Inimese kujunemine (0)

KORDAMINE
1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad)
Australopiteekus ehk ahvinimene
Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum.
Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad.
Asuala : Põhja- Keenia
Homo habilis ehk osav inimene
Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal ( Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem.
Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega.
Asuala: Aafrika
Homo erectus ehk püstine (sirge) inimene
Välimus: Tänapäeva inimese pikkune , tõenäoliselt minetanud ahvidele omase tumeda pika karvkatte ja seetõttu pigmendirikka, tumeda nahaga. Kehaehituselt nüüdisinimesega väga sarnane
Oskused, tööriistad: Väga kohanemisvõimelised, oskasid valmistada kivist algelisi tööriistu, lisaks raipesöömisele ka kütt ja korilane , õppis tuld kasutama, algelised elamud, piiratud kõnevõimega.
Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia , Indoneesia saared.
Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene
Välimus: Arvatakse, et ta ei olnud veel Euroopa ilmastikule kohaselt lühike ja jässakas, pigem vastupidi. Väheste luuleidude põhjal arvatekse, et ta oli pikk (~180 cm) ja lihaselisem kui tänapäeva inimene.
Oskused, tööriistad: suur loomi küttiv jahimees , oskas valmistada keerukalt töödeldud tööriistu.
Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared.
Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane
Välimus: Ta oli 160–165 cm pikkune, jässaka (massiivse ja musklilise) kehaga . Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug.
Oskused, tööriistad: Arengutase võis küündida nüüdisinimese tasemini, suutsid mingil määral kõneleda, silmapaistvalt kõrge arengutasemega kivist tööriistad, matsid oma surnuid- olid olemas religiooni alged , püsivad eluasemed: koopad, puuvaiadest nahkadega kaetud onnid; kandsid kehakatteid, küttisid suuri loomi, tugeva kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed.
Asuala: Euroopa ja Aasia
Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene
Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased
Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon , rassid , sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad
Asuala: Kõik maailmajaod
2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused.
Paleoliitikum :
a) Rändav eluviis
b) Oskasid kasutada tuld. Ning teha puust, luust ja kivist tööriistu.
c) Anastav majandamisviis
d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük
Mesoliitikum
a) Rändav eluviis
b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli ( koera kodustamine )
c) Anastav majandamisviis
d)Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük
Neoliitikum
a) Paikne (rändav rändkarja kasvataja puhul)
b) Osatakse riiet kududa ja savinõusid valmistada. Lisaks osati kivi puurida ja lihvida.
c) Viljelus majandamisviis
d)Tegevusaladeks olid: karjakasvatus ja põlluharimine
3. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid elatualades üleminekul anastavalt majanduselt viljelavale majandusele. Anastava majanduse puhul kogusid inimesed toitu loodusest (küttimine, korilus, kalapüük), kui aga toimus üleminek viljelevale majandusele, siis hakkasid inimesed endale ise toitu hankima (karjakasvatamine ja põlluharimine)
4. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid usulistes tõekspidamistes üleminekul anastavalt majanduselt viljelevale majandusele. Koos üleminekuga põlluharimisele muutusid uskumised: esikohale tõusid Päikese ja Maa kultus , suurte loodusjõudude kummardamine ja viljakusmaagia. Hakati kasutama geomeetrilist ornamenti.
5. Arutle miks
a) Suurenes meesteroll ühiskonnas: kasutusele võetakse ader, millega seoses muutub põlluharimine meeste tegevusalaks. Mehed valmistasid tööriistu ja tegelesid karjakasvatusega. Lisaks oli meeste roll kogukonna kaitsmine (röövlite eest.)
b) Eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest: metallist tööriistade valmistamine nõuab erilisi oskusi ja vastavaid töövahendeid. Paremad tööriistad -» parem saak -» tootlikus tõusis. Tekivad ülejäägid mida saab vahetada käsitöö saaduste vastu.
c) Kujunes klassiühiskond : Seoses metallide kasutusele võtmisega tekib eraomand . Inimene, kellel on rohkem maad ja paremad tööriistad, saab suurema saagi ning ülejääk on suurem kui nendel, kellel on halvemad tööriistad ja väiksemad maad. Varsti oli võimalik ülejäägi järgi jaotada inimesi klassidesse.
d)Hakati sõdu pidama : Töötootlikuse kasvu tõttu tekkisid inimestele ülejäägid, mida taheti röövida (Nt kariloomad, tööriistad, saadused jne), lisaks saadi sõjakäikudelt võtta sõjavange, keda panna enda heaks tööle ja sellega tootlikust suurendada.
6. Millised on varaste tsivilisatsioonide tunnused?
a) Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud metalli kasutama. Varajased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad, mille algus langeb tavaliselt varajasse pronksiaega.
b) Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus.
c) Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks
d) Oli kujunenud riiklus. St, et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad : kõrgem ametkond, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust.
e) Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja, mis aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas riikluse kujunemist. Lisaks kaasnes kirja kasutusele võtuga kõrgkultuur sõna kitsamas tähenduses s.o teadus ja kirjandus.
7. Nimeta varajased tsivilisatsioonid.
Mesopotaamia, Egiptus , India, Kreeta , Hiina, India, Kesk- Ameerika, Peruu
8. Kirjelda 2 erinevat seisukohta, mis käsitlevad ülemkihi rolli tsivilisatsiooni kujunemisel. Millist seisukohta eeslitate, põhjenda.
1) Ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut, juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Sageli on oletatud, et paljudes piirkodades oli selliste ülesannete juures esmatähtis niisutussüsteemide rajamine. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Ülemikihi isikliku rikkuse ja võimu kasv , nagu ka ühiskonna lihtliikmete järkjärguline allutamine pealike sunnivõimule, oli sellisel juhul nende juhtiva rolli tagajärg.
2) Ühiskonna areng põhineb algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahtele ja sundisid enda heaks tööle. Näiteks sunniti vallutatud naaberküla elanikud andamit maksama või pandi enda heaks tööle oma kogukonna vaesemad lihtliikmed . Riiklik kord kujunes selle seisukohta järgi järkjärgulise tugevnemise ja võimu kindlustamise teel. (Loomulikult täitsid valitsejad tervele ühiskonnale kasulikku korraldavat rolli.)
9. Millist 2 liiki ajalooallikaid saab kasutada muinas ja vanaaja uurimisel- tooge näiteid. Millised probleemid võivad tekkida nende uurimisel ja tõlgendamisel? Muinas ja vanaaja uurimisel saab kasutada kirjalikke ajalooallikaid (Nt: kroonikad , lepingud, tekst papüürusel jne) ja esemelisi (Nt matuseasulapaigad, tööriistad, püramiidid, ehted jne).
esemelisetl asjadel on raske teha kindlaks , mis keelt inimesed rääkisid, milleks näiteks eset kasutati .