3. Kolmandaks, tööjaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine suurendab inimeste sotsiaalset autonoomiat inimestel on võimalik luua sotsiaalseid suhteid lähtudes enda soovist ja vajadustest, mitte ettekirjutatud (nt sünnipärastest) ja rangelt fikseeritud rollidest lähtuvalt. Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, samuti ellujäämist ja eneseväljendust rõhutavad väärtused. Eestis on inimesed valdavalt arvamusel, et õigus elu üle otsustada lasub ennekõike inimesel endal. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide (ei jumala, riigi ega
ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset, leidsid abielulahutuse, abordi ja enesetapu olevat ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning väljendasid tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisususesse
seksuaalse suundumusega inimesi) enda kõrval. 5. Väärtuste areng sõltub olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis- religioosseid mustreid. 6. Eneseväljenduslike vastandina ellujäämist rõhutavate väärtuste oluline mõõde on inimeste poliitiline, keskkondlik ja kogukondlik aktiivsus. 7. Järk-järgult on tõusnud Eesti elanike üldine usaldus teiste inimeste vastu, õnnetunne ja eluga rahulolu ning mõningal määral ka tolerantsus vähemusrühmade suhtes viimase 10 aasta jooksul. 8. Inimeste väärtused sõltuvad suhteliselt vähe majanduslikest muutustest ja sotsiaalsest elukorraldusest. 9. Eesti asukoht väärtuste maailmakaardil — tugev rõhuasetus ilmalik-ratsionaalsetele, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtustele — peegeldab paljuski meie asendit
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkurents;
3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. tervishoiule mida suurem on inimeste panus oma tervishoiu - kuludesse, seda Tervisetegurid/-mõjurid e determinandid: sellised tegurid, mis kutsuvad Eesti on tervisenäitajatelt madal-keskmise arengutasemega riik 2006.a madalam on eeldatav eluiga Langevad toimetulekuvõimalused ja üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi paremas või halvemas andmetel sünnimomendil ennustava 52 tervelt elatud eluaasta poolest nii
säästev kasutamine. Rahvastiku tervis (population health) - Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. --- Aktuaalsed terviseprobleemid Eestis: Enim haiguste ja suremuse tõttu kaotatud eluaastaid põhjustavad: • Südame-veresoonkonna haigused • Õnnetused-vigastused • Kasvajad • Riskitegurid: alkohol, suitsetamine, ülekaalulisus Üldiselt on Eesti rahvastiku tervis viimasel aastakümnel paranenud (EIA 2012/2013: 41). •Samas on ka mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, puudulik füüsiline aktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik (eeskätt HIV ja seksuaalsel teel levivad nakkused) ning vigastused ja mürgistused. •Alkohol on üks peamisi globaalseid riskifaktoreid sotsiaalse kahju ning halvenenud tervise osas.
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Õiguslikust küljest ja suveräniteedi probleemistiku kontekstis on siin esile tõusnud mõningaid küsitavusi ja (rahvusliku enesemääramise) probleeme, millele tasuks mõelda: ekspressiivne individualism (natsionalism) väikeriikidel on alateadvuslik hirm oma kultuuri, oma identideedi kadumise või laialivalgumise ees. Euroopa kontekstis on Euroopa riikidel kõikidel ka hirm amerikaniseerumise ees, mis samuti ähvardab Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega: a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus c. olemas peaks olema sotsiaalne informatsioon, mida seadusandja peaks ammutama ühiskonnast enesest (nt kodanike väärtusorientatsioonid; hinnangud ja hoiakud sotsiaalsetele probleemidele; majanduslik seisund).
Kõik kommentaarid