Põllumajandus ja toiduainetööstus (0)

Ingrid Lembavere
Konspekt
Põllumajandus ja toiduainetööstus
Maailma toiduprobleemid.
Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus . Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine , maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon , eestis soostumine.
Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk)
Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid.
1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus.
Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad .
2. Majanduslikud tegurid Kapital , tehnoloogia , valitsuse poliitika, turud jmt
3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt
Pikk tootmisperiood – investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe .
Tootmispind – keeruline kontrollida tootmisprotsessi.
Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa.
Põllumajanduse spetsialiseerumine.
*soojem ja niiskem- taimekasvatus ,
*külmem, kuivemloomakasvatus,
*troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus,
*niisked mägised aladterrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus
Põllumajandusliku tootmise tüübid.
Varaaegne tootmisviis - Korilus (praegu ligikaudu 10 milj. Inimenst Aasiast ja Aafrikast elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks .
Sellele järgnes loomade kodustamine (kits, lammas), põlluharimise algus (rändkarjakasvatus, alepõllundus).
a) Levinud vaestes arengumaades
b) alepõllundus, rändkarjakasvatus
c) elatusmajandus d) ei osale maailmamajanduses
Hilisagraarne tootmisviis: taime-ja loomakasvatuse ühendamisel tekivad segatalud.
Arengumajandus.
Mõis –maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei võta. Tootlikus väike.
Talu –omanik võtab tootmisprotsessist osa.
Segatalu –suurem osa toodangust enda tarbeks. Osa juba ka müügiks.
N.riisitalu –enda tarbeks, teepõõsas –tee müügiks
Industriaalne –kõrgeltarenenud riigid. Põhivorm –spetsialise eritud Suurtalu. Segatalude edasist arengut iseloomustavad 3 nähtust:
1)agrotööstuskompleksi moodustamine
2) tootsmise spetsialiseerumine
3) talude liitumine ja suuratlude teke agrotööstus kompleks on majanduskompleks, mis ühendab põllumajanduse , toiduinetetööstuse ning neid abistavad tootmis-ja teenindus harud. N.kuivatid, külmhooned, põllumaj. masinad, väetisetööstus, pakenditööstus, teadusnõustamine
Spetsialiseetud suurtalu – talus kasvatatkse ühte-kahte kultuuri võipeetakse 1-2 looma.
Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja arengutasemega riikides.
NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia , LA,
Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid , koogid, loomasööt, katusematerjal
MAIS-piirkond: Kaspia mere läh, Peruu , Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt, biogaas ,silovalmistamine
KOHV- piirkond: Araabia , Aafrika, Indoneesia , Kagu- Aasia , Kasutus: jook ,maskid, ennustamine , maitsestamine.
TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,KirdeIndia,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,raviks
PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie
Põllumajanduse mõju keskkonnale.
Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liigne väetamine, sooldumine , keskkonna mürgid, üle karjatamine. Kõik see mõjub keskkonnale.
KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine , tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus.
NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi.
ÜLEVÄETAMINEsaagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks.
MÜRKKEMIKAALIDE KASUT- saaagi kvaliteet, kemikaalide kandumine vette, abi:mahepõllumaj, haiguskindlamad sordid, viljavaheldus (ühte kultuuri ei kasvatata ühel maal)
Põhimõisted:
vegetatsiooniperiood- taimekasvuperiood on ajavahemik , mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad.
haritav maa- Põld, istandus või aiand.
ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus-
EKSTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse põllumaa laiendamise võui kariloomade arvu suurendamise teel(arengumaades)
INTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi(arenenud riikides)
omatarbeline ja kaubanduslik põllumajandus -
OMATARBELINE PM-kasvatatakse põllusaadusi omatarbeks,
KAUBALINE PM- põllusaadused müügiks.
ökoloogiline ehk mahepõllumajandus-on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Ei kasutata igasugu väetiseid ja keemiat. Tootmine on ka kallim seetõttu ja see kaup, mida hiljem müüakse samuti.
Kokkuvõtvalt on:
Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus , mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid.
segatalu- põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele , kus viiakse läbi agraarreforme.
hiigelfarm - loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.
ekstensiivne teraviljatalu- Teraviljatalu on väga suure pindalaga talu. Seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Talu asub enamasti hõredasti asustatud ning kuiva kliimaga piirkondades (Põhja-Ameerika, Austraalia jm)
rantšo- on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
istandus- on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga.
-kapitalimahukas (masinad, väetised)
-töömahukas aastaringselt
-kasutatakse palju palgatööjõudu
-keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta
-kogu toodang läheb müügiks
-Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest.
muldade erosioon- on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol.
sooldumine ja degradeerumine -Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale.
Kalandus
Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja kalarikkuse põhjused neis piirkondades: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili , asuvad mereääres, sobivad tingimused ja võimalused kalastuseks.
Kalanduse vormide iseloomustus(rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük, kalakasvatus ). RANNIKUPÜÜK-toimub rannalähedal, töötlemine ja müük rannakülades.ida-aasia, kaguaasia jt arendumaad. AVAMEREPÜÜK-toimub avamerel, töötlemine ja müük sadamalinnas. arenenud riikides, tehn. Ameerika läänerannik. OOKEANIPÜÜK- ookeanil , töötlemine laevas , müük sadamas. rikkad arenenud riigid USA jaapan venemaa. KALAKASVATUS tiikides, talupidamistes merelahtedes, merevette lastud sumpades. Aasias.
Kalavarude vähenemise põhjused:
*rohke väljapüük,
* tehnoloogia on arenenud ja leiutatud rohkem viise kalapüüdmiseks,
*vajadus kala järgi kasvab
*maailmamere reostumine
Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid.
*maailmamere reostumine
*ülepüük, liikide vähenemine (püütakse koos kaladega tahtamatult ka teisi võrku kinnijäänud loomi)
*vääriskalade varud vähenevad
*kannatab ökosüsteem
*kalade peamiste toidu- ja elupaikade vähenemine
Meetmed, mis on võetud kasutusele ülepüügi vähendamiseks: kvoodid e.piirangud, rahvusvahelised kokkulepped.