Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg (0)

Q: Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Mida arvad miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Miks kutsuti I MS järgset Saksamaad tihti ka Weimari vabariigiks?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Millised uued riigid tekkisid maailma poliitilisele kaardile IMS ajal ja järgselt?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Millistest riikidest need eraldusid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Miks valisid I MS ajal tekkinud riigid enamjaolt demokraatliku riigikorra?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Miks ja kus loodi Kes võisid sinna kuuluda?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Mis see oli Miks okupeeriti see võitjate poolt?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Q: Miks okupeeriti Ruhri piirkond Prantsusmaa ja Belgia poolt?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi?
Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu?
Mida arvad miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale?
Miks kutsuti I MS järgset Saksamaad tihti ka Weimari vabariigiks?
Millised uued riigid tekkisid maailma poliitilisele kaardile IMS ajal ja järgselt?
Millistest riikidest need eraldusid?
Miks valisid I MS ajal tekkinud riigid enamjaolt demokraatliku riigikorra?
Miks ja kus loodi Kes võisid sinna kuuluda?
Mis see oli Miks okupeeriti see võitjate poolt?
Miks okupeeriti Ruhri piirkond Prantsusmaa ja Belgia poolt?
Keda okupeeris kuidas reageeris Rahvasteliit jne?
Millal tuli Saksamaal võimule Hitler?
Mis partei liider ta oli?
Millised olid tema võimuletuleku eeldused Saksamaal?
Milline oli Hitleri esimene välispoliitiline ülesanne?
Mida selleks tehti?
Kes maailma poliitikutest nägi kujunevat olukorda ette?
Millest ta seda järeldas?

Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi?
Versailles ’ süsteemiks.
Miks nii?
Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles’ lossis.

Milline oli “ Wilsoni 14 punkti” sisu?
USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta.
Mida arvad , miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale ?
Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid , ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne).

Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt?
Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest.
Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid.
Oli lubatud 100 000 vabatahtlikku maaväelast ja 15 000 mereväelast.
Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, ta pidi võitjatele reparatsioone ehk hüvitusmakse maksma.
Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni (Reini jõe vasak kallas + 50 km paremkallast), kus Saksamaal ei tohtinud olla vägesid ega kindlustusi.
Peale Saksamaa pidid teisedki kaotajad paljust loobuma. Austria-Ungari lakkas olemast ja jagunes Austria vabariigiks, Ungari kuningriigiks ja Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia -Horvaatia- Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik).

Miks kutsuti I MS järgset Saksamaad tihti ka Weimari vabariigiks? Sest Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Lagunes seoses Hitleri võimuletulekuga 1933.

Millised uued riigid tekkisid maailma poliitilisele kaardile IMS ajal ja järgselt? Millistest riikidest need eraldusid? Pead oskama neid kontuurkaardile kanda. (lk 14 raamatust).
Austria-Ungari lakkas olemast ja jagunes Austria vabariigiks, Ungari kuningriigiks ja Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia -Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. NB! Vaata kaarti lk 14 õpikus.

Miks valisid I MS ajal tekkinud riigid enamjaolt demokraatliku riigikorra? Miks asendus see 30.aastatel enamjaolt autoritaarsusega?
Sest sõja võitnud demokraatlikud suurriigid tõestasid, et suudavad rasketele katsumustele vastu panna ja olla raskes sõjas edukad , suured keisririigid aga olid oma aja ära elanud. Paljud aga pettusid demokraatias, sest lubatud majanduse kiiret tõusu ei tulnud. Tekkisid mittedemokraatlikud liikumised, kelle juhid süüdistasid raskustes demokraatiat ja lubasid võimule pääsades korra majja lüüa.
7. Rahvasteliit . Miks ja kus loodi. Kes võisid sinna kuuluda ?
Loodi 1919 (põhikiri jõustus 1920) Pariisi rahukonverentsil. Loodi selleks, et lahendada riikidevahelisi tülisid, arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Peakorter asus Genfis (Šveitsis). Algul ei võetud sinna sõja kaotanud riike. USA ei astunud ise liikmeks, sest ei tunnustanud Rahvasteliidu põhikirja.

Reini tsoon, mis see oli? Miks okupeeriti see võitjate poolt? Reini tsoon: Reini jõe vasak kallas + 50 km paremkallast. Selles piirkonnas ei tohtinud Saksamaal olla kindlustusi ega vägesid. Seda ala okupeerisid võitjad 15 aastat. See okupeeriti selleks, et Saksamaa täidaks Versailles’ lepingu tingimusi.

Miks okupeeriti Ruhri piirkond Prantsusmaa ja Belgia poolt? Kuidas lahendati tekkinud kriisiolukord? Saksamaa ei suutnud tasuda oma esimest reparatsioonimakset ja hakkas malse suuruse üle vaidlema ja maksmisega viivitama. Seepeale okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri piirkonna 11.01.1923, ja püüdsid vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada. Sakslased ei suutnud sõjaliselt vastu hakata, nad osutasid passiivset vastupanu (streigid, keelduti okupantidega koostööst, trükiti raha juurde, et streikijatele maksta). See viis Saksamaa majanduse veelgi sügavamasse langusse. Tänu Dawes ’i plaanile viisid Prantsusmaa ja Belgia väed sealt välja.

Kaks kriisikollet – Mandzuuria ja Etioopia – üldsõnaliselt, mis seal toimus (kes keda okupeeris, kuidas reageeris Rahvasteliit jne)? Jaapan muutus sõjakaks, tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930 ründasid nad Hiinat ja vallutasid Hiina osa Mandžuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Mandžukuo riigi. Rahvasteliidu poolt saadetud komisjon leidis, et tegu pole iseseisva riigiga ja nõudis, et Jaapan lahkuks Hiinast. Jaapan ei teinud seda, lahkus hoopis Rahvasteliidust. Sellest algas ka RL allakäik, sest ta ei suutnud oma liikmeid kaitsta.
Itaaliat valitsesid fašistid Benito Mussoliniga eesotsas. Nad tahtsid muuta Itaalia sama võimsaks kui oli vanaaja Rooma keisririik . Selleks oli vaja uusi asumaid. Esimeseks ohvriks valiti Etioopia. 1935 sügisel tungisid Itaalia väed Etioopiasse. Kohe kuulutas RL selle vallutussõjaks ja kutsus üles Itaaliat majanduslikult karistama . See ei läinud läbi, sest Saksamaa (kes oli juba RI-ist lahkunud) varustas Itaaliat. Sõda lõppes mõne kuu pärast ja Etioopiast sai Itaalia asumaa. RL pidas Etioopiat jätkuvalt iseseisvaks liikmeks. See Itaaliat ei huvitanud, vaid lahkus RL-ist.

Millal tuli Saksamaal võimule Hitler ? 1933.aastal sai ta riigikantsleriks.
Mis partei liider ta oli? Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liider

Millised olid tema võimuletuleku eeldused Saksamaal?

I MS järgne majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus kaotas usu demokraatiasse, kõiges süüdistati nõrka parlamentaarset korda

Hirm kommunismi ees. Hitleris ja natsides nähti jõudu kes suudab pidurdada kommunistid , seepärast toetasid neid töösturid, keskklass , sõjaväelased.

Milline oli Hitleri esimene välispoliitiline ülesanne? Versailles’ leppe tühistamine.
Mida selleks tehti? Saksa väed sisenesid 1936.aastal demilitariseeritud Reini piirkonda. Prantsusmaa ja Inglismaa ei teinud midagi, vaid lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmistega maandada.

Kuidas oleks võimalik olnud ära hoida Saksamaa (Hitleri) mõjuvõimu kasvu Euroopas? Kui Versailles’i lepe ei oleks olnud niivõrd laastav Saksamaale. Inglismaa ja Prantsusmaa teadsid, et Saksamaa tugevneb kiiresti, kuid ei teinud midagi.
Kes maailma poliitikutest nägi kujunevat olukorda ette? Winston Churchill (oli II maailmasõja ajal Briti peaminister).
Millest ta seda järeldas? 1930ndate aastate algul nõudis Saksamaa võrdsust relvastuses ja armeede ning laevastiku organiseerimisel. Need on ohtlikud nõudmised, sest kui Saksamaa saavutab naabritega (sh Prantsusmaaga ) täieliku sõjalise võrdsuse ja on ise on sõjakas meeleolus, siis on varsti jälle Euroopas sõda.

Pead oskama alltoodud sündmusi õigesse järjekorda panna või sobiva aastaarvuga ühendada. Samas pead antud sündmusi kasutades kirjutama väikese jutukese. Jutu kirjutamiseks kasutan töös neist vaid mõnda üksteisele järgnevat sündmust.

“Wilsoni 14 punkti” – 18.01.1918

Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 - 20. jaanuar 1920
Sellest vōttis osa 27 Keskriikidega sōdinud riiki, kaotajaid ei kutsutud. Tähtsaimaks tegelaseks oli USA president Wilson, kes esitas oma rahuprogrammi, mis sai nimeks “Wilsoni 14 punkti”.
Rahvasteliidu loomine – 1919?
Rahvasteliit – Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon , mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine.Peakorter asus Šveitsis Genfi linnas.Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid vabal tahtel (algul I MS kaotanud riike ei võetud). USA ei kuulunud
Washingtoni konverents – 1921-1922
USA. 1921-1922 toimus USA algatusel Washingtoni konverents, millest võtsid osa USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping.
Ruhri okupeerimine Prantsusmaa ja Belgia poolt – jaanuar 1923
Kui Saksamaa ei suutnud tasuda oma esimest reparatsioonimakset, okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed tagatiseks Ruhri piirkonna 11.01.1923. See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkukukkumise.
Dawes’i plaan – august 1924
Kergendati sakslaste reparatsiooni koormat ja pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis Saksamaale ka laenu.
Locarno konverents – 16.10.1925
Saksamaa osales esmakordselt võrdsetel alustel teistega . Diplomaadid üritasid Versaille’ süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise lepingu näiteks oli leping, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles’s pandud riigipiiri muutumatuna
Hitleri võimuletulek – 1933
Saksa vägede marssimine Reini piirkonda – 07.03.1936
sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni Kui Prantsusmaa oleks oma väed Reinimaale toonud, oleks Saksamaa pidanud tagasi tõmbuma,
Berliini-Rooma telg – 25.oktoober 1936
oktoober 1936 Berliini-Rooma telg ehk koostöölepe Saksamaa ja Itaalia vahel → siit ka nimetus teljeriigid. Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre
Kommunism – fašism/ natsionaalsotsialism . Nende ühised jooned ja erinevus.
Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond.
Fašism – äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus , rassism, militarism .
Natsionaalsotsialism e. natsism – Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid.
Nende ühised jooned – neid on rohkem kui erinevaid: vihkasid demokraatiat; otsiti vaenlase kuju; võim oli totalitaarne (üheparteivõim); plaanimajandus jm
Erinevused: natsid ja fašistid on antikommunistid ja vastupidi.
Kommunism – sotsialistid / sotsiaaldemokraadid . Nende ühised jooned ja erinevus.
Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond.
Sotsialism – poliitiline õpetus, nis püüab ühiskonnas saavutada sotsiaalset võrdsust.
Sotsiaaldemokraatia – vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna muutmist õiglasemaks demokraatlikult ja ühiskondlike kokkulepetega.
Nende ühised jooned: on vasakpoolsed liikumised; kurja juur on eraomand (sotsiaaldemokraatia on ses osas leebem); usk võrdsusse;
Erinevused: kommunism tahab ühelt ühelt ühiskonnakorralt kommunismile üle minna võitluse teel, sotsialism ja sotsdem rahulikult .

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 33 allalaadimist

Kordamisküsimused Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg #1

Kordamisküsimused Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg #2

Kordamisküsimused Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg #3

Kordamisküsimused Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg #4

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Magdaleen Õppematerjali autor

Pähklikoores vastused 9.klassi 1.kontrolltööle, mis hõlmab ajavahemikku Pariisi rahukonverents -- Berliini-Rooma telg

Sarnased õppematerjalid

odt

Pariisi rahukonverents

plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel. · Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist. · 1935. kehtestas üldise sõjaväekohustuse. · 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. · 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja. Washingtoni konverents 1921-1922 toimus USA algatusel Washingtoni konverents, millest võtsid osa USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (v.a Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast (Jaapani ja USA mererelvastuse piiramise leping). Aastail 1923-1924 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon

Ajalugu

pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma t

Ajalugu

doc

Maailm peale I maailmasõda - õppematerjal

Maailm peale I maailmasõda: · I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10 milj hukkunut, 20 milj invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. · Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. · Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka

Ajalugu

odt

Riik kahe maailma vahepeal

1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu.

20. sajandi euroopa ajalugu

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

tuleb midagi ette võtta. Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 5. Locarno konverents / lepped 1925 (Vt.ka õpik lk. 118): · Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. · Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel

Ajalugu

doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks.

Ajalugu

docx

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel

Ajalugu

doc

Maailm peale I maailmasõda

rahu tingimusi Saksa kasuks. Saksamaa asus Rahvasteliidust välja ning asus oma sõjaväge suurendama. Inglise- Saksa merekokkuleppega määrati kindlaks kummagi riigi sõjalaevastiku suurus. 1935. a. liideti Saksamaaga Rahvasteliidu valdusesse läinud piirkond. Samuti tunnistas Saksamaa, et ei pea end enam Locarno lepetega seotuks ning Saksa sõdurid marssisid Reini demilitariseeritud piirkonda. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Berliini-Rooma telg on 1936. a. oktoobris loodud Saksa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Antikomiterni pakt on Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu. 1936. a. juulis puhkes Hispaanias sõjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Mäss kujunes aga kodusõjaks, millesse sekkusid Rahvasteliidu pingutustele vaatamata ka võõrriigid. Kodusõda lõppes 1939 a. märtsis vabariigi langusega. Riigis kehtestati Franco diktatuur

Ajalugu

Rohkem sarnaseid