Malev - Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13. sajandi teisest veerandist) Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud. Vägi- loodususundeis kõike täitev ja ergastav ebaisikuline jõud. Vägi võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Mõõgavendade ordu 1202. a asutati eriline vaimulik rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine.Kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid, eestlased sakslaste vastu)
Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel. Põhja-Euroopas kasutati puidu töötlemiseks varrega kirveid. Mesoliitikumisisene kronoloogia põhinebki eeskätt nende tööriistaliikide sagedusvahekordadel. Esimesed püsivad suurasulad olid tekkinud paleoliitikumis. Mesoliitikumis paiksus suurenes. Hulkumisraadiuse vähenemisest annab tunnistust muuhulgas tulekivitooraine koostis. Mesoliitikumi inimrühmad kasutasid hooaja vältel mitut asulakohta, kuid samu kohti aastate vältel. Põhjuseks oli eriti koriluse objektide (puuvilja jne) parem
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli
alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus eri kohtades erinev. Kõige kiirem on see Loode-Eestis kuni 3 m 1000 aasta jooksul, Lääne-Eestis ja saartel 2,5 m 1000 aasta jooksul. Maatõus pole ühtlase kiirusega protsess. Aja jooksul see aeglustub, lisaks mõjutavad maatõusu konkreetsetes kohtades ka muud tegurid, nt merepinna tase. Mesoliitikumi alguseks loetakse Eestis 9600 ema see on preboreaalse kliimaperioodi algus. 1 LÄÄNEMERE STAADIUMID: Balti jääpaisjärv (ca 12000-9600 ema) Seejärel tekkis ühendus ookeaniga Kesk-Rootsi kohalt. Kesk-Rootsi suured järved Vänern ja Vettern on selle jäänukid. Joldiameri (9600-9000 ema) Seejärel sulgus ühendus taas ja kujunes
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on
Mis puudutab linnade arhiive, siis väikelinnadest praktiliselt midagi säilinud pole. Enam-vähem ainukene väikelinn Eestis, millest midagigi on säilinud, on Pärnu. Kahtlemata kohapeal kunagi olid arhiivid, aga need lihtsalt pole säilinud. See tähenda, et väikelinnade ajaloouurimine oleks võimetu. Suurtest linnadest Tartu keskaegne arhiiv on hävinud, kõige vanemad tartu linnaarhiivi säilinud dokumentidest pärinevad 1540. ?aastast. Riia arhiivis pole keskaeg esindatud mitte kõige paremini. Sellega kontrasteerub Tallinna linnaarhiiv, mis on kõige paremini säilinud linnaarhiiv Hansas. Keskaja Liivimaa linnaajalugu on suurel määral Tallinna ajalugu. Tallinna linnaarhiiv muidugi ei ole säilinud tervikuna, aga temas leiduv materjali hulk on piisavalt suur - säilinud rae kirjavahetus ja asjaajamisraamatud. See, milline osa keskaegsest Tallinna Arhiivist oli Saksamaal, millises Tallinnas, oli juhuslik
annaabi.ee 
50 punkti
~ 5 lehte
1 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid