Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksamiks (2)

2 HALB
Punktid
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna.
Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet:
  • Produtsendid ehk tootjad – autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed
  • Konsumendid ehk tarbijad – heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest
  • Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad – surnud orgaanilisest ainest toitujad

    Kultuurökosüsteemid


    Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on:
  • ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed
  • looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld .
    Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inimese poolt kasvama pandud kultuurtaimede omale. Rütmide erinevuse tagajärjeks võib olla:
  • süsteemisisese iseregulatsiooni vaibumine või kadu,
  • energiavaegus,
  • välistingimuste ülevõimendumine.


  • Probleemide korvamiseks on inimesele möödapääsmatu võtta osaliselt enda kanda kultuurökosüsteemi talitluse välisregulatsioon, kaastöö taim-muld süsteemile, asendamaks looduses iseeneslikus korras toimuvaid protsesse ja rütme. See toimub väetamise, mullaharimise, maaparanduse, niisutamise näol.

    Happelisust mõõdetakse vedelikus sisalduvate vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivse kümnendlogaritmiga, mis on tuntud pH-arvuna. Viimane väljendab vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkust. Mida madalam on pH, seda happelisem on lahus ja seda suurem vesinikioonide sisaldus. Neutraalse lahuse pH on 7, happelisel alla ja leeliselisel üle seitsme. Kuna pH skaala on väljendatud kümnendlogaritmiga, siis tähendab pH langus ühe ühiku võrra happelisuse kümnekordistumist.


    Ökoamplituud - Ökoamplituud on ülemise ja alumise taluvuspiiri vahemik, mille piires organism talub muutusi. Liigile kõige soodsamat osa ökoamplituudist nimetatakse optimaalalaks ehk optimaalseks intensiivsuseks. Ökoamplituudi järgi eristatakse:
    • Suure ökoloogilise amplituudiga liike, mis taluvad keskkonnategurite suuri muutusi
    • Väikese ökoamplituudiga liike, mis taluvad väikesi hälbeid optimaalalast

    Organismi võimet kohaneda keskkonnatingimustega kutsutakse bioloogiliseks adaptsiooniks.
    Populatsioon ehk asurkond on mingil maa-alal elavate vastastikus suhetes olevate vabalt ristuvate sama liigi isendite kogum. Funktsionaalsest aspektist on populatsioon isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega, erinevate põlvkondade kaudu, säilitada oma arvukust.
    Populatsiooni moodustavad teatud piirkonnas ühteaegu elavad sama liigi isendid. See on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest samasugustest kogumitest sel määral eraldunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda.
    Populatsiooni iseloomustavad näitajad:
    • Tihedus – väljendab isendite arvu teatud maa-alal.
    • Sündimus
    • Suremus
    • Ränne
    • Levikutüüp ehk dispersioon – isendite asetumine ruumis ja üksteise suhtes. Levikutüüp võib olla rühmaline ehk klastriline, juhuslik või ühtlane.
    • Ealine struktuur
    • Sooline struktuur
    • Populatsiooni kasv või kahanemine

    Ökoloogiline nišš on tihedalt seotud konkurentsiga. Oma nišis leiab populatsioon kõik elus püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud.
    Mida sarnasemad on eri populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents . Sel juhul muutub mingi ühiskasutatav keskkonnavaru piiratuks ning üks liik võidakse kõrvale tõrjuda.
    Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega
    Stressiks ökosüsteemis peetakse mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest tingitud organismi elutegevuse hälbeid (taimedel väljendub see näiteks bioproduktsiooni langusena).
    Kitsamas tähenduses on stress aga üks loomorganismi kaitsereaktsioone, mis tekib psüühilise või füüsilise ülekoormuse korral. Stress mõjutab närvisüsteemi ja füsioloogiat ning tingib käitumishälbeid (ülemäärane erutuvus, agressiivsus , passiivsus, söögiisu puudumine jne.) või pikaajalise kestvuse korral ka haigestumist. Stressi tekkimine sunnib kõrgemaid selgroogseid loomi reguleerima asustustihedust.
    Homöostaasimehhanismideks kutsutakse tasakaalustavaid mõjusid ökosüsteemides. Iga liik püüab maksimaalselt kasutada oma leviku võimalusi. Samas põrkub see püüe keskkonnatingimustest tingitud kitsendustele. Loomade populatsiooni homöostaasi reguleerib juurdepääs toiduressurssidele.
    Kõige üldisemalt on homöostaas süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist.
    Antropogeense tegevuse vormid liikide hävitamisel ja ümberkujundamisel
    • kasutamine ja hävitamine ( kalandus ja jahindus);

    • viljelemine ja kodustamine – teiste liikide viimine oma kultuuri ja selle kaudu oma heaolu suurendamine (teravilja kultuurid);

    • introduktsioon ja aklimatisatsioon ((ladina keelest. ac (ad) juurde + kliima) loomade või taimede kohanemine (või kohandamine) võõra keskkonna oludega, eeskätt kliimaga – mingi taime- või loomaliigi toomine aklimatisatsiooniks alale, kus seda varem ei esinenud ;

    • selektsioon – bioloogiline valikaretus, mis seisneb olemasolevate taimesortide ja loomatõugude parandamises ja uute arendamises kunstliku valiku teel.

  • Eksamiks #1 Eksamiks #2 Eksamiks #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    ökoloogia lühikonspekt
    17
    doc

    ökoloogia lühikonspekt

    ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse jä

    Ökoloogia
    Ökoloogaia lühikonspekt
    36
    doc

    Ökoloogaia lühikonspekt

    ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 199

    Ökoloogia
    Ökoloogia lühikonspekt
    18
    doc

    Ökoloogia lühikonspekt

    ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (nä

    Ökoloogia
    Ökoloogia lühikokkuvõte
    16
    doc

    Ökoloogia lühikokkuvõte

    Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub hukutavalt

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted
    10
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted. 1. Demograafiline plahvatus- rahvastikuplahvatus, rahvaarvu kiire kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas lühikese aja jooksul. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. 2. Urbanisatsioon- ehk linnastumine on linnade pidurdamatu kasv 3. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppeline suurenemine 19.sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu , kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arenemisele. Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780. A. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 4. Teadus-tehniline revolutsioon- algas 20.saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasv

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Mõistete seletav sõnastik-pikk
    29
    doc

    Mõistete seletav sõnastik (pikk)

    Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s?

    Bioloogia
    Kordamisküsimused ja vastused
    8
    doc

    Kordamisküsimused ja vastused

    Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 ­ linnas 30%, 1960 ­ linnas 33%, 2000 ?

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    Ökoloogia mõisted seletusega
    7
    docx

    Ökoloogia mõisted seletusega

    Abiootiline ­ elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ­ ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht ­ iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus ­ näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg ­ aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo ­ maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia ­ eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon ­ koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid ­ nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos ­ organismide

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse




    Kommentaarid (2)

    kilu profiilipilt
    Sander Ševtšenko: Lootsin midagi oluliselt sisukamat.
    15:59 25-10-2011
    poiss84 profiilipilt
    poiss84: abiks ikka
    09:51 21-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun