Maailma majanduse areng (1)

Maailma majanduse areng
Referaad
Juhendaja :
Koostaja :
Kursus :
Sisukord:
Sissejuhatus lk 3
Korilus lk3
Agraarühiskond lk4
Industriaalühiskond lk4
Postindrustiaal ühiskond lk5
Kasutatud kirjandus lk6
Maailma majanduse areng.
Sissejuhtaus:
Kogu maailma hõlmavat majandust nimetatakse maailmamajaduseks.
Eristatakse kolme tootmisviisi : agraar -,industriaal- ja infoühiskond.
Majanduse muutumine kui ajas kulgev protsess, vaadatuna selles toimivate vastuolude, hüppelisuse, üleminekusituatsioonide, üksiknähtuste üleüldise seostatuse ning tekkivate ja hääbuvate elementide ühtsuse seisukohalt. Arengu käsitlemine ei eelda mitte ainult selle jälgimist, mis toimub, vaid ka selgitamist, miks see toimub – miks majanduses ilmnevad just need ja mitte teistsugused muutused. Arengu olemuse mõistmiseks on tarvis arengut eristada majanduse lihtsast toimimisest ehk funktsioneerimisest.
Majandus funktsioneerib, kui majandusprotsessid kulgevad põhimõtteliselt muutumatute karakteristikutega; majandus areneb, kui selle elemendid ja elementidevahelised seosed muutuvad, kui kaob vanu ja tekib uusi iseloomulikke jooni, omadusi ja suhteid.
Korilus:
Inimesed elasid põhiliselt kogukondades ja olid üksteisest täiesti isoleeritud. Kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma , sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. . Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine . Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus ültse välja surnud (Põhja – Ameerika, Siberi).
Agraarühiskond:
Inimsed elavad valdavalt maal.Rikkuse aluseks olid suured maavaldused.Tähtsaid otsuseid langetasid rikkamad ehk aadlikud .Valdav riigivõim oli manarhia ja valimisi polnud vereliini pidi kandus valitsemisõigus edasi.Enamus inimestest olid põlluharijad ja rikkaid oli vähe. Kuna jahil käies alati ei tapetud loomi, vaid toodi koju ja hoiti neid elusana, siis avastati nende kasulik toime(piim, sõnnik, lihtsam looma tappa).See tõi kaasa esmase põllumajanduse.Tekkisid esimesed koduloomad.Hakati tegelema maaharimisega ning saaduste kasutamisega.Alepõllumajanduse levik (varaagraarühiksonnas peamiselt aga ka hiljem). Peamisteks tegevusaladeks oligi loomkasvatus ning põldude harimine (põllumajandus).Tekkisid ka esimesed keskonna kahjustused. Hakati tegelema alepõllundusega ning põletati metsasid.Endiselt loomade jahtimine (mõne liigi üleekspluateerimine).Hiljem saab alguse maavarade kaevandamine.Haridust omandasid vaid kõrgema klassi inimesed, põlluharijad olid ilma hariduseta.Pered olid suured, palju lapsi ja mitu põlvkonda elas koos Patriarhaalne elukeskkond, naistel puuduvad õigused. Isa otsustab laste tuleviku Hakati tegelema alepõllundusega ning põletati metsasid.Endiselt loomade jahtimine (mõne liigi üleekspluateerimine).Hiljem saab alguse maavarade kaevandamine.
Industriaalühiskond:
Tekkis linnastumine ehk urbaniseerumine .Perekonnad muutusid väiksemateks, nüüd kuulus perre isa ema ja palju lapsi. Isa oli perepea ja tal oli õigus otsustada nii naise kui laste üle.Tööstusühiskond, mille peamiseks tegevuseks tööstuslike toodete tootmine.Areng oli väga kiire. Algul olid lihtsad käsitöölised ja kõik tehti käsitsi, mis oli aeglane ja kulukas. Hiljem aga tekkisid tsunftid, manufaktuurid , vabrikud, suured tööstused, töömaht suurenes ja ka kiiremini valmisid tooted.Tekkisid pankurid, kaupmehed, töösturid.Riigikorraks oli parlamentaarne monarhia .Rohkemalt hakati tegelema toomise ja teenindusega .Kaevandatakse ja kasutatakse palju maavarasid . Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineksolid peamiselt metallimaagid .Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase kasutusega.Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik ladustamine .Tekkisid ka laevadest veereostused.Palju reostati maa- alasi seoses tööstuste rajamisega. Paranes ka infoliikumine, alguses liikus info aurikute ja rongidega 19 saj teisel poolel tulid aga pool-telefonid ja telegraafid.
Postindustriaalne ühiskond ehk infoühiskond:
Tööstusele lisaks lisanduvad ka teised alad.Olulisemaks muutub hariduse osakaal. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedžerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna . Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Palju spetsialiste.Info omamine muutub üha tähtsamaks. kõrgtehnoloogilised sidevahendid tegid info liikumise väga kiireks , telefon, raadio, inimesed hakkavad liikuma vabamalt ja rohkem. Peamiselt areneb elektroonikatööstus.Oluline osa inimeste meelalahutusel.Perede suurused vähenevad ja inimeste hulk hakkab kahanema .Jätkub maavarade liigne ammutamine ning kasutamine (eriti oluliseks muutuvad nafta ja selle saadused).Endiselt suureneb jäätmeteke.Võetakse kasutusele üha uusi kemikaale, mille omadused pole teada ning nende tekitatud kahjud keskkonnale.Reostatud õhk, vesi, pinnas jne. Me liigume vaikselt teadmusühiskonna poole kuid me veel ei ole seal. Oleme siiski infoühiskonnas.
Kasutatud kirjandus: Majanduse õpik Gümnaasiumile, EE 5 Tallinn kirjastus “Valgus”
6 | Page