Ühiskonnatüübid,tehno. areng, globaliseerumine (0)

1) Ühiskonnatüüpide võrdlus
Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5. aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga. Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad . Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama.
Agraarühiskond : Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis. Põlluharimine (alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus ( kodustamine ).Elatusmajandus e. naturaalmajandus .Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-( maksud ,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad).
Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni.
Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus.
Infoühiskond : Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti). Äritegevus (teadus ja arendustegevus).Turism, meelelahutus .Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad)
2) Mõisted
Koloniseerimine - Nähtus, kus inimesed asustavad uued alad. Protsess, kus saavutatakse kontroll mingi riigi või maa-ala üle mingi teise tavaliselt võimsama (ja tihti kauge ) riigi poolt.
Koloonia - Asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium , mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel.
Emamaa – koloniaalriigi põhiosa; maa, kust kolonisatsioon on lähtunud.
Istanduskoloonia – koloonia, mida peeti istanduste rajamiseks.(Põhja-Am.kaguosa).
Ressursikoloonia – koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks.(Niger, Kenya )
Ümberasumskoloonia – koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks.( Suurbritannia koloonia).
SKT – Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Inimarengu indeks – ÜRO inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks.
Industrialiseerumine(sõltuv-ja iseseisev) – sõltuvindustrialiseerimine – osaline ja lünklik industrialiseerimine , mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja suurelt osalt ka nende jõududega
(iseseisev) industrialiseerimine – üleminek industriaalsetele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega (omade jõududega)
Eksport – Kaupade väljavedu riigist.
Import – Kaupade sissevedu riiki.
Rahvusvaheline firma – mitmes erinevas riigis asuv ettevõte.
Spetsialiseerumine –
Liiderfirma – ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma.
Alltöövõtja – mingi käitlusetapi teostaja .
3) Koloniseerimise põhjused 16. sajandil ja 19. sajandil.
16. sajandil vajati kolooniaid- ülerahvastuse leevendamiseks, toodi põllumjandussaadusi
19.saj- loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks, vajalikud olid uued turud
4) Agraarajastu piirkonnad 15 sajand
Hiina - loodusolud -laamade piir, religioon,rahva töökultuur.
India - loodusolud ja rahvas-soe kliima, kastisüsteem.
Edela - Aasia ,Põhja-Aafrika - kõrbes-loomad ja oaasi konflikt-käsitöö ja taimed.
Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine.
5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus.
PÕHI
LÕUNA
Arenenud riigid
Arengumaad
Rikas
Vaene
Tööstuslik
põllumajanduslik
Heal tasemel teedevõrk ja transport
Vilets teedevõrk ja transport
Kõrge energiatarve
Madal energiatarve
Nafta -, kivisöe-, tuumaenergia
Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia
Tasemel tervishoid
Haigused ja nälg
Puhas vesi
Reostunud vesi või veepuudus
Kõrge haridustase
Madal haridustase
„Põhja“ riikides on suur osa rikkusest (umbes 85%), arenenud tööstus ja kõrge elukvaliteet , kuid väiksem rahvaarv. Lõunas vastupidi.
6) Globaliseerumine
Transpordikulude alanemine( siirdekulud )-(lennundus,konteinervedu, internet , mobiilid )
Kaubavahetuse liberaliseerimine(vab.tegema)-(GATT-WTO)
Finantsinvesteeringud(pangandus)- otseinvesteeringud (ostad 10% ettevõtte aktsiaid,osaled juhtimises). Portfelliinvesteeringud(investeerid, aga ei osale).Kapitali ost/müük(-riigilaenu paberitega).
Globaalne tootmine e.rahvusvahelised firmad.
Positiivne(arenenud maad)-laiendada turgu,võimalikult odavalt toota,kasumid suured,ressursid kasvavad.(Arengu maad)- tööpuudus väheneb,makse laekub rohkem, investeeringud , haridustase tõuseb.
Negatiivne(arenenud maad)-surve sotsiaalsfäärile,rahvus-ja rassikonfliktid,tööpuudus tekib omadel, haiguste liikumine, töökohtade kolimine arengumaadele.(Arengumaad)-palka on liiga vähe, keskonnatingimused langevad,riik jääb vaesemaks, sõltuvus väliskapitalist.
