Ajaloo mõisted 8.klassi eksam (0)

autonoomia – omavalitsus , osaline iseseisvus , mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele
Balti erikord – Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus .
deism – 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu
demokraatia – poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused .
diktatuur – mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.
dünastia – rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
generaalstaadid – vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal.
impeerium – koloniaalriik
koalitsioon – mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu.
kodanlus – ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele.
kodusõda – sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
koloonia – asumaa
konstitutsioon – põhiseadus
konstitutsiooniline monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega.
liberaalne – vabameelne
merkantilism – majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil.
monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser , tsaar , sultan )
pärisorjus – talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnimaisus , kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ja teokohustus.
reduktsioon – aadlile annetatud maade tagasiriigistamine.
reform – ümberkorraldus, mille eesmärk on mõningaid uuendusi tehes olemasolev süsteem säilitada.
restauratsioon – varasema poliitise korra taastamine.
revolutsioon – periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.
vabariik – Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament
vald – esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldussüsteemiks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad
venestamine – venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks.
Antant – Suurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaas liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule.
bolševik – enamlane , kommunist Venemaal.
dominioon – Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa ( Austraalia , Kanada )
imperialism – suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniad hõivata.
industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine
Keskriigid – I maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915 ja astus sõtta Antandi poolel
kommunism – poliitline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärk on klassideta ja eraomanditeta ühiskond.
konservatism – alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidavust tähtsustav poliitiline õpetus.
Landeswehr – peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal.
monopol – (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus.
rahvuslik liikumine – rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine.
ärkamisaeg – ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine
sotsialism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust.
terror – vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus.
urbaniseerumine – linnastumine