19. saj Uusaeg (0)

``Mis teeb 19. sajandist uusaja?``
Piibe Kadak 10A
Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast – humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul.
19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid – Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa . Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Šveitsi konföderatsioon.
Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates püüdis Inglismaa teostada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik Euroopa mandril ei muutuks liialt tugevaks ega saavutaks ülekaalu. Rahvusvahelise tasakaalu säilitamiseks toetas Inglismaa tavaliselt nõrgemat tugevama vastu. Inglismaa hoidus astumast püsivatesse liitudesse. Inglismaa oli maailma juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubandusmaa. Majandusedu aluseks oli tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760 . aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused:

tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist;

põllumajanduspööre;

põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu;

transpordi areng

monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga.
19.sajandi keskel teravnes Idaküsimus. Paljud suurriigid olid huvitatud Balkani poolsaarest ja Musta mere piirkonnast . Balkani poolsaare rahvad võitlesid vabanemaks Türgi võimu alt. See võitlus aga rikkus jõudude tasakaalu ja muutus Austriale ohtlikuks – Habsburgide impeeriumi rahvad võisid tulevikus samuti taotleda vabanemist. Venemaa püüdis saavutada kontrolli Musta mere üle, Inglismaa käsitles seda otsese ohuna oma huvidele Vahemeres. Teravnenud Idaküsimus viis Krimmi sõjani ( 1853 -1856), mille tulemusena muutus Viini kongressil kujunenud jõudude vahekord Euroopas. Venemaa tähendus rahvusvahelistes suhetes vähenes, nõrgenes Türgi, samas kasvas Inglismaa ja Prantsusmaa tähtsus Euroopa asjade otsustamisel.
19.sajand tõi endaga suuri muutusi sõjapidamises. Sõtta tuli arvukalt vabatahtlikke, väed muutusid efektiivsemaks. Mindi üle üldisele sõjaväekohustusele ja massiarmeele. Tehnika areng muutis sõjapidamise efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Teisalt aitasid uuendused osaliselt sõjakoledusi leevendada. Raudteed tegid võimalikuks sõjaväe kiire ja massilise ümberpaigutamise, massiteabevahendid tõid sõjasündmused inimestele lähemale. Üldine sõjaväekohustus ja suhteliselt lühike teenistusaeg tähendasid seda, et tavakodanik sai täita oma kohustuse riigi ees ja võis seejärel jätkata tsiviilelu.
19.sajandi vaateid mõjutas see, et uut õiglast ühiskonda kavandasid linnainimesed. Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul kujutleti, et uus ühiskond tuleb rajada revolutsiooni teel ja selleks peab valitsema diktatuur või väljavalitud revolutsionääride vandenõu tulemusena.
Etienne Cabet propageeris uue ühiskonna kehtestamist rahulikul teel, valitsemisvormiks peaks saama vabariik, kus kõik on vabad ja võrdsed. Kommunismi loomusele vastas tema arvates kõige enam suurlinnaline eluviis.
1840.aastatel avaldati teooriaid , mille järgi uue ühiskonna loomisel tuleb lähtuda teadusest – tekkisid teadusliku kommunismi ideed. Wilhelm Weitlingi arvates alustab revolutsiooni kaltsakproletariaat, kellel pole midagi kaotada; revolutsioon algab stiihilise ülestõusuna partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu.
Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale . Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni:
1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine
2) orjandus (orjapidajad ja orjad )
3) feodalism ( feodaalid ja talupojad)
4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat )
5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond.
Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei kirjeldanud ühiskonna kõiki kihte, pearõhk oli pandud kapitalistliku ühiskonna analüüsile. Eriti kõrgelt hindas Marx töölisklassi, põlglikult suhtus ta nn. väikekodanlikesse kihtidesse (käsitöölised, väikepoodnikud, haritlased).
Suurele Prantsuse revolutsioonile ja Prantsuse keisririigile järgnenud ühiskondlik-poliitilises võitluses kujunesid välja mitmed poliitilised teooriad.
Liberalism kujunes välja feodaalkorra ja absolutismi vastase ideoloogiana. Liberalismi iseloomustab vabameelsus ja sallivus, mis väärtustab üksikisiku vabadusi (sõna-, koosoleku-, trüki-, ühingute- ja südametunnistuse vabadus. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat . See on riigikord , kus monarhi võim on piiratud põhiseduse ja teiste seadustega.
Konservatism on ideoloogia ja poliitiline suund, mis kujunes vastukaaluks Suure Prantsuse revolutsiooni aegsele vägivallale, kui kogu senine maailm purunes. Konservatismi iseloomustab alalhoidlikkus, traditsiooniliste vaadete ja struktuuride säilitamine ning ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine.
Sotsiaaldemokraatia on sotsialismi idee ühendatuna demokraatiaga. Ühiskonna ümberkorraldamine on võimalik rahulikul teel. Üldine valimisõigus tagab sotsialistidele esindatuse parlamendis. Seal viivad nad läbi seadused ühiskonna ümberkorraldamiseks. Õiglane ühiskond on demokraatlikult valitsetav.
Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise etapid:

kirjanike, kunstnike, teadlaste ja teiste tippharitlaste kantud rahvuskultuuriline liikumine

haritlaskonna laiemaid ringkondi (üliõpilased, kooliõpetajad) hõlmav liikumine

seltsiliikumise etapp koondas rahvuse ulatuslikumaid kihte nii elukutse (käsitöölised, kaupmehed ) kui ka tegevusalade (võimlemisrühmad, laulukoorid) järgi

poliitiline liikumine, mis võitles rahvahariduse edendamise eest

võitlus omariikluse saavutamise eest oli rahvusliku liikumise kõrgeim etapp.
Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta – osa uurijaid peab selleks Esimese maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi lõpuga. Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu.