Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi Võõrandumine Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd Vabriku tehtav töö on aga väga üksluine Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju Seega töö muutub inimesele vastumeelseks, samuti tema poolt loodav produkt Inimkonna ajalugu Tootmisviiside vaheldumine: Ürgühiskond - klassideta ühiskond Orjanduslik - orjad & orjapidajad Feodaalne – talupojad & mõisnikud Kapitalistlik – töölised & kapitalistid Sotsialistlik – klassideta Revolutsioon Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvad jooned (tehnika areng, teadmiste kasv, rahvaarvu kasv) Tootmissuhted arenevad aga hüppeliselt Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha Seega uute tootmissuhete teke eeldab vägivaldset
ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Võõrandumine · Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd · Vabrikus tehtav töö on väga üksluine · Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju · Seega töö muutub inimesele vastumeelseks,samuti tema poolt loodav produkt Inimkonna ajalugu Tootmisviiside vaheldumine: · Ürgühiskond-klassideta ühiskond · Orjanduslik-orjad ja orjapidajad · Feodaalne-talupojad ja mõisnikud · Kapitalistlik-töölised ja kapitalistid · Sotsialistlik-klassideta KLASSIVÕITLUS · Klassivõtlus on ajalugu edasiviiv jõud · Klassihuvid -Valitseval klassil: oma eeliste säilitamine -Allasurutud klassil: valitseva klassi kukutamine · Klassiteadvus-teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim Sotsiaalsed faktid:
Kui pedagoogika aheneb individuaalsuse rõhutamiseks, kaotatakse võimalus ära kasutada ühtmoodi mõtlevate inimeste rühmi ja kollektiivne ning mõjuvaks põhimõtteks saab jaga ja valitse. Jättes inimliku arenguprotsessi kollektiivsuse tagaplaanile, annab individualism näilise õigustuse enesekesksele moraalsele hoiakule. Enda minust saab nii elutöö eesmärk kui ka vahend. Põhimõtteliselt on võimalik, et isik on eriti iseseisev, kuid ikkagi täiesti ebamoraalne. 14. Klassideta õpetus Soome koolis Individuaalsust rõhutav kasvatusvaade on 1990ndate algul Soome haridussüsteemis kõige väljapaistvam ja ulatuslikum olnud siiski klassideta õpetuse ehk klassivabaduse katsetes. Klassivaba katsetuse lähtekohaks on osaliselt olnud poliitikute tahe. Kindlatest lasterühmadest loobumine tähendavat eelkõige seda, et õpilased paigutatakse eri aineid õppima võimetekohastesse rühmadesse, mitte põhiõpperühmadesse, klassidesse.
Uurimisobjektisk tootev, tööd tegev inimene Religioon on inimese loodud. See on aseaineks, kui inimene jääb võimetuks. Religioon ei aita kaasa inimese vabanemisele, vaid hoopis takistab seda. Erapooletust pole olemas, kuna ühiskonda valitsev materjaalne jõud on vaimne jõud Kapitalism hävib oma seesmise võimatuse tõttu. See on ebatäiuslik ühiskonnavorm. Tuleks luua klassideta ühiskond HEGEL 1770-1831 Georg Wilhelm Friedrich Hegel Vaimu fenomenoloogia Kõigi aegade raskemini loetav ja fantaasiarikkam filosoof. Ambitsioonikas Tähtsamaid ideid on mõistuse lihtne mõte. Mõistus valitseb maailma. Mõistus ei ole inimese vaimu omadus, see on reaalsuse kõrgem printsiip, mis suunda näitavalt, kuid puudulikult ilmneb inimmõistusest
Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Selleks et ekspluateerimine kaoks, tuleks kaotada kapitalism! · Võõrandumine inimesele on omane sov teha mitmekülgset tööd, vabrikus tehtav töö on väga üksluine töölinme ei kontrolli tööd jms seega töö muutub vastumeelseks samuti ka tema poolt loodav produkt. · Tootmisviiside vaheldumine: a) Ürgühiskond klassideta ühiskond b) Orjanduslik orjad & orjapidajad c) Feodaalne talupojad & mõisnikud d) Kapitalistlik töölised & kapitalistid e) Sotsialistlik klassideta · Revolutsioon: tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas suunas (tehnika areng, teadmiste kasv jne) aga tootmissuhted arenevad hüppeliselt. Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha ning seetõttu eeldab uute tootmissuhete teke vägivaldset revolutsiooni.
Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? - siis meie kui lugejate ülesanne on see sõnum sõnade kujul vastu võtta ning enda jaoks lahti kodeerida. Ehk autor paneb oma mõtted märkidena raamatusse ning meie peame selle enda jaoks lahti mõtestama. Raamatu esimene osa räägib põhimõtteliselt Venemaast ajal, mil toimus üleminek kapitalismilt sotsialismile. Lotman väidab raamatus, et üleminekut klassiühiskonnalt klassideta ühiskonnale ei saa võtta kui mõnda enneolematut ning erilist situatsiooni inimkonna ajaloos, vaid seda tuleks võtta kui elu loomulikku arengut. Näiteks oli juttu veel sellest, et ajalugu ei saa võtta ühe kindlana, vaid et tuleb uurida ka potensiaalselt võimalikke teid, mis jäid realiseerumata. Näiteks on raamatusse kirja pandud Aleksander Issantsenko mõtteavaldus sellest, et mis oleks saanud kui 15.sajandil oleks
Liberalismi levikuga kaasnes ka rahvusluse tõus. Nad soovisid, et naised saaksid senisest rohkem poliitilisi õigusi. 12. Tööstusliku pöörde tagajärjel asendusid manufaktuurid masintootluse ja vabrikutega. Industriaalühiskond on aga ühiskond mis toetub järjest enam tööstuse saavutustele. Sotsialismi ideoloogia põhineb aga sellel, et töölised tahtsid et kõik oleksid võrdsed. 13. Tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Kuna Marxi arvates oli töölistele igal pool üks ja ühine vaenlane, siis kujuneski tema õpetuste järgijate põhiloosungiks ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!"
industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Keskriigid I maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915 ja astus sõtta Antandi poolel kommunism poliitline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärk on klassideta ja eraomanditeta ühiskond. konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal. monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus.
Võõrandunud töö Karl Marxi arvates on inimene üks osa loodusest- tegutsev ja reaalsusesse lülitatud inimene, kes töö kaudu on ühiskondlik, sest just seda töö oma loomult on. Töö võõrandumine aga on kapitalistlikus ühiskonnas loomulik ning seda on võimalik kaotada vaid töö tulemust inimestelt võõrandava ühiskonna purustamisega. Marxi arvates on võõrandumine tööst täiesti võõras ja omane vaid klassideta ühiskonnas. Tööline muutub üha enam vaesemaks, mida rohkem rikkust ta toodab, mida rohkem kasvavad tema toodangu võimsus ja maht. Mida rohkem kaupu ta loob, seda odavamaks kaup muutub. Aina kasvav ja aina enam tarbiv ühiskond ise loob olukorra, mil orjastab end justkui kapitali võimusesse. Töö ei tooda ainult kaupu: ta toodab ka iseennast ja töölist kui kaupa.. Asi, mille inimese töö toodab või produkt, on vastandunud tööle ja on tootjast sõltumatu.
oktoober 1936 oktoober 1936 Berliini-Rooma telg ehk koostöölepe Saksamaa ja Itaalia vahel siit ka nimetus teljeriigid. Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid.
Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed. Poliitilised ideoloogiad: Fasism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt. konservatism-vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine maj ellu, üksikisiku vabadus, traditsioonide hoidmine. Liberism suund mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest.Sotsiaaldemokraatia- pooldab sotsiaalset õigust, riigi sekkumist majandusse, demokraatiat. Diktatuuride tekke põhjused: kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine pol.ellu, pettumine versaille süsteemis, pettumine
poliitilised õigused Töölisliikumine 19. s keskel revolutsioonilised sotsialistid kuulutasid: klassivastuolude teravnemist kehtiva korra lammutamist revolutsioonilisel teel Karl Marx 18181883 Manifest valmis 1847 Kommunistide Liidu II kongressi ülesandel Kommunistide Liidu programmina, mis andis tegevusjuhisedkapitalismi kukutamiseks I osa ilmus 1867 ning klassideta ühiskonna loomiseks. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus vananenud ja seda tuleb revideerida sotsialismini saab jõuda ka järk järguliste reformidega vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin), kes leidsid, et ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur tsentristid eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdsid keskteed nende vahel leida
Sotsialism - utopism Marksism 1)uude ühiskonda jõudmiseks on vaja oma 1)uude ühiskonda jõudmiseks peavad töölised vaateid propageerida ja näidata isiklikku haarama relvad, tegema revolutsiooni, eeskuju haarama kapitalistidelt võimu ja kehtestama proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond, kus keegi pole vaene ning puudub kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus ebavõrdsus 3)tootmisvahendid on ravha ühisomandiks 3)tootmisvahendid on riigi omad 4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A
Darwin avastas orgaanilise looduse arenemise seaduse, nii avastas Marx inimkonna ajaloo arenemise seaduse..." Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisi majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.)
partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad) 3) feodalism (feodaalid ja talupojad) 4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat) 5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond. Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei kirjeldanud ühiskonna kõiki kihte, pearõhk oli pandud kapitalistliku ühiskonna analüüsile. Eriti kõrgelt hindas Marx töölisklassi, põlglikult suhtus ta nn. väikekodanlikesse kihtidesse (käsitöölised, väikepoodnikud, haritlased). Suurele Prantsuse revolutsioonile ja Prantsuse keisririigile järgnenud ühiskondlik-poliitilises võitluses kujunesid välja mitmed poliitilised teooriad
Kapitalismi tingimustes ei saa tööline seda omadust rakendada, kuna töölise töö vabrikus on ühekülgne ja tema jaoks vastumeelne. Tööline seega võõrandub oma tööst (ta ei kontrolli seda) ja töö produktist (tema poolt loodud produkt on tema jaoks täiesti võõras). Ühiskonna areng Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumist. Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: - ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism); - orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass); - feodalism (feodaalide ja talupoegade klass); - kapitalism (kapitalistide ja tööliste klass); - kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning teadmiste täiustumisega. Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega arengut
erinevate klasside puhul süüdistatakse tihti eliiti selle liigses võimuahnuses ja klassisüsteemi taastootmise soodustamises. Khan väidab, et eliit on paljuski ebavõrdsuse sisuks, olles pime kasvava ebavõrdsuse probleemide suhtes ja vaenulik programmide suhtes, mille eesmärk oleks ebavõrdsust vähendada (Khan 2012). Tekib küsimus, kuidas on võimalik süüdistada eliiti, kes on ka ise selle sama süsteemi produkt? Kui on huvi katsetada klassideta ühiskonna võimalikkust, kas siis ei tuleks kardinaalselt hoopiski süsteemi ennast muuta? On ju kõik klassid selle süsteemi produktid. (Ent mis on süsteem?) Nõustun teooriatega, mille kohaselt on eliit (ka sisemiselt eristunud) ja mass loomulikud ühiskonnast eralduvad kooslused. Siiski leian, et on oluline jälgida, et eliit oleks piisavalt avatud, kvalifitseeritud ja toimiks demokraatlikel põhimõtetel üldsuse huvides, kus ligipääsu
kus on ohvrid. Sõduritele tehakse ajupesu oma maa kaitsmise, isamaalisuse kohta. Vabaduse erisus hüvede vahel tuleb välja parimalt, kui üks inimene omab midagi kellegi teise arvelt, nt kasvõi toit, mis peaks olema üks miinimumvajadus ning hüve, nt tarkus, mida saab iseseisvalt õppida ning füüsiliselt kelleltki ära võtta. Õiglust tähendab demokraatias võrdsust- asjadeseis, mis tekitab vähim kadedust. Õigluseks ja võrduseks on vaja klassideta ühiskonda. Vaadete vabadus, inimese omadus pole hangitud teist inimest kahjustades. Vaba konkurents on ainus tee tõeni jõudmiseks. Iga inimene õpib endale huvipärast eriala ning seda tehes, ei kahjusta me teisi. Suurem vabadus on võimalik seal, kus kasvatakse ühesugust tüüpi iseloomudega ühiskonda. Vabaduse kindlustamiseks oleks hea variant leida inimestele sobiv haridus, mis ei soosiks rõhumist. On oluline märkida, et mida vanemaks inimene saab, seda keerulisem on tema
kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidavust thtsustav poliitiline petus. kriis - riikide konflikt, mis vib viia sjanid. ksumajandus - majandus, mida juhitakse jigalt ja brokraatlikult riigiasutusest. klm sda - lne dem ja kom reiimi pikaleveninud vastasseis, mis hlmas kiki eluvaldkondi. liberalism - vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus.
