Vastus leiad õppematerjalist: Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b) (0)

Bioloogia - Eesti loomasik

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kaitsmise eesmärk jne?
Mis on koprofaagia?
Millised on eesti puistute linnustikku peamiselt muutvadohustavad tegurid?

Eesti loomastik – B variant

isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast

subboreaalne kliimaperiood – peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil

vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?)

mis on koprofaagia? Kellel esineb?

sõralised – süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne)

nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane

milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus?

nim 5 lindude anatoomilist või füsioloogilist kohastumust lendamiseks

millised on eesti puistute linnustikku peamiselt muutvad/ohustavad tegurid?

eesti sisalikuliigid: levik, ohustatus, bioloogia
1. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid . Eesti kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril . See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega. Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all.
2. kliima muutus kontinentaalsemaks. Metsad hüredamad, tõusid kuuse ja tamme osatähtsus, jalaka roll vähenes. Soolane litoriinameri muutus vähemsoolasemaks limneomereks. Primaarproduktsioon endiselt suur. Siia levisid randalhüljes, lendorav , kaljukass , ulukhobune. Lindudest siberi faunistilise kompleksi liikide sissetung. Neoliitikumis tulid lõuna poolt venekirveskultuuri hõimud. Koduloomad: lehmad , lambad, kitsed , sead, hobused . Metsloomade kodustamine inimeste huvides.
4. oma väljaheidete söömine. Esineb jänestel.
5. imetajad . eestis põder, metskits ja punahirv. Esineb selgesti märgatav dimorfism. Tulevad sageli poegima tsivilisatsiooni lähedale et kaitsta kiskjate eest. Sõralised on kabjulkõndijad. Enamus on taimtoidulised kuid osad loomad söövad ka loomset toitu. Hästi arenenud kuulmine ja haistmine .
6. radiosüsiniku meetod – mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas
7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved , männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger . Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras , saarmas, vesirott , vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn ; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder.
8. skeleti pneumatiseerumine ( luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks , lennuvõime, sulgede ning tiibade areng
9. metsade hooldus , kuivendus , liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus , tulekahjud
10. kivisisalik , arusisalik, vaskuss . Liikuvamad kui amfiibid , liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Eestis on kõik 3 sisalikuliiki looduskaitse all.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 39 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, a)

Eesti loomasik

doc

Erizooloogia lühikonspekt

ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD....

Ökoloogia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse (maastikukaitse- ja hoolduse) baka komplekseksami küsimused ja vastused. Küsimused pärit kodulehelt. Eksam sooritatud A-le.

Keskkonnakaitse ja säästev areng