Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus (1)

Korilaste -küttide ja põlluharijate elu võrdlus
Korilus , küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine.
Korilus on maailma vanim tootmisviis . Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale . Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma , sest toitu ei jätkunud.
Algeline põlluharimine e. maaviljelus tekkiski korilusest. Algselt oli kõplapõllumajandus, kus põld hariti kõblastega ja külvati seemned. Metallist tööriistadega edenes ka põlluharimine. Tekkis aletamine. Hiljem kasutati ka söödiviljelust, kus põld jäeti paariks aastaks sööti, et mulla viljakust parandada. Põldude rajamine muutis inimesed paikseks. Sageli püstitati eluasemed põlluharimiseks sobivate maade vahetusse lähedusse. Sellisest eluviisist hakkasid tekkima ka linnad.
Küttimine oli üldjuhul meeste töö, kuna nad olid vastupidavamad. Tavaliselt peeti jahti kollektiivselt. Küttimisega oli seotud ka loomade kodustamine ning karjakasvatamine sai meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma.
Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale.
Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus täielikult välja surnud (Põhja – Ameerika, Siberi).
Elanikkonna arvukus on kasvanud justnimelt maaviljeluse kasutuselevõtu ja koduloomade kodustamise tõttu. Inimeste eluiga hakkas pikenema. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne paljud vastsündinud lapsed surid toidunappuse tõttu, siis nüüd laste suremus vähenes. Elanikkonna arvu suurenedes jäi vabu maid järjest vähemaks. Suured metsamassiivid , kus oli hea küttida, muudeti põllumaaks. Üha sagedamini tuli hakata kasutama sama maatükki põlluks. Kujunes välja mitmeväljasüsteem ja viljavaheldus.
Tihtipeale toimisid kõik elatusviisid ka ühes ühiskonnas, nagu ka tänapäeval. Kõik need arenesid omamoodi ja arendasid ka muid elualasid.