50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Manuela Si
Õppematerjali autor
inimestest krooniline alatoitlus 40% inimestel Aafrikas -Sahara kõrbest lõuna pool. 40 mln inimest/a sureb nälga Põhja riigid (1/5 maakera inimestest) tarbivad poole maailma toidust. TOIT Toiduained jaotuvad ebavõrdselt Ebatervislik toit põhjustab erinevaid haigusi (südamehaigused, rasvumine, diabeet, kaaries jpm) Südamehaigustesse sureb Põhja riikides ¼ USAs toodetud 40% meestest , 20% toidust visatakse ära naistest PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTŠOD ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale
võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE Lühike vegetatsiooni- periood Aktiivsete temp. summa < 1000°C
9. Haritava maa pindala piirkonniti, analüüs Kõige suurem on see Okeaanias (1,94 ha elaniku kohta), Põhja-Ameerikas (0,74 ha elaniku kohta), Ida-Euroopas (0,68 ha elaniku kohta). Kõige väiksem on Ida-Aasias (0,10), Kagu-Aasias 0,18) ja Lõuna-Aasias (0,19) 10. Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades? Vegetatsiooniperioodi pikkusest Sademetest Pinnamoest Mullastikust 11. Agrokliimavöötmed Agrokliimavööde Iseloomustus POLAARKLIIMA Kogu aasta on külm ja põllumajandusefa tegelemine on võimatu. LÄHISPOLAARKLIIMA Kuna seal on lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temepratuuride summa alla 1000°C), siis on võimalik vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid
Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis
(omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum
raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist 4 öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirend ab suveperioodi pikk päev
põletamisel). Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistumisel ja prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades puit siiani ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist.
5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja põllumajanduse looduslikest teguritest (üleval). Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. 1. Polaarkliima- põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarkliima- lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temperatuuridew (at) summa alla 1000 kraadi) võimaldavad kasvatada vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid