väheneb materiaalsete piirangute mõju inimeste valikutele ja otsustele.

Teiseks, haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik ning kognitiivselt nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust.

Kolmandaks, tööjaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine suurendab inimeste sotsiaalset autonoomiat – inimestel on võimalik luua sotsiaalseid suhteid lähtudes enda soovist ja vajadustest , mitte ettekirjutatud (nt sünnipärastest) ja rangelt fikseeritud rollidest lähtuvalt.
Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada?
Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, samuti ellujäämist ja eneseväljendust rõhutavad väärtused.
Eestis on inimesed valdavalt arvamusel, et õigus elu üle otsustada lasub ennekõike inimesel endal.
Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide (ei jumala, riigi ega perekonna) ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset. Eestis on abielulahutus, abort ja enesetapp ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning rahvas väljendab
tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse (ilmalik-ratsionaalsed väärtused). Lastes kasvatatakse otsusekindlust ja visadust, sealjuures jäävad sõnakuulelikkus, sõltumatus ja religioon tahaplaanile.
Neid väärtusorientatsioone on ilmselt kujundanud viiekümne aasta pikkune Eestis kestnmud kommunistlik reziim, samuti võib üheks mõjutajaks olla see, et oleme suhteliselt väike riik, ning oma iseseisvuse eest pidime palju võitlema. Nendest teguritest on mõjutatud eestlaste ellujäämisega seotud väärtused.
Millised on peamised muutused Eesti elanike väärtusorientatsioonides viimase kümne aasta jooksul? Kus asub Eesti maailma väärtuste kaardil?
10 aasta jooksul ei toimunud olulisi muudatusi Eesti elanike ilmalik-ratsionaalsete väärtuste olulisuses, küll aga toimus nihe ellujäämisega seotud väärtushinnangutes. Inglehart ja Baker on seda tõlgendanud kui reaktsiooni keerulistele majanduslikele, sotsiaalsetele ja poliitilistele oludele.
Suurenenud on Eesti elanike osakaal, kelle arvates suurem lugupidamine võimu suhtes on pigem halb või kes on selles osas ükskõiksed.
Kasvanud on ka nende elanike osakaal, kes peavad eriti oluliseks, et pere kasvataks lastes sõltumatust ja religioossust.
Suurenenud on Eestis nende inimeste osakaal, kelle arvates õigus oma elu üle otsustada lasub ennekõike iseendal, see tähendab, et abordi tegemist ei kritiseerita enam niivõrd palju kui 10 aastat tagasi.