Imperialism enne ja pärast I maailmasõda (2)

Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda , võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke.
Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia , aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks.
Kunst kirjandus, filosoofia peegeldasid pessimismi, lootusetust.Tundus et kõik inimväärtused olid peapeale keeratud. Kõike naeruvääristati.
Kultuur riigi teenistuses: kultuur dem riigis sai areneda, autoritaarses riigis oli riigi mõjuvõimuses , seda kasutati propaganda vahendina .
1920-30a versaille rahulepingu tingimusi enam ei jälgitud, SM versaille rahulepingu revideerimine(30ndatel)
Stalin : maakaitsevõime-orjenteerus sõjatööstuse arengule, kõige tugevam riik. Inimeste heaolu-tööpuudust polnud(töökohustus), inimeste heaolu allutatud riigi vajadustele, inimeste teadmatus(ei osatud rohkem loota ). Välispoliitika:sekkus hiina sündmustesse, aitas SM sõjaväge luua, eesmärk levitada kommunismi üle maailma.
Ülemaailmne majanduskriis - algas 1929 „must neljapäev” , lõppes 1933 Põhjused:ületootmine, vale majandamine , aktsiatega spekuleerimine, börsi kokkuvarisemine , kõrged tollimaksud , loobumine vabakaubandusest. Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed.
Poliitilised ideoloogiad: Fašism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism- rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt. konservatism-vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine maj ellu, üksikisiku vabadus, traditsioonide hoidmine. Liberism –suund mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest. Sotsiaaldemokraatia -pooldab sotsiaalset õigust, riigi sekkumist majandusse, demokraatiat.
Diktatuuride tekke põhjused: kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine pol.ellu, pettumine versaille süsteemis, pettumine demokraatias , majanduslikud raskused:diktaatorite lubadused . Tunnused:Autoritaarne- riigivorm , kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud,Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus .
1920- Rahvasteliit -liikmesriikide suveräänsuse arvestamine , võimaldas rakendada majanduslikku sanktsiooni, klassikonfliktide lahendamine lepituse kaudu.
1922-rapollo leping – saksamaa ja venemaa rahu (sm hakkas venemaa abil oma sõjatööstust arendama, venemaa polnud rahul maailmapildiga)
1924-dawesi plaan – sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt)
1925- locarno konverents-SM piiride kindlustamine, reini tagatise pakt
1928- briand -kellogi pakt – sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel
Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust.
NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus.
Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele
Gulag -vangilaagrite süsteem Siberi osas
Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi
Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse.
NSDAP- natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei
Maffia-kuritegevuslikud rühmad
Keeluseadus-kuiva seadusega alkoholi müügi piiramine
Suur Saksamaa- Hitleri „ Mein Kampf ” sisaldunud ide, et kõik sakslased peaksid elama SM ja et SM hiilgus saaks taastatud just nii nagu taoli keisririigi ajal.
Komitern-1919a –kommunistilk internatsionaal, et ühendada maailma kommunistlike parteisid.
NSVL -nõukogude sotsialistlik vabariikide liit
Hüperinflatsioon-raha väärtuse hiiglaslik langemine
Fašism-marurahvuslus
Rosvelti UUS KURSS - reformida kava, riik hakkas majandust suunama, hädaabi tööd,vanurite toetamine , kontroll pankade üle, uued töökohad
Isolatsionism -Usa välispoliitika:ei sekkunud teistesse asjadesse.
Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud.
Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus
Mein Kampf- hitleri raamat, mille ta vanglas kirjutas.
Führer-füürer, SM diktaator
Duce- juht, Itaalia diktaator
SS-kaitsemalev, hitleri võimu tugisammas
Gestapo-riiklik salapolitsei, allus SS-ile
Aaria rass- saksa rahvus, mida hitler pidas teistes paremaks ja ta tahtis seda säilitada iga hinnaga.
Isikukultus-ühe isiku meeletu ülistamine
Industrialiseerimine-rasketööstuse , eriti sõjatööstuse arendamine
Kollektiviseerumine -1932 ühismajandite loomine
Suur terror NSVL-1934 parteiaparaadi puhastus.
Hegemoon- mingi ala mõjuvõimsaim riik.
Sakslaste eluruumi teooria- aaria rassil peab olema eluruumi, kui seda ei ole tuleb seda võtta teiste rahvaste arvelt.