Kommunism R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu
ülejäänud sajandiks. Sõja ulatus ja hävitusjõud tõstatas mitmeid probleeme – millest paljude üle murtakse päid tänaseni – ja ka uusi poliitilisi ideid. President Wilson rääkis rahvuslikust enesemääramisest ja maailma muutmisest selliseks, et see ei ohustaks demokraatiat. Ta soovis näha Rahvasteliitu tulevase rahvusvahelise koostöö alustegurina. Venemaal pakkusid Lenin ja tema enamlastest kaaslased sellele vaatele radikaalset alternatiivi ilma piirideta ja klassideta maailma näol. Need kaks võistlevat visiooni tekitasid pingeid ka tulevase külma sõja ajastul, mis lõppes alles 25 aastat eest. Enne 1914. aastat oli Venemaa tagurlik autokraatlik riik, kuid samas ka kiiresti arenev maa. Tema rahvastiku kasvu määr oli sama kõrge kui "Aasia tiigritel" 1960.–1970. aastatel. Ta oli Euroopa peamine toiduteraviljaeksportöör ning alanud industrialiseerimise käigus osutus ka masinate ja tehnika importijaks ennenägematus ulatuses
Che hulljulgeid ettevõtmisi ja riske saab projitseerida otsekui neijale tasandile: 1. Psühholoogilis-ühiskondlik: materiaalse tööstiimuli asendamine moraalse ajendiga. Uue, omakasupüüdmatu, vaid ühiskonna hüvanguks tegutseva inimese kujundamine ja selles protsessis uue teadvuse saavutamine liikumaks täiuslikku 4 ühiskonda, mis leiab oma lõpliku teostuse klassideta kommunismis. 2. Revolutsioonilis-strateegiline: maaelanikkonnale toetuv geriljasõda operatsioonibaasiga varjatud kohas; valitsusvägede vastu väljaastuva partisaniarmee loomine. Kuubas saavutatud võidu ülehindamine ja ekslik ettekujutus, et samal moel võib forsseeritult saavutada revolutsioonilise pöörde kogu LadinaAmeerikas. 3. Riigipoliitiline: kinnistunud sotsialismi edasiarendamine puhtaks kommunismiks.
✣ Lõplikult sõnastasid teaduslik klassiideoloogi K. Marxi ja F. Engelsi poolt. Kõige tähtsamad selle ideoloogia sätted kirjutas K. Marx 5.03.1852 kirjas Joseph Arnold Weydemeyer´ile : „see, mis ma tegin uut, seisnes järgneva tõestuses: ✣ 1) klasside olemasolu on seotud vaid teatud tootmise faaside olemasoluga, ✣ 2) klasside vaheline võitlus viib tingimata proletariaadi diktatuurini, ✣ 3) see diktatuur ise on üleminek igasuguste klasside likvideerimisele ja klassideta ühiskonnani" (VIIDE) ✣ sidudes klasside olemasolu teatud ajalooliste faasidega tootmise ehk erinevate tootmisvõimalustega, marksism avas materiaalsed alused klassideks jaotamise ühiskonnas ja klasside vastuolulisude sügavaimad allikad. Marksism tõestas, et klassideks jaotumine ei ole omapärane kõikidele ühiskonna arenemise faasidele ja kujutab endast ajalooliselt kujunenud nähtust.
olema rassivaenlased ja nö alaväärtuslikud inimesed pidi hävitama; majandustegevsu allus riigikontrollile, kuid võib öelda, et valitses segamajandus. Agressiivne välispoliitika(tööpuudus likvideeriti, kuid selline majanduslik areng sai olla vaid aiutine ja seetõttu oli Hitleril vaja võimalikult kiireesti võidukat sõda) Kommunistid: Ideoloogia põhines Marx’i „Kapital” ja Lenini „Riik ja revolutsioon” raamatutel; ideaaliks oli nö klassideta ühiskond ehk kõik olid võrdsed; taheti kaotada riigibürokraatia; põhineti majandusteoorial(majanduslik determinism). Agressiivne välispoliitika(Stalin tahtis läbi viia maailmarevolutsiooni, mille tulemusena pidi kogu maailm muutuma kommunistlikuks) Diktatuuridele iseloomulikud tunnused koos näidetega Itaalias, Saksamaal ja Venemaal (Nõukogude Liidus) Itaalia:Kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadsutega
tootmisviisi, mis Uued maadeavastusedTehnoloogia arengKirikliku dogmaatika peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: vähenemine. Kirik keelas päris palju asju · Kandis hoolt et raha oleks pidevas ringluses - ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne Vananenud/iganenud töötraditsioonid muutusid, mindi tsunftidelt · Asutati massiliselt manufaktuure (anti palju soodsaid kommunism); ja gildidelt üle manufaktuuritööstusele
kattu. Esimesed on huvitatud tööjõu väärtustamisest, teised aga võimalikult suurest kasumist. Selle tulemuseks on paratamatu klassivõitlus, mille aluseks on ka masinate osakaalu suurenemisest tingitud töötute armee kasv, tarbijate arvu vähenemine ning ületootmise tagajärjel tekkivad majanduskriisid. Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi. Karl Marx oli esimene filosoof, kes tuli välja kommunismi ideega. Ta uskus, et ühiskond saab eksisteerida ka ilma klassideta. Marxi ideoloogiat usuti ja seda järgiti. Millises maailmas me elaksime tänapäeval, kui ei oleks tekkinud kommunismi? Seda saame me ainult oletada. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia. (12. september 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx Vikipeedia. (8. märts 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Dialektika
Inglise loodusteadlane Charles Darwin rajas Õpetuse looduslikust valikust, mille järgi inimene on arenenud madalamatest eluvormidest. Sellega esitas ta väljakutse varasemale elukäsitusele, mille põhjal inimene on jumalikku algupära. Karl Marx lõi materialistliku ajalookäsituse. Tema arvates põhineb ühiskonna areng klassivõitlusel, mille liikumapanev jõud on töölisklass. Kapitalistliku ühiskonna vastuolud saab ületada vaid proletaarse revolutsiooniga, mis avab tee klassideta tulevikuühiskonda. Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult. Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak.
Kapitalismi tingimustes ei saa aga tööline seda omadust kasutada, kuna töölise töö vabrikus on ühekülgne ja tema jaoks vastumeelne. Tööline seega võõrandub oma tööst, kuna ta ei kontrolli seda, ja töö produktist, kuna tema loodud produkt on tema jaoks võõras). Ühiskonna areng Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumisi. Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: 1. Ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism) 2. Orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass) 3. Feodalism (feodaalide ja talupoegade klass) 4. Kapitalism (kapitalistide ja tööliste klas) 5. Kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism) Klassivõitlus Ühiskonna areng mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine.
aastatel Aasias – kommunism Laoses ja Kambodžas, Pol Poth. Ka Hiina hakkas tegelema „kommunistliku võitlusega“ Aasias. Kagu-Aasia levis kommunism pärast Vietnami muutmist kommunistlikuks. Vietnami toel said 1975 kommunistlikuks Laos ja Kambodža. Laos otsustas siduda ennast NSV Liiduga, Kambodža Hiinaga. Eriti jõhkraks kujunes Kombodža kommunistlik režiim. Võimule tuli diktaator Pol Poth, kes üritas luua Kambodžas totaalset kommunismi, ilma klassideta „paradiis maa peal“. Kaotati käibelt raha, keelati äritegevus, inimesed küüditati linnadest maale. Põletati raamatuid ja hävitati kultuuriväärtusi. Loodi surmalaagreid. Suri ¼ riigi elanikest ehk 3 miljonit inimest. Miljonid pandi vangilaagritesse.
Võõrandunud töö - Töös väljendub inimese tõeline, piiritu inimlikkus. Loovas töös väljendub inimese suhe loodusesse. Töös konkretiseerub ja materialiseerub inimese olemine. Töö kaudu inimene loob iseennast. Töö on oma olemuselt aga ühiskondlik. Inimese võõrandumine on võõrandumine tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära. Võõrandumine on ületatav vaid inimesi võõrandava ühiskonna purustamisega. Võõrandumine ületatakse klassideta ühiskonnas. Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisiga majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Kõikidesse tootmisviisidesse (väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on: Ürgkogukondlik kommunism, Orjanduslik kord, feodalism.,
1) Ebavõrdsuse vähendamine 2) Tööliste olukorda tuleb parandada 3) Riik peab sekkuma majandusse 4) Valimisõigus kõigile täiskasvanutele Marksism: (Vasakpoolne) (Kasvas välja kommunismist) 1) Üks klass on teist klassi rõhunud ja nei tööle sundinud (ettevõtjad – töölisklass) 2) Töölisklass ja kapitalistid on lepimatud vaenlased – tuleb revolutsiooniga haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada diktatuur 3) Tootmisvahendid – riigi omand 4) Ilma klassideta ja eraomanusteta tulevikuühiskond, mis laieneks igasse riiki, rahvus pole oluline, töölisklass on igal pool 11 solidaarne.
324 aastat on möödunud ajast, mil sündis suur muusikfilosoof, kelle loomingut ei mõistnud ega hinnanud tema kaasaegsed, kes elas, töötas ja suri jäädes tundmatuks. Alles 19.sajandil, peaaegu alles 100 aastat pärast helilooja surma, tuli hilinenud kuulsus. Ja ikkagi jäi Bachi looming kogu oma mitmekesisuses, kogu oma sügavuses lahti mõtestamata, sega ei mõistetud. Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüümiks: kahe sajandi kestel elas ja töötas Tüüringis nii paljude Bachide
(valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusmõistmisele). 4.Marksism ja Lenin poliitikast? Marxi väitel on poliitika klassivõitlus, mis on paratamatu ning viib ühe klassi diktatuurini teise klassi üle. Selle diktatuuri vahendiks on riik. Kõrgemat huvi klassihuvist ei ole olemas. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur läbi eraomandi ja kodanluse kui klassi likvideerimise jõudma klassideta ühiskonda, mida nimetatakse kommunismiks. Poliitilised vaated ja neid realiseeriv poliitiline süsteem kujunevad välja ühiskondlik-majanduslike suhete baasil. Poliitika kas kaitseb olemasolevat baasi või loob tingimused selle ümberkujundamiseks. Riik on klassivastuolude produkt ja astub välja majanduslikult valitseva klassi huvide kaitseks. Koos klasside kadumisega kaob ka riik. Majanduslikult valitsev klass kujundab ühiskonnad valitseva ideoloogia ja poliitika
Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. Diktatuuri vahendiks riik. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur jõudma klassideta ühiskonda (nim. kommunismiks). Seal kehtib kõrgem printsiip-igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi. Lenin ( 1870-1924)-poliitika kujutab endast osavõttu riigiasjadest. Riigi sisu- poliitika on klassivägivalla instrument. Õigus tuleneb riigist ja teenib riiki. Proletariaadi diktatuur kasutab vägivalda kõrgemate klassihuvide elluviimiseks. Poliitika kui võimaluste kasutamise kunst: Head on mitte kõik eesmärgile viivad vahendid, vaid
Soomes on gümnaasiumiõpilastel küllaltki suur valikuvabadus, ainult 60-65% õppekavast on kohustuslik. See arvestab õpilaste individuaalseid võimeid, õpilased koostavad endale ise programmi. Noored saavad vastavalt oma võimetele ja huvidele valida, milliseid aineid, mis mahus ja raskusastmel nad omandavad. See suurendab õpilaste vastutust ning võimaldab saada võimetekohane haridus. 1999. aastal mindi Soomes üle klassideta õppele. See tähendab, et õpilased ei õppi klassides, vaid on jaotatud õppegruppidesse vastavalt oma tasemele erinevates õppeainetes. Gümnaasiumi õppekava kestab kolm aastat, kuid õpilased võivad selle läbida ka kahe või nelja aastaga. Kui õpilane on läbinud nõutud arvu kursuseid, saab ta koolilõputunnistuse, millega võib edasi õppima minna kutse- või kõrgkooli. Gümnaasium lõpeb riiklike lõpueksamitega, millest kohustuslikud on neli: emakeel, esimene
algas rahvuslik vabadusliikumine ja ka rahvusriikide kujunemine. Sotsialism tahtis õiglast ühiskonnakorraldust ja kindlustada sotsiaalse võrdsuse kõigile. Sotsialism-utopismi tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, mis suudab rahuldada kõikide vajadused ning kus sotsiaalne õigus hoiab ära ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud. Marksismi tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Uude ühiskonda jõudmiseks tuleb töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur. 11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL (õpiku II osast) · Saksamaa: millal ja kuidas Saksamaa ühendati, kuidas seda valitseti (lk 21-22); · Prantsusmaa: mida tõi Prantsusmaale Napoleon III valitsemisaeg, miks sõditi Saksamaaga,
Siinkohal vaatlen esimest tähendust. Marksismi põhiseisukohad on järgmised: · Ajaloo peamine liikumapanev jõud on klassivõitlus. · Vastuolu ideoloogia ja sotsiaalse reaalsuse vahel viib lõpuks revolutsioonini, kuid ükski ühiskondlik formatsioon ei hukku enne, kui on välja arenenud kõik tootlikud jõud. · Majandus määrab ära poliitika ja kultuuri põhijooned. · Proletariaadi diktatuurile järgneb mõne aja pärast klassideta ühiskond, kus puuduvad nii eraomand kui riik. Riik muutub üleliigseks, sest isikute üle valit semise asemele astub asjade üle valitsemine ja tootmisprotsesside juhtimine. PAREM- ja VASAKPOOLSUS Nagu eespool öeldud, hakati poliitilisi rühmitusi liigitama vasak ja parempoolseteks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1789, mil rahvusassamblee saalis istusid revolutsiooniliselt meelestatud saadikud juhataja kõnetoolist vaadatuna vasakul ja ettevaatlikumad või
potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain. Kuid kummalgi neist polnud korrastatud struktuuri nagu marksismil-leninismil. Vähesed väiksemad diktaatorid üritasid oma seisukohti süstemaatilisemalt esitada ega pretendeerinud enamale kui vanade ideede lihtsale ümbersõnastamisele. See käib kõigi autoritaarsete juhtide kohta,
2. Arengu staadiumid ja kommunismi paratamatuse. Siin ta nõrkus, selle tõestuseks hakkas valima ja konstrueerima fakte. Paraku ajaloo areng sikk-saki line, mitte lineaarne, kus ühe formatsiooni peale kasvab teine. Nii ei tekkinud feodaalkord, mitte klassikaliste orjandusriikide asemele vaid hoopis Euroopas, kus orjandus vähetuntud. 3. Klassivõitluse, kui inimkonna ajaloo aluse. Orjandus orjapidaja -ori Feodaalkord aadel- pärisori Kapitalism kodanlus-töölisklass Kommunism- klassideta ühiskond Marxi teooria on esmakordne, kus kogu inimühiskonna ajalugu on näidatud vastuolude resultaadina. Marxi panus oli selles, et ta läks kirjeldamiselt tõestuseni . Ülemineku tõestuseks võttis kasutusele "eituse eituse" kategooria, st vana eitamine uue poolt. Ise nimetab oma filosoofiat materialistlikuks dialektikaks. Põhiteos "Kapital ". - Omaaegne ühiskonna kriitika. Marx'i eluküünal kustub kui ta asub klassimõistet avama
■ ___________________ ■ Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest- Marx pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist ■ Marx väitis, et kogu inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalisi ja edasi sotsialismi. ■ arvamusel, et eraomandusele tuleks lõpp teha, sest see käivitab võõrandamise mehhanismid, kodanlikud majandussuhted tuleb purustada, “klassideta ühiskond”- tootlikud jõud ei ole eraomanduses ja kasumi väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks- ühiskond ilma kapitalita (ühiskond ilma “lisaväärtuseta”) ■ toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. 13
pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne). Marxi tsitaat "Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse" 4) Kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma klassideta, ei oleks võimu, samuti mitte riiki. 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. # Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus,
mõttes teenib alati valitseva klassi huve. Valitsevad need, kel on kõige rohkem tootmisvahendeid. Ühiskond on klassiühiskond.Valitsevad klassid ja rõhutud klassid. Ta on seisukohal, et religioon on inimese produkt. Religioon see on oopium rahvale. X räägib ka võõrandumisest. Inimene on võõrandunud tööst. Inimene on looduse osa, kuid inimese tõeline inimlikkus väljendub töös. Töö tegi abezjanast inimese. Võõrandumist on võimalik ületada, aga see on võimalik ainult klassideta ühiskonnas. Klassivõitlus, tugevam jääb ellu (nagu Darwinil olelusvõitlus). Ühiskondlikud formatsioonid: Ürgkommunism Orjanduslik kord Feodalism Kapitalism Sotsialism Kommunism Et ühiskond jõuaks sotsialismi ja kommunismi on vaja klassivõitlust. Valitsev klass ei taha loobuda oma tehastest jne, et jõuda sotsialismi tuleb valitsev klass kõrvaldada revolutsiooniga. Sellega pannakse alus sotsiaalsele
On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal. Võõrandumine on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst. Seda saab ära hoida, kui oleks klassideta ühiskond. Rosseau sõnul võõrandab kultuur, teadus ja kunst inimest oma loomulikust seisundist. a priori / a posteriori - A priori - enne kogemust. kogemus-eelset teadmised on osadel inimestel olemas. pole seotud empiirikutega. nt. kera. sõna kera juba ütleb, et tegemist on ümmarguse asjaga. A posteriori - kogemusejärgne, pärast kogemust. Kand nõustus osaliselt empiirikutega, kes väitsid, et kogemusejärgselt on võimalik kogeda. Nt. kuldne kera - alles pärast kogemust
Võõrandumine on reaalprobleem ja selle lahenduseks on revolutsioon. On tarvis muuta tootmissuhteid, kummutada majandussüsteem ja see täiesti uut moodi üles ehitada. Ta on veendunud, et kodanlikus majandussüsteemis on palgatöö kasutamine töö riisumine. Kapitalismis ülistatud „ettevõtja risk“ on lihtsalt seebimull. Kuna kogu väärtus sisaldub töös ja tööd teevad töölised. Selle, mis kapitalistile on kasum, nimetab Marx röövsaagiks. Ta räägib „klassideta ühiskonnast“, kus tootlikud jõud ei ole eraomanduses ja kus kasumi väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks. Materialistlik ajalookäsitlus, selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Tänu Darwinile ja Marxile elas Euroopa kultuur üle kriisiajad. Ta avastas inimkonna ajaloo arenemise seaduse. Ajaloo ülim määrav jõud on majanduslikud tegurid. Nietzsche 1844-1900 Peavalu, oksendushoogude all ja peaaegu pimedana lahkus ta ülikoolist 34 aastasena. Ta
iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal)
kasutamine muutis töö tootlikumaks ning linna saabuntel oli ka korteripuudus, elati kitsastes tingimustes, seetõttu mindi ka kuritegelikule teele majanduslikud raskused ja ühiskonnas valitsev ebavõrdsus pani töölisklassi ja haritlasi otsima väljapääsu ja tegema uue ühiskonna rajamise plaane. 2) Too välja marksisimi (kommunismi) olulisemad seisukohad ühiskonna suhtes. V: Uus ühiskond pidi olema eraomandita ja klassideta, eitati demokraatlikku riigikorda, ülistati vägivalda ja propageeriti harimata rahvakihtide valitsemist, eitati ka rahvusi ja rahvuslikku liikumist. Võim pidi olema töölisklassi käes, nende arvates oli kogu aeg ühiskond olnud klassiline, töölised pidid vägivalla abil haarama enda kätte poliitilise võimu ja kehtestama mõneks ajaks diktatuuri. Tööliste liitlastena nähti talupoegi. Kõik töölisvahendid riigistatakse ja üleminekuperioodil, kui taheti
Majandusteadlikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumisi. postuumselt 1932) Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: Materialistlik ühiskonnateooria 1.Ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne kommunism) tegevus elatusvahendite hankimise nimel määrab ära 2.Orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass) selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. 3.Feodalism (feodaalide ja talupoegade klass) Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks: 4.Kapitalism (kapitalistide ja tööliste klas) 11 5
inimeste rühma käes, parlamentaism (rahva ühiskond; plaanimajandus; rahumeelsed, tähtsad sotsiaalsed vahed seast saadikud), kirik ja veenmine ja isiklik näide inimeste vahel), kiriku ja riik lahus · marksism/kommunism ühiskond pidi riigi liit (kirik ja riik ei ole (antiklerikalism), olema eraomandita, klassideta, tähtsal kohal lahutatud), kauplemis- ja päritolul polnud tähtsust tööinimesed; proletariaadi diktatuur oma tootmisvabadus (põhineb (see kui kaugele keegi korra kindlustamiseks, ei teki demokraatiat, eraomandil, oma jõuab, oleneb temast ülistati vägivalda, propageeriti harimata
IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus iga arv esindab kaheksat bitti (kümnendsüsteemis on siis iga arvu maksimaalne väärtus 256). A-klassi aadressid on siis "võrk.kohalik.kohalik.kohalik", C-klassi aadressid "võrk.võrk.kohalik.kohalik". Igale numbrilisele IP-aadressile vastab enamasti ka nimi või nimede jada, mida kutsutakse domeeninimeks. Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi. CIDR-süsteemi kasutuselevõtt on seotud uue internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtuga Võrgumask Koosneb võrguosast ja hostiosast. Määrab ära mitu hosti (arvutit) saab ühes võrgus olla. Tavaliselt default võrgumask on LAN-ides on 255.255.255.0. ARP protokoll Aadressiteisenduse protokoll Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk
Anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks Kooliõppekava üldosas esitatakse Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted Õppe- ja kasvatustegevuse suun(a)d Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike ja valikainete loendid ja töökavad Traditsioonilise aineõppe, perioodõppe või klassideta kursusõppe rakendamine Kooli tunnijaotusplaan klassiti Vene või muu õppekeelega koolis/klassis eesti keeles õpetatavad ained Hindamise korraldus Ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Nõuded õpetaja töökavale Õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Eksamile kaasa RÕK põhikooli üldosa väljaprindituna. Eksam jaanuaris. Koolis peetavad dokumendid Klassipäevik / e-kool
annaabi.ee 
