Tekstitöötlus (0)

Tallinna Ülikool
Looduse- ja terviseteaduste instituut
Koduloom
Bakalaureuse töö
Autor:
Juhendaja : Kalle Kivi
Autor: „ „20XX
Juhendaja: „ „20XX
Instituudi direktor: „ „20XX
Tallinn 2016
Autorideklaratsioon
Deklareerin, et käesolev bakalaureusetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud .
(kuupäev) (autor)
Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
Mina (sünnikuupäev: )
(autori nimi)

annan Tallinna Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose
(lõputöö pealkiri)
Mille juhendaja on ,
(juhendaja nimi)
säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis

Olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile

kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi
Tallinnas/ Haapsalus /Rakveres/ Helsingis ,
(digitaalne) allkiri ja kuupäev

Sisukord

1Inimese parimsõber ehk koer 5
1.1Koera põlvnemine 5
2Kass 7
2.1Kasside häälitsemine 8
3Miks võetakse koduloomi? 9
3.1Lemmikloomad ja lapsed 9
3.2Lemmikloomad ja vanurid 9
KOKKUVÕTE 10
Kasutatud kirjandus 11
LISA 1 12
LISA 2 13
13
LISA 3 14
LISA 4 15
LISA 5 16

Inimese parimsõber ehk koer

Koer ehk kodukoer on hundi  alamliik  ( Canis lupus familiaris) või  koera perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud.
Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 27 000-40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi (täpsemalt selle Taimõril elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise , ristamise, sihipärase valiku,  suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena.[2]  Paleoliitikumi  inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus  on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu.
Koer on sotsiaalselt  intelligentne  loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine , kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.[3]
Inimesed, kes on tõukoertest huvitatud ja neisse pühendunud, koonduvad kenneliorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt). (Koer, 2016)

Koera põlvnemine

Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, Carl von Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati sookoeraks ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[4]
Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [5][6] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi. (Rannap, 1994) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.[8]  Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles. Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. (Joonis 1.1Error: Reference source not found )
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast,  Pulli  asulast  Sindi jõe  kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi ( Sillaots , 2013)

Kass

Kass ehk  kodukass  (Felis catus ) on  kaslaste   sugukonna  kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Varasemate paleontoloogiliste avastuste järgi arvati, et kassi  kodustamine  sai alguse Vana-Egiptuses umbes 2000 eKr, kuid 2004  avastasid  arheozooloogid kassi jäänused inimese jäänuste kõrvalt Küprose saarel asuvast vanemast matmispaigast, mille tõttu kassi kodustamine aeg paigutatakse nüüd ajavahemikku 9000– 7500 eKr. Leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest väga lähedane  aafrika metskassile, tal puuduvad kodustamisest tulenevad muutused skeletis. Seetõttu võis pigem olla tegemist taltsutatud kui kodustatud kassiga. Inimeste ja kasside kooselu sai tõeliselt alguse koos põlluharimisega: viljaaidad meelitasid ligi hiiri ja rotte, need omakorda kasse , kes olid nende looduslikud vaenlased. (Kass, 2016)
Carlos Driscoll tegi 979 kassi kasutades uurimuse, mis lubab järeldada, et kasside kodustamine sai tõenäoliselt alguse Viljaka Poolkuu  piirkonnast . Sealjuures kodustati  aafrika metskass  viiel korral ajavahemikus 8000 –6000 eKr.
Hiirte ja rottide püüdjana on inimesed peale kodukassi pidanud ka teisi kaslasi – taltsutatud aafrika metskasse ja jaguarundisid. (Bulman, 2008)
Vana-Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi samamoodi nagu inimesi.
Egiptlaste kaudu õppisid kasse tundma  kreeklased . Vana-Kreekas peeti kasse luksusloomadena, sest hiiri püüdsid seal nirgid.
Vana-Roomas sai kassipidamine üldiseks keisririigi ajastul. Seal võttis ta tuhkrult ja nirgilt üle hiirepüüdmise töö. Aeg-ajalt kasutati teda ka aedades muttide tõrjeks. Roomlaste kaudu levis kodukass mujalegi Euroopasse, kuigi esialgu väikesel arvul.(Tabel 1) Kassi  ladinakeelne  nimi cattus pärineb 4. sajandil elanud Palladiuselt.
Skandinaavia mütoloogias peeti kassi Freyja lemmikloomaks. Kujutleti, et kassid veavad Freyja sõidukit. (Kass, 2016)

