Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine.

Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks ­ maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste, jaotus. Iseloomulikud jooned traditsioonilistel, industriaalsetel ja postindustriaalsel tootmisviisil. Millal maailmas mindi ühele või teisele tootmisviisile üle, kus tänapäeval maailmas esineb? 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. 3

Geograafia

6

docx

Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine.

Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks

Maailma majandus

6

docx

Geograafia Maailmamajanduse KT

Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond:  Masinatega töö  Tarbimine  Linnastumine e. Urbaniseerumine  Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja

Geograafia

16

doc

I Muutused ühiskonnas

saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus

Globaliseeruv maailm

10

doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS ­ Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia ­ sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid ­ majanduses tegutsejad Maailmamajandus ­ kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis ­ eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus ­ spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine ­ Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria ­ kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine ­ kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kauba

Geograafia

8

doc

10. klassi geograafia materjal

Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia ­ uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus ­ inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ­ ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ­ ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ­ ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh,

Geograafia

4

docx

Globaliseerumine, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised kokkulepped, arengutase, rahvusvahelised ettevõtted

Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Geograafia

9

doc

Infoajastu geograafia

GEOGRAAFIA ­ 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma ­ üleilmastuma Mastaabi sääst ­ tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö

Geograafia

Kommentaarid (0)