7) Riikide klassifikatsioon majanduses osalemise järgi – näited
Inforiik
SKP üle 30 000
Rahvusvahelised firmad
Kapital
Meelelahutus, infotööstus, äriteenused
( Šveits )
Uustööstusmaa
Usin , kuid odav tööjõud
Keskmisest jõukamad (SKP 30 000 – 20 000)
Otseinvesteeringute sihtmaad
Toorainemaa
Palju looduscvarasid, kaevandus, istandus
(Eesti)
Naftariigid
Toorainemaad
Suur SKP
Muu majandus algeline
Keskmised arengumaad
(Saudi-Araabia)
Tööstusriigid
Kapital väike
Odav tööjõud
Võivad omada ressurse
SKT 10 000 – 20 000
Arenevad või taandarenevad
(Hiina, India, Türgi)
Vaesed riigid
Pole kapitali
Pole loodusvarasid
Pole tööjõudu
SKT alla 2000
Agraarmajandus
(Keenia)
8) Tehnoloogia areng
15. saj
Loomatõud ja taimesorid
Veisveskid ja tuulikud
Metallisulatusviisid
Kell, trükikunst
Tulirelvad
Navigatsiooniseaded
18-19. saj
Aurumasin
Ülaminek masinatööle
Terase kasutuselevõtt
Raudtee
Kivisöekasutuselevõtt
1900-1950
Elekter
Keemiatööstuse areng
Nafta kasutuselevõtt
Sisepõlemismootor
Mineraalväetised
1950-1980
Naftakeemia
Lennundus
Elektroonika
Televisoon
1980
Mikroelektroonika arneg
Biotehnoloogia
Kosmose- ja tuuma tehnoloogia
Geenitehnoloogia
Internet
Nanotehnoloogia
9) Globaalne tööjaotus. Ettevõtete paigutamist mõjutavad tegurid.
10) Rahvusvahelised ettevõtted
Vähemalt kahel sihtturul tegutsev äriühing, mille tegevuses on ühtviisi esindatud nii lokaalsed ärihuvid kui sealsete pangateenuste kasutamine – näiteks maksete kogumine, arvete tasumine jms. (Baltimaades tegutsevad Põhjamaade börsiettevõtete tütarettevõtted, samuti nende filiaalid.)
11) Rahvusvaheline kaubandus
Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel.
Toll - lõiv, mida makstakse üle riigipiiri veetava kauba eest. Tollimäärad kehtestab riik, nende alusel maksustab tolliasutus piiripunktis, sadamas või lennuväljal piiri ületava veose ning nõuab tollieeskirjade rikkumise puhul trahvi. Riigi tulu suurendamiseks ja välismaa kauba sisseveo kitsendamiseks võetakse sisseveotolli. Selle eriliiki keelutolli rakendavad kapitalistlikud riigid, et tõkestada välismaa kauba pääsu oma turule, s. t. et vältida konkurentsi.
Kvoot – kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang
Otseinvesteeringud - teises riigis asuva ettevõtte asutamine või selle omandiõigusest olulise osa ostmine mingi riigi residentide poolt. Seega säilitab investeerija kontrolli investeeritud kapitali üle. Otsene välisinvesteering seisneb sageli firma filiaali loomises või mingi teise firma võtmises oma kontrolli alla.
Portfelliinvesteeringud - Kui aga ei omata kontrollivat osalust siis on tegu portfelliinvesteeringuga välismaale. Portfelliinvesteeringuteks loetakse investeeringuid omandi- ja võlaväärtpaberitesse, juhul kui investori osalus jääb alla 20%.
Riigivõlg - rahasumma, mis riik on võlgu võlausaldajatele. Riigivõlg tekib, kui riigil on vaja finantseerida eelarve defitsiiti
Riigi välisvõlg - valitsuse kohustuste mõõdupuu, mis näitab kui palju valitsus peab lõpuks kaasatud kapitali eest koos intressidega maksma.
12) Rahvusvahelised organisatsioonid
WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon, tegeleb maailmakaubandusega.
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond, tegeleb maailmapangandusega.
EL – Euroopa Liit, Majandus ja poliitilne ühendus. 27 liikmesriiki.
NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse organisatsioon , tegeleb majanduse ja kaubandusega. Organisatsiooni eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid.USA, Kanada ja Mehhiko.
ASEAN – Kagu-Aasia Maade Assotsatsioon, tegeleb majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamisega.
APEC – Aasia ja Vaikse Ookeani majandus koostöö foorum. 21 riiki. Energiamajandus, telekommunikatsiooni ja transpordi areng
MERCOUSER – Lõuna Ühisturg. Tegeleb ühisturundusega ja tollindusega. Argentiina, Brasiilia, Paraguai, Uruguai.
OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Sinna kuulub 12 liikmesriiki.