Kasside häälitsemine

Kaslaste häälitsused koosnevad näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest. Kass võib näuguda inimesele kuuldamatutel sagedustel. Osa sellest on kassidel ühine (suuremate kaslastega on ühised madalamad helid), osa on omane üksnes kassidele, osa on õpitav.
Kurrumine on alati positiivne. Madala tooniga kurrumine tähistab tavaliselt kutset. Kõrgema tooniga kurrumine on üldiselt lihtsalt sõbralikkuseavaldus. Kurrumine võib lõppeda näugatusega, mida võib võtta täpsustusena. (Mets, 2011)
Urisemine on alati negatiivne, kui ei ole tegu mänguga. Madal aeglane urisemine on hoiatus, millele rünnakut peaaegu kunagi ei järgne (näiteks, kui teine kass tuleb söömise ajal segama).
Kähisemine on alati väga negatiivne, isegi mängu puhul võib näidata liialdamist.
Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus. Kui kass on haige või suremas, siis võib ta üritada ennast kurrumisega rahustada, lõdvestada. Kass võib üritada end nurrumisega maha rahustada ka siis, kui miski teda häirib, näiteks süllevõtmine. (Joonis 2.2)
Näugumise kasutusalad kattuvad teiste häälitsuste kasutusaladega (siin on ainult üldnäited, arvestamata täpse intonatsiooni ja sellest tulenevate tähendusvarjunditega). Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus.

Miks võetakse koduloomi?

Küsitlusest selgus, et eelkõige hindavad lemmikloomade pidajad oma sõnatute kaaslaste seltsi ja truud sõprust. See on kahtlemata emotsionaalselt äärmiselt oluline, ent kaugeltki mitte ainus lemmikloomade poolt inimestele toodav kasu. Lemmikuga tegelemine on tervislik - inimesed, kes eriti liikuda ei tavatse, saavad kasulikku füüsilist koormust pikkadelt jalutuskäikudelt koos koeraga. Lemmikloomaga suhtlemine , isegi lihtsalt silitamine, mõjub inimesele rahustavalt ja alandab vererõhku. Kinnitust on leidnud ka see, et koeraomanikel on lihtsam üksteisega suhelda ja oma tundeid avaldada. Inimese ja lemmiklooma suhteid uuritakse põhjalikult, sellealast teadustööd toetab nt Suurbritannia Loomasõprade Ühing.(Joonis 3.3Joonis 3.3)

Lemmikloomad ja lapsed

Lemmikloomad aitavad lastel õppida sõnadeta suhtlemise oskust, lugupidamist looduse vastu ja hoolitsust nõrgemate eest. Lemmikloomadega tegelemine annab algteadmisi loodusõpetusest ja bioloogiast. Lemmiku haigus ja surm arendavad last toime tulema elus esinevate traagiliste juhtumitega. Lemmiklooma omamine aitab kaasa lapse sotsiaalsele arengule, toetades tema eneseusku. (Ruus, 2011)

Lemmikloomad ja vanurid

Üksindus on paljudele vanuritele masendavam kui muud kõrge eaga kaasnevad probleemid. Koer annab vanurile turvatunde ja hoiab kodusoojust. Lemmikloomade omanikel on ka paremad võimalused kontaktide loomiseks teiste inimestega. Nt saavad naabrilapsed käia vaatamas vanuri kassi, koera või lindu. Koertest on palju abi inimestel, kes tunnevad sissemurdmishirmu või lihtsalt kardavad pimedust ja üksolemist. ( Sepping , 2007)

KOKKUVÕTE

Veel isegi 20. sajandi algupoolel ei hoolitsetud paljudes riikides loomade eest nii, nagu seda tehakse tänapäeval. Lemmiklooma mõiste oli alles juurdumas. Koeri ja kasse võis näha tänavatel hulkumas ja endale toitu otsimas. Ka ei kantud selle eest hoolt, et koduloomad ei tooks piiramatult järglasi, kellest vabanemiseks tavatseti kasutada erinevaid kättesaadavaid, kuid tänapäeval keelustatud meetodeid .
Tänavatel hulkuvad loomad pidid võitlema iga vähegi söödava toidupala pärast. Kui vastasseis kahe koera vahel lõppes tavaliselt ilma tegeliku kakluseta, sest karjaloomadena kasutavad koerad esivanematelt päritud signaale, et anda ohuallikale märku taganemiseks, siis kasside puhul oli lugu hoopis teine — nemad on loomu poolest enesega iseseisvalt toimetulevad kiskjad ja oskus teiste loomadega suhelda ei ole neisse sisse kodeeritud. See ongi põhjus, mis kassid koertega kaklusse võivad sattuda. Tegelikult ei ole kassid loomu poolest niivõrd riskialtid kui koerad ning kui nad peavad otsustama, kas lülituda kaklusse või mitte, eelistavad nad siiski esimese variandi kasuks ja turvaliselt põgeneda.
Seega, kasside ja koerte vastuseis on tingitud seetõttu, et evolutsioon on andnud kummalegi liigile oma suhtluskeele, aga üksteisest aru saada on neil raske, kui mitte võimatu. Siiski, kui anda emmale-kummale taganemistee, on lähivõitlus välditav.

Kasutatud kirjandus

Bulman, K. (2008). Lemmikloomad: looduse saladused . Tallinn: Kirilille.
Kass. (30. november 2016. a.). Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Kass
Koer. (30. november 2016. a.). Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Koer
Leht, k. (2013). Koer - inimese parim sõber. Maaleht , 5-6.
Mets, S. (2011). Pika- ja lühikarvalised kassid. (A. Laasmaa, Toim.) Kasside elulugu, 76-77.
Pulbo, K. (30. novmber 2016. a.). Terviseleht . Allikas: http://www.terviseleht.ee/34/34_lemmikloomad.html
Rannap, J. (1994). Kass ja koer. (V. Korzets, Toim.) Lemmikloomad läbiaegade , 11-13.
Ruus, A. (2011). Koduloom. (A. Sarapuu, Toim.) Metsloomast koduloomaks, 17-19.
Sepping, M. (Režissöör). (2007). Koduloomade eluviis [ Film ].
Sillaots, M. (8. mai 2013. a.). Õhtuleht. Allikas: http://www.ohtuleht.ee/520950/inimese-parimad-sobrad-ehk-10-fakti-koertest

LISA 1

Joonis 1.1

LISA 2

Reasildid
Keskmine kogusummast mass
Keskmine kogusummast pikkus
Keskmine kogusummast vanus
lühikarvaline
3.9
53.8
13
pikakarvaline
5.0
65.7
13
Üldkokkuvõte
4.4
59.8
13
Tabel 1 Lühi- ja pikakarvalised kassid

LISA 3

Joonis 2.2 kasside omavaheline suhtlemine

LISA 4

Joonis 3.3

LISA 5

Kaup
Kategooria
Hind
k.m
Hind+ käibemaks
Vorst
Liha
6.32
1.26
7.58
Vorst 1
Liha
14.2668
2.85
17.12
Vorst 2
Liha
22.7304
4.55
27.28
Juust
Piim
8.32
1.66
9.98
Juust 1
Piim
16.3827
3.28
19.66
Juust 2
Piim
24.8463
4.97
29.82
Leib
Teravili
2
0.40
2.40
Sai
Teravili
1.451
0.29
1.74
Leib 1
Teravili
10.035
2.01
12.04
Sai 1
Teravili
12.1509
2.43
14.58
Leib 2
Teravili
18.4986
3.70
22.20
Sai 2
Teravili
20.6145
4.12
24.74
Tabel 2