5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kylli6
Õppematerjali autor
tähendas eesõiguste puudumist, seda et sama nõue esitati kõikide inimeste jaoks, sõltumata seisusest. · Omand Kolmas kese, millega enamik valgustajaid nõustus, oli loomulik õigus omandile. Isegi nii loomulik, et enamik ei tegelenudki selle küsimusega filosoofiliselt. Marxi silmas pidades võib nimetada Holbachi, kes sidus omandi tööga (erinevused omandis on põhjustatud inmeste vahelistest erinevustest, ka erinevustest töö tegemisel ), jätkates seega Locke'i traditsiooni. Selle omandikäsitluse eelduseks on naturaalmajandav üksik- perekond, kes toodab kõike ise. Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid? Loomulike õiguste kaitseks sõlmivad inimesed kunstlikke lepinguid, st riigi aluseks on rahva suveräänsus, ühiskondlik leping, mitte aga jumala tahe. Inimühiskondade hädade põhjusteks olid valgustajate arvates:
Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Ta maksab sellepärast, et tahab kasumit. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. On olemas ainult sellised kapitalistid, kes ekspluateerivad. · Võõrandumine inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd. Vabrikus tehtav töö on aga väga üksluine. Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju. Seega töö muutub inimesele vastumeelseks, samuti tema poolt loodav produkt. Kapitalistlikus ühiskonnas muutub töö ebameeldivaks. Seda nimetabki Marx võõrandumine. · Inimkonna ajalugu Tootmisviiside vaheldumine 1. Ürgühiskond klassideta ühiskond 2. Orjanduslik - orjad ja orjapidajad 3. Feodaalne - talupojad ja mõisnikud 4
Seega kapitalist ekspluateerib töölist. ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste Võõrandumine peades laiali. Inimese olulisemaks omaduseks on võime teha mitmekülgset tööd. Kapitalismi tingimustes ei saa aga Karl Marx (1818 -1883) tööline seda omadust kasutada, kuna töölise töö vabrikus Peateosed: on ühekülgne ja tema jaoks vastumeelne. Tööline seega Saksa ideoloogia (1846) võõrandub oma tööst, kuna ta ei kontrolli seda, ja töö Kommunistliku partei manifest (1848) produktist, kuna tema loodud produkt on tema jaoks Kapital (I köide 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt võõras).
2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923 aasta lause: tarbimisühiskond on selline ühiskond, kus igapäevaste vajaduste rahuldamine teostub kapitalistlikul viisil.
ja müüa suhe). 5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks? 6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused? Hegel: "Inimloomus ei ole valmis, vaid areneb objektiivse maailmaga." Siit järeldub: Mui me ei tunneta maailma nagu enda loodut, siis olemegi maailmast võõrandunud. Hegel räägib dialektikast: meie suhe asjadega, objektidega, ei ole mitte subjekti-objekti suhe, vaid see on dialektiline, st mõlemad mõjutavad teineteist. Meie vajdused objektiviseeruvad, võtavad vormi. Maailm on selline, nagu ta on, sest meie oma subjektiivsete soovide-tahtmistega, oleme ehitanud klassid, raamatud ja pliiatsid. Kuid need asjad, objektid hakkavad ka meie subjektiivseid tahtmisi mõjutama. Kui me näeme midagi, siis me kas tahame seda, ihaleme, või mitte
Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati välja teaduse ratsionaalsed alused. Alguse sai abstraktne teadus, esimesed teoreetilised süsteemid. Alguses oli kogu teadus koondunud natuurfilosoofiasse ja sealt ka filosoofia pidamine kogu teaduse tuumaks. Antiik-Kreeka teadus kirjeldas esmakordselt looduse, ühiskonna ja mõtlemise seaduspärasusi. Antiikteadus ja –filosoofia on kõige kontsentreeritumalt
Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Kapitalist peab ekspluateerima töölist, kui ta tahab ellu jääda. Selleks, et töölistel oleks elu parem tuleb kapitalism täielikult kukutada. Võõrandumine töölisele iseloomulik seisund. Filosoofiline termin. Tähendab, et töö tegemine on töölisele vastik ja ebameeldiv. Üldiselt peaks olema inimesele töö tegemine meeldiv, kuid inimesele ongi omane soov teha mitmekülgset tööd. Vabrikus tehtav töö on väga üksluine. Tööline ei kontrolli oma tööd ega vilju. Seega töö muutub inimesele vastumeelseks, samuti tema poolt loodav produkt. Inimkonna ajalugu On tootmisviiside vaheldumine: o Ürgühiskond klassideta ühiskond o Orjanduslik orjad & orjapidajad
Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Marxi olulisimaks panuseks on võimusuhtete analüüs ja seos ajalooliste arengutega. Das Kapital * katse kapitalistliku süsteemi toimimisseadusi, nende päritolu ja tulevikku lahti seletada. * räägib inimkonna võõrandumisest moodsas majanduses, kus keskseks printsiibiks on raha * Kapitalismi keskseks tõukejõuks ongi tööjõu ekspluateerimine ja võõrandamine * inimtöö võõrandumine töö lõpptulemusest viib tootefetishismini kapitalismi üks iseloomulikumaid omadusi * Tootmise pealt saadud lisaväärtuse võtab kapitalst endale seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks * Toode on kapitalistliku ühiskonna rakuke või ehitusblokk * vahe kauba kasutusväärtuse ning vahetusväärtuse vahel * kapitalismil on võime tohutult kasvada * kapitalism kaldub aga perdiooditi kriisidesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid