Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo mõisted 8.klassi eksam (0)

1 Hindamata
Punktid
autonoomia omavalitsus , osaline iseseisvus , mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele
Balti erikord – Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus .
deism – 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu
demokraatia – poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused .
diktatuur – mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.
dünastia – rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
generaalstaadid – vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal.
impeerium koloniaalriik
koalitsioon – mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu.
kodanlus – ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele.
kodusõda – sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
kolooniaasumaa
konstitutsioon – põhiseadus
konstitutsiooniline monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega.
liberaalne – vabameelne
merkantilism – majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil.
monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser , tsaar , sultan )
pärisorjus – talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnimaisus , kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ja teokohustus.
reduktsioon – aadlile annetatud maade tagasiriigistamine.
reