Sojaoad (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Sojauba

Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi). Ameerikasse jõudis soja umbes 19. sajandi algul kaubavahetuste käigus. 19. sajandi teisel poolel alustasid üksikud farmerid sojaubade kasvatamist loomasöödaks, tegevus muutus laialdasemalt populaarseks 20. sajandi alguses . Vaatamata sojaoa kagu-Aasia päritolule, on suurim sojatootja tänapäeval USA, kus näiteks 2000. aastal kasvatati umbes 75 miljonit tonni sojaube (umbes kolmandik sellest koguseks läks ekspordiks). Teised maailma juhtivad tootjad on Argentiina, Brasiilia, Hiina ja India

Taimekasvatus

10

pptx

Transgeensed taimed

Transgeensed taimed Triinu Orgmets 9. A Transgeensed taimed · Organisme, kellele on viidud võõraid geene nimetatakse transgeenideks. · Esimene transgeenne organism tehti 1973. aastal. Organism loodi sisestades antibiootikumile resistentseid geene E. coli bakteri plasmiidi. Milleks vaja? · Suurem saagikus · Pikem säilivus · Tarbekvaliteedi parandamine · Suurem külma ja kuiva taluvus · Suurem vastupidavus parasiitide vastu Olemus · - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur · + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Põllumajanduses · Geneetiliselt muundatud põllukultuuride loomine on väga kallis ning see on jõukohane suurtele firmadele. · Väiksem mürkide kasutamine põldudel. Levik · 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all · kasvatatakse 21 riigis Eesti seisukohad · Eestis on lubatud müüa GMO toitu turustamise loa alusel · Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud) · Eestis peavad ole

Biotehnoloogia

18

doc

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine ­ viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum herbitsiidiresistentne soja (tabel 1). 60% praegu turul olevast sojast on GM. Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 ­ 2004(miljonit hektarit) (Ehrlich jt 2006: 8) Kultuur 1996 2001 2003 2004 mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha Soja 0,5 33,3 41,4 48,4 Mais 0,3 9,8 15,5 19,3

Üldbioloogia

14

doc

Jaapani toidud

tuuakse lauale hiljem. Söögikord võib koosneda ainult ühest roast, kuid pidulikul juhul pakutakse kuni 12 rooga: selge supp, toores kala, salat, röstitud kala. Keedetud toit (kana), äädikaga salat, aurutatud toit (muna), riis, segasalat, seened, bambusekasvud, puuvili. Magustoite ei valmistata. Jaapani toitude põhimaitsed Jaapani toitudes valitseb põhimaitsete tasakaal, mis saavutatakse järgmiste toiduainetega. SOOLANE: lisaks soolale soja ja mingil määral ka miso-pasta. MAGUS: peale suhkru ka mirin ­ magus riisivein toidu valmistamiseks. HAPU: Jaapani riisiäädikas, tsitruselised või sidruni-apelsini-greibimahla segu. KIBE: rõigas, sidrunikoor. TÄIDLANE-HÕRK (seda iseloomustab jaapanikeelne sõna umami, mida võiks tõlkida "tahan-veel-tunne"): MSG, kuivatatud toiduained, sojakaste. Vahel võib mõne põhimaitsekomponendi asendada teisega, kuid mitte kõik neist ei ole asendatavad.

Rahvuslik toidukultuur

4

docx

Soja

Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on läinud, tarbivad inimesed kõiki neid tooteid suure vaimustusega, arvates et nad teevad sellega maailmale ja endale head – peaks ju ometigi taimekasvatus olema vähem saastav, kui loomakasvatus. Siiski on sojakasvatusel aga palju tõsiseid keskkonnamõjusid, millest paljud isegi teadlikud pole. Soja populaarsuse tõusu tõttu on tekkinud ka kõrgenenud vajadus tootmise järgi. See tähendab aga seda, et põldude rajamise eesmärgil langetatakse koledal hulgal metsasid. Suurem osa toodetud sojast ei lähe aga kusjuures sugugi inimeste söögilauale – 90% sellest läheb loomasöödaks. Meeletult suurtel sojapõldudel kasutatakse palju erinevaid mürkaineid, mis tapavad koos parasiitidega ka bioloogilise mitmekesisuse ning suurendavad mulla erosiooni

Toit ja toitumine

62

doc

Keeduvorstide liha sisaldus

naatriumglutamaat E621-st kogu sarja ulatuses loobus. Maks & Mooritsa rohke lihasisaldusega tooted on sellest hoolimata erakorselt maitsvad ja võivad põhjustada soovi söömisega liialdada. Seetõttu soovitab Atria Eesti tasakaalustatult toituda ning valida enda ja oma pere toidulauale üksnes parim. Maks ja Mooritsa tooted on kõik E621 vaba. 5.1 Tooted Koostis: sealiha (61%), joogivesi, kamar, Ülesuitsutatud keeduvorst sea- ja tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk veiselihast. (sh laktoos), loomne valk (sealihast), stabilisaatorid E450, E451, dekstroos, vürtsid (sh seller), lõhna- ja maitseained (sh gluteen), antioksüdant E316, toiduvärv E120, säilitusaine E250. Koostis: sealiha (55%), joogivesi, kamar, Uuendatud koostisega keeduvorst, tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk sealiha 55%. (sh laktoos), loomne valk (sealihast),

Loomsed toormed

16

pdf

GMO teadlikkus

3 3 VT. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=36&Itemid=47 6  GMO'd 2005.a. maailmas GM põllukultuure kasvatavad riigid, GM kultuurid ning külvipinnad 2005. aastal James, C., 2005. <0 Jrk nr Riik Mln / ha Kultuurid 1. USA 49,8 Soja, mais, puuvill, raps, papaia 2. Argentiina 17,1 Soja, mais, puuvill 3. Brasiilia 9,4 Soja 4. Kanada 5,8 Raps, mais, soja 5. Hiina 3,3 Puuvill 6. Paraguay 1,8 Soja 7. India 1,3 Puuvill

Keemia

9

doc

HIINA TOIDUD

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM HIINA TOIDUD Referaat Juhendaja : Õp.Tiitson Koostaja : Kristin Parm  Tallinn 2012 Sisukord 14. lk. ........................Vastamine õpetaja poolt antud küsimustele 56.lk. ................................................................Retseptid HIINA Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on. Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivilii, kalaa ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis ja küpsetusajaga kui võimalik. Ka püütakse kõik toiduained hakkida ü

Toitumisõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)