Seakasvatus (0)

Seakasvatus
Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad, purihambad - viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead- süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad , kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune.
Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast * kihvad suured * magu lihtne, umbse kotiga
Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida- Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast.
Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus . Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine , hea haistmine , halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine.
Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega : lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum.
Kodusigade sugulased:
1) Metssiga -kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju . Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel , kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM.
2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid . Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida. Neid kontrollib leopard. Söövad loomset toitu, lamba ja kitsetallesid ja tapavad ka jahikoeri. Elavad karjades.
3)Habesiga-nagu metssiga, aga pikemad jalad. Nimetuse saanud hallide karvade järgi, mis on suust kõrvadeni. Elavad troopilistes metsades karjadena.
4)Kääbussiga-väikseim liik. Erinev koljuehitus. Emisel ainult 3 paari nisasid mitte 6 nagu teistel liikidel. Öise eluviisiga , haruldane hävimisohus ja kaitse all.
5)Tüügassiga-nime saanud ninamikul kasvavate tüügaste järgi. Savannides, hõredad metsad . Tegutsevad päeval. Söövad rohtu ja laskuvad selleks põlvedele.
6)Laanesiga-kõige kogukam sigalane. Toitub rohust.
7)Hirvsiga-Nahk kortsuline ja nii hõredalt karvadega kaetud, et oleks nagu paljas. Küttimine ja raie on viinud selle liigi arvukuse vähenemiseni, on võetud kaitse alla.
Kodustamine : Siga kodustati esimest korda ligikaudu 10 000 a. tagasi Ida-Türgis ja samal ajal ka Hiinas. Inimesed kodustasid erinevatel maadel loomad iseseisvalt. Seda näitab ka erinevate piirkondade kodusigade seost sama piirkonnda metssigadega.
KÕIK EUROOPA KODUSEAD PÄRINEVAD EUROOPA METSSEAST!!
Sigade sugukondade lahknemine toimus umbes 500 000 aastat tagasi.
1950.aastatel algas intensiivne lihasigade aretusperiood.
Sigade kujunemine metsseast koduseani: Metsseal suur esiosa ja langev tagaosa . Esiosa ajapikku väheneb ja tagaosa tõuseb. Nuumsead väikese näosaga ja pika kehaga .
SEALIHA TOOTMINE JA TARBIMINE MAAILMAS
Viimase 50 aasta jooksul sigade arv kolmekordistunud. Hiinas on 60% kogu maailma sigade koguarvust. Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euuropa ja Põhja- ja Kesk-Ameerika. Austraalias ja Aafrikas on vähe.
*Liha pakkumise 2 kategooriat: töödeldud toode ( vorst , sink) ja töötlemata toode (värske liha).
(MAJANDUSLIKULT EDUKATES RIIKIDES KULUTATAKSE PALJU AEGA JA RAHA UUTE TOODETE VÄLJAARENDAMISEKS)
Suurimad seakasvatusmaad Hiina, USA, Brasiilia, Saksamaa, Hispaania (Vietnam, Venemaa)
Euroopa Liidus Saksmaa , Hispaania, Prantsusmaa
*Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatootmises on 37%.
*Liha tarbimine suurenes 1985-1922 ligikaudu 23%. Rohkem pole nii suurenenud.
Liha tarbimise kasvu suurenemise põhjused: sealiha hinna langus, rikkuse kasv sealiha tarbitavates riikides.
Kõige enam süüakse Eestis sealiha (umbes 51%)
*Kõige rohkem sealiha süüakse Aasias, teisel kohal Euroopa, Põhja-ja Kes-Ameerika
IMPORT JA EKSPORT
Majanduslikult on tulusam toota tarbimispiirkonnas või selle lähedal, kuna kulud transpordile on suured. Sealiha toodetakse ekspordiks vähestes riikides (Holland, Belgia, Taani) ja suur osa liha impordil on vähestel riikidel (Saksamaa, Jaapan).
SEALIHA TARBIMINE JA TOOTMINE EESTIS
1980ndatel ulatus sigade arv Eestis miljonini. Käesoleval aastal Eestis sigu umbes 360 000. Toormenappuse tõttu impordivad meie suurimad lihatööstused nii värsket kui külmutatud liha. Suuremad lihatööstused omavad ka oma seafarme.
Reaalselt (arvestades optimaalset lihatarbimist Eestis) pidada ligikaudu 600 000 siga ehk poole võrra rohkem.
Seakasvatus on jätkuvalt piimatööstuse kõrvalt tähtsuselt teine loomakasvatusharu.
*Sealiha osatähtsus Eesti lihatootmises on rohkem kui 50%.
Kuna Eestis on avatud majandus, põhjustab meile probleeme hindade kiire muutumine maailmaturul. Me ei saa hinna langust muuta. Prognoosi kohaselt jäävad tulevikus püsima seakasvatused, kus on vähemalt 1000 siga.
*Kõige rohkem seakarju on Eestis Lääne-Virumaal!!!
VIIMASE 20ne AASTA JOOKSUL ON SEALIHA TOOTMINE EESTIS VÄHENENUD 2x.
*Eesti sealiha kokkuostuhinda on mõjutanud nii Venemaa sanktsioonid kui seakatk, mis on viinud €/kg kohta väikesemaks.
VÄLISTURG
2015. a. imporditi kõige rohkem sealiha Saksamaalt. Muidu imporditakse ka Taanist , Soomest palju. Imporditi umbes 22 000 tonni hinnaga 1,85 €/kg. Võrreldes aastaga 2014 on sissevedu kasvanud aastaga 7%. Seakatku tõttu vähem Lätist, Leedust .
Eesti ekspordib kõige rohkem Lätti, Leetu . 2015. aastal 9000 tonni hinnaga 1,97 €/kg.
SIGADE BIOLOOGILISED JA MAJANDUSLIKUD OMADUSED

Sigadel suur viljakus.
Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad)
Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast.
Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt- kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine .
Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel.

Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva.

Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7 kuud. Suguküpseks saavad tegelikult juba 4-5 kuuselt, kuid paaritamiseks valmis 8-kuuselt.

Kõrge tapasaagis – 75-85%

Sealiha kõrge toiteväärtus -sealiha suurema kalorsusega kui teised loomalihad

Hea söödaväärindus-sigadel 1kg kehamassi juurdetootmiseks kulub 3,5-4 sü. Jaaaaa 1ts sealiha tootmiseks alla 500 sü.

Sead on kõigesööjad-süsivesikute seedumine algab suus . Päevas moodustub 10-15L sülge, oleneb kas vedel või kuiv toit. Maos toimib pepsiin . Täiskasvanud seamagu mahutab kuni 8L vedelikku. Mao pH on 1-2. Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul
PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE
Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks.
SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA.
Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse.
SIGADE PIDAMINE
*Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg.
*Kahe kuuga 16-18kg- sellistel sigadel rohkem tailiha ja vähem pekki ja lihtsam nuumata, läheb vähem sööta.
*Noorte põrsaste ainevahetus kiirem.
Emisepiim-põrsaste peamiseks söögiks, kust saab kõik vajaliku peale raua ja vee.
Põrsaste rauatarve-vajavad 5-7mg rauatarvet päevas, muidu tekib aneemia . Saavad rohust.
Põrsaste jootmine -vajavad lisaks emisepiimale vett.
Emis annab imetades ööpäevas 7-8 kg piima.
PÕRSASTE VÕÕRUTAMISAEGSEST VANUSEST
Majanduslikult tulus võõrutada põrsad võimalikult varakult, et emis saaks uuesti tiinestuda. Mida varem põrsad võõrustatakse, seda sarnased peab olema nende sööt emisepiimale. Tänapäeval takistab varajast võõrustamist põrsasöötude kõrge hind. Põrsaid on lubatud emisest eraldada alates 28 päeva vanuselt. Võõrustusjärgselt aeglustub mõneks ajaks põrsaste kasv.
*Põrsaste võõrutamise viisid: 1)järkjärguline võõrustamine-peetakse põrsad emisest lahus ja lastakse järjest vähem imema. VÄLDIB UDARAPÕLETIKKU. 2)kohene võõrustamine-emis viiakse ära, aga põrsad jäetakse veel vanasse kohta mõneks ajaks
KASTREERIMINE
Kõik lihakombinaati saadetavad sead peavad olema kastreeritud enne 2 kuu vanuseks saamist. Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita.
VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE
Peale võõrustust on emised rahutud . Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära.
Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta.
Peale põrsaste võõrustamist hakkavad emised indlema 4-7 päeva pärast.
Sugukuldid peavad regulaarselt jalutama, et mitte rasvuda ja et sperma kvall ei halveneks.
Kuldisulud peavad asuma emiste sulgude kõrval, kuna see mõjutab emise inna avaldumist.
IMETAVATE EMISTE PIDAMINE
*Kuna põrsad imevad tihti, iga tunni järel ja emised on koguaeg pikali , siis on oluline korralik lamamisase.
*Imetajaid emiseid söödetakse puderja söögiga. *Esimestel päevadel on põrsastele vajalik lisasoojus.
VÕÕRDEPÕRSASTE PIDAMINE
Võõrdepõrsad-alates võõrutusest kuni nuumale panekuni. 6-45kg-sed. Rühmasulus kuni 20 põrsast.
NUUMIKUTE PIDAMINE
Nuumaliigid meie riigis peekoninuum ja lihanuum. Nuumikusuludes 40-100kg-sed. Sulus kuni 10 siga.
SIGALATE TEMPERATUUR
Kõige kõrgemat temp. vajavad imikpõrsad (30-32 C) ja kõige külmem sobib nuumikutele (15-18 C). Temperatuuri tehakse kindlaks termomeetriga või sigu vaadates. Külmaga sead kuhjuvad, et sooja saada. Kui sead lamavad üksteise kõrval, on temp. neile sobiv. Kui hoiavad üksteisest eemale, siis on palav .
EESTI SEATÕUD

Eesti suur valge siga (ristatud suure valge inglise seaga) 2) Eesti maatõugu siga (ristatud taani maatõuga)
ARETUS
Kahetõuline ristamine -saadakse suurem jõudlusega lihasigu. Ristandsigadel on kiirem kasv ja varem tapaküpsus. Samuti suurem tai-liha sisaldus.
Kolmetõuline ristamine- kõigepealt saadakse ristamisel heade omadustega emissiga ja seejärel ristatakse ta hea lihatõugam, tulemuseks kiire kasvuga, hea lihaga, sööda minimaalsed kasutajad.
KVALITEEDIKLASSI MÄÄRAMINE
Rümba tailihasisalduse määramine SEUROP-iga.
Tänu sellele saadakse tapale toodud loomade eest õiglasemat tasu, olenedes siis kui kvaliteetne liha on.
MÄRGISTAMINE
Rümba märgistamine peale kvaliteedi määramist:
*etiketiga *templiga *tapanumbriga
Sealiha kvaliteedi juures on oluline määrata liha pH.