Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööstuslik pööre (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks?
  • Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed?
  • Kuidas mõjutas industrialiseerimine elu linnades?
  • Millised olulised muutused toimusid transpordis?
  • Miks oli raudteede ehitamine väga oluline?
  • Mil viisil mõjutas industrialiseerimine põllumajanduse arengut?
  • Mis põhjustas konservatismi liberalismi ja sotsialismi kujunemise?
  • Millised on konservatismi liberalismi ja sotsialismi põhiseisukohad?
  • Millised on sarnasused ja millised on erinevused?
  • Milline oli marksistide loosung?
  • Kes oli loosungi autor?
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused
  • Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut.
    Käsitöölise töökoda
    Manufaktuur
    vabrik
    1)tööjaotuse olemasolu
    Ei
    Jah
    Jah
    2)töö iseloom(masinaga või käsitsi)
    Käsitsi
    Käsitsi
    masinaga
    3)palgatööjõu kasutamine
    Ei
    Jah
    jah
  • Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks?
    Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu.
  • Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust.
    1)tehniline – masinate leiutamine ja kasutuselevõtt
    2)ühiskondlik – uute sotsiaalsete kihtide teke – palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid
    4. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed? Esita nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi.
    Positiivsed tagajärjed
    Negatiivsed tagajärjed
    • Kiirenes ühiskonna areng
    • Kättesaadavaks said tarbekaubad
    • Töölise elu-ja töötingimused paranesid
    • Langesid kaupade hinnad
    • Soodustus hariduse levik
    • Tööviljakus kasvas
    • Jättis tööta käsitöölased, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos perega
    • Kujunesid uued sotsiaalsed kihid
    • Töötajate elutingimused kehvad
    • Palju tööõnnetusi
    • Lõhuti masinaid

    5. Kuidas mõjutas industrialiseerimine elu linnades? Esita nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi.
    Linnas hea elada
    Linnas halb elada
    • Elekter
    • Kultuuri/meelelahutusasutused
    • Tänavavalgustus
    • Transport
    • Tulekindlad ehitised
    • Kanalisatsioon ja veevärk
    • Kehvad korteriolud
    • Kehvad sanitaartingimused
    • Epideemiad
    • Kuritegevus
    • Prostitutsioon
    • Kerjamine

    6. Millised olulised muutused toimusid transpordis ?
    Leiutati aurumasin , aurik , auruvedur, diiselmootor ning bensiinimootor, kasutusele tulid liinibussid ja lennukid ning USA-s algas autode masstootmine,.
    7. Miks oli raudteede ehitamine väga oluline?
    • Soodustus tööstuse areng
    • Inimeste liikumisvõimalused paranesid
    • Raudteede ümber kerkisid asulad

    8. Mil viisil mõjutas industrialiseerimine põllumajanduse arengut?
    • Kasutusele võeti traktor ja kombaind, mis suurendas põllumajanduse tootlikust
    • Leiutati toiduainete konserveerumine, mis võimaldas neid kauem säilitada ja transportida
    • Põllumajanduses töötavaid inimesi jäi järjest vähemaks, nende töö muutus kergemaks
    • Paljud inimesed jäid maal tööta ning siirdusid linnadesse tööd otsima

    9. Esita näiteid ühiskonna sotsiaalse koosseisu muutuste kohta võrreldes varasema ajaga .
    • Kasvas tööliste arv ja vähenes talupoegade arv, käsitöölised kadusid peaaegu täielikult
    • Tugevnes ja kasvas kodanlus
    • Kasvas haritud inimeste arv
    • Tekkis töötute kiht

    10. Mis põhjustas konservatismi, liberalismi ja sotsialismi kujunemise?
    11. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi põhiseisukohad?
    12. Võrdle sotsialiste-utopiste ja marksiste. Millised on sarnasused ja millised on erinevused?
    Sotsialism - utopism
    Marksism
    1)uude ühiskonda jõudmiseks on vaja oma vaateid propageerida ja näidata isiklikku eeskuju
    1)uude ühiskonda jõudmiseks peavad töölised haarama relvad, tegema revolutsiooni, haarama kapitalistidelt võimu ja kehtestama proletariaadi diktakduuri
    2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, kus keegi pole vaene ning puudub ebavõrdsus
    2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond, kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus
    3) tootmisvahendid on ravha ühisomandiks
    3)tootmisvahendid on riigi omad
    4)kõik peavad käima tööl
    5)valitseb plaanimajandus
    13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor?
    „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“ loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab
    14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday , Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse , G. Bell, R. Diesel , C. Benz , J. Watt , R. Fulton , G. Stephenson .
    • A.Volta – patarei
    • M.Faraday – elektrigeneraator, elektrimootor
    • Th.A.Edison – elektrilambi leiutamine
    • W.Röntgen – röntgenitoru leiutamine
    • S.Morse – elektrilise telegraafi leiutamine
    • G.Bell – telefoni leiutamine
    • R.Diesel – diiselmootori leiutamine
    • C.Benz – bensiinimootori leiutamine
    • J.Watt – aurumasina leiutamine
    • R.Fulton – auriku leiutamine
    • G.Stephenson – auruveduri leiutamine

    Milline neist leiutistest muutis sinu arvates kõige rohkem:
  • inimeste igapäevaelu
    elekter, sest inimestel oli nüüd rohkem võimalusi, sai paremini õhtuti lugeda, õppida, kirjutada, arenes meelelahutuse ja masinate leiutamine ning nendega toomine
  • transpordi arengut
    aurumasina leiutamine, sest tänu sellele leiutati aurikud ning auruvedurid, paranesid transpordivahendid ning inimestel oli parem liigelda, tarbekaubad oli kättesaadavamad ning raudteede ja sadamate ümbrusesse tekkisid asulad
  • meditsiini arengut
    röntgenitoru leiutamine, sest tänu sellele paranes meditsiini areng, inimeste terviseprobleemide põhjused avastati ning oli võimalik määrata õige ravi
    Põhjenda oma valikut.
    15. Selgita:
    tööstuslik pööre – üleminek käsitsi töölt masinatööle, mis tähendab seda, et manufaktuurid asendati vabrikutega
    manufaktuur – ettevõte, kus oli olemas tööjaotus ning töölistele maksti palka, tööd tehti käsitsi
    vabrik – ettevõte, kus oli olemas tööjaotus ning töölistele maksti palka, tööd tehti masinatega
    proletariaat - palgatööline
    kodanlus – ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele
    industrialiseeirmine – suur tööstuse arendamine
    industriaalühiskond – ühiskond, mis tegeleb aktiivselt tööstuse arendamisega ja rakendab selle saavutusi
    urbaniseerumine – inimeste siirdumine linnadesse, mille tulemusena kasvas oluliselt linnaelanike arv ja tekkis juurde uusi linnu
    imperialism – suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata
    konservatism – alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus
    libaralism – vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus
    sotsialism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust
    utopistlik sotsialism – õpetus, mille seisukohad tunduvad naiivsete ja tegelikkuses teostamatutena
    marksism – Karl Marxi õpetuse järgi loodud ideoloogia, mis leiab, et proletariaat peab korraldama revolutsiooni, haarama võimu enda kätte, likvideerima eraomanduse, selle asemele tuleb luua tootmisvahendite ühiskondlik omandus
    kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond
    sotsiaaldemokraatia – vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna õiglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja ühiskondlike kokkulepete kaudu
  • Tööstuslik pööre #1 Tööstuslik pööre #2 Tööstuslik pööre #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor v2ike2ff Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Tööstuslik pööre Euroopas
    8
    docx

    Tööstuslik pööre Euroopas

    Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin ­ James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik ­ Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur ­ George Stephenson, 1814.aasta. Raudader ­ 19.sajand Saksa Tolliliit ­ 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin.

    Ajalugu
    Industriaalühiskond
    5
    odt

    Industriaalühiskond

    orjatööjõuga konkureerimist Saabusid miljonid Euroopa immigrandid, kellest said palgatöölised ja farmerid 5. Ameerika kodusõda: dateering, kodusõja põhjus, osalenud pooled, tagajärjed (2 tagajärge). TV lk. 19 ül. 7. Millal toimus? 1861- 1865 Miks puhkes? Lõuna- Carolina ei olnud nõus orjadest loobuma Kes osalesid? Lõunaosariigid ja põhjaosariigid Mis oli tagajärjed (2)? Terves Ameerikas kaotati orjus 6. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? 1) Inglaste ostujõud oli suurem, sest nende palgad olid kõrgemad 2) Inglismaal oli 300 aastat tagasi kaotatud pärisorjus, mille tõttu oli palju vabu talupoegi, kes olid nõus vabrikus töötama 3) Kolooniatest saadi odavat toorainet (puuvilla). 4) Koloniaalkaupade müügist saadud tulu sai paigutada tööstusesse. 5) 18. sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7

    Ajalugu
    Rahvusriigid ja industriaalühiskond
    2
    doc

    Rahvusriigid ja industriaalühiskond

    Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN ­ J.Watt AURIK ­ R. Fulton VEDUR ­ G. Stephenson BENSIINIMOOTOR ­ C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI ­ A. Volta PIRN ­ T. A. Edisson RÖNTGENITO

    Ajalugu
    Tööstuslik revolutsioon
    6
    docx

    Tööstuslik revolutsioon

    Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt.

    Ajalugu
    Ajaloo kordamine
    7
    doc

    Ajaloo kordamine

    Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond ­ tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine Proletriaat ­ palgatöölised Urbaniseerumine ­ linnastumine Kodanlus ­ ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata.

    Ajalugu
    ARVESTUSLIK TÖÖ-nr 2 - uusaeg
    9
    doc

    ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 - uusaeg

    kasutuselevõtmine. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis kapitali ja tööjõudu . Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute tootmisettevõtete rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu. Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaalt , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida

    Ajalugu
    Arvestuslik töö - Uusaeg
    9
    docx

    Arvestuslik töö - Uusaeg

    Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi ,kes masinatega töötaksid. Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute ettevõtete ja vabrikute rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu. Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hinda hoidma ostjale vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaal , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstus Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede äärde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks 1807 tegi Hudsoni jõel oma esimese reisi

    Ajalugu
    8-klassi ajaloo eksam
    7
    docx

    8. klassi ajaloo eksam

    Viini kongressis otsustati korrastada sõjajärgset Euroopat kolme põhimõtte alusel: Legitiimsuse põhimõte (mille alusel ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim), tasakaalupõhimõte (ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada) ja julgeolekupõhimõte (millest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitiliselt nõrkade puhverriikidega. 9.KAPITALISMI ARENG Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side-pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. See sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Peamised leiutised oli aurumasin, tänu sellele rongiliiklus ja aurik, telegraaf, röntgen,

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun