Loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted (0)
Koostaja: Kaja
Tuisk
Loomade taltsutamise ja
kodustamise põhimõtted
Taltsutamine
võib viidata lihtsalt ühele isendile ( nt.
gepardid, rebased, lõvid).
Inimesed on taltsutatud tuhanded loomi, kes
ei ole kunagi tõeliselt kodustatud.
Kodustamine
Kodustatu loom, seevastu on sündinud taltsas, mis ei ole koolituse
tulemus.
Teisisõnu, kodustamine on geneetiline iseloomujoon, mis
pärandatakse vanemalt lapsele.
Milleks?
Toiduks käepärane toit
Riietuseks nahad, kasukad
Kaitseks hundid/ koerad hoiatasid, antsid märku lähenevast ohust
Tööks ja transpordiks vedasid koormaid
Seltsiloomadeks ja meelelahutuseks eksootilisemad tõud nagu paavianid, gepardid
Teadustööks tänapäeval rohkem
Kodustamise eeldused
Paindlik toitumine
Piisavalt kiire kasvutempo
Sigimisvõimelised vangistuses
Meeldiv iseloom
Vähenenud hirm
Hästi organiseeritud sotsiaalne herarhia
Kodustamise mõju loomadele
Vähem aktiivsed
Nõrgemad alarmreaktsioon
Rahulikumad
Vähem arglikud
Sotsiaalselt sallivamad
Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas
Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne
Kiirem kasv ja suurem toodang
Muutunud sigimistsükkel
Hecki veis
Hecki veis on veisetõug, mida peetakse tarva tagasiaretiseks.
Nad lähtusid seisukohast, et tarva geenid on tema kodustatud järglastes alles,
kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku
valiku abil uuesti kokku koguda.
ristas Hellabrunnis ungari stepiveiseid, soti mägiveiseid, idafriisi veiseid, angeli
veiseid, ukraina halle veiseid ja korsika veiseid, Camarque'i veiseid, hispaania
võitlusveiseid ja teisi tõuge.
Tulemuseks saadud loomade välimus oli suuresti sarnane ja väliselt nad
tarvast peaaegu ei erinenud, olles üksnes pisut väiksemad.
Kass
Enamik teadlasi arvab, et kass kodustati alles peale seda kui inimene oli
kodustanud juba koera, lamba, kitse ja põhjapõdra.
üks teooria väidab, et kass oli esimene inimese poolt kodustatud loom ja
seda juba 4 miljonit aastat tagasi inimeste eellaste poolt.
Põhilise uskumuse järgi ühinesid kassid inimestega 2000 aastat e.m.a.
Egiptuses, kus neid peeti jumalusteks.
kokkuvõtteks
Me ei saa midagi kindlat väita loomade kodustamise kohta, sest iga
päev avastatakse uusi killukesi, mis võib eelmise teooria saata
uperkuuti.
Tänan kuulamast!!
Slideshow
Sarnased õppematerjalid
17
docx
Lihatõud
kasvatusega. Tegemist on kiirelt areneva ja perspektiivika loomakasvatusvaldkonnaga.
Kui 2003. aasta augustis oli meil erinevat tõugu lihaveiseid kokku 8 176, siis 2012.
aasta alguses juba 44332. Kasv on olnud viiekordne.
Pärast Eesti iseseisvumise taastamist oli lihaveiste arv kahanenud umbes 700ni. Mõne
aja pärast hakkas nende hulk siiski vähesel määral kasvama, kuigi selleks soodsad
tingimused puudusid. Polnud riiklikku toetussüsteemi ja loomade kokkuostuhinnad olid
madalad.
Esmakordselt hakati massilisemalt loomi ostma alates 2002. aastast. Kui Ivari Padar oli
põllumajandusminister, saadi lihaveiste ostmiseks 2,25 miljonit krooni. Hiljem toetas
nende ostu ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Sellest ajast alates hakkaski lihaveiste
arv Eestis kiiresti suurenema. ( Suurmaa A)
Lihaveiseid on Eestis suhteliselt hea kasvatada kuna nad saavad elada aasta läbi õues
või vajavad mõnda kergehitus hoonet omale peavarjuks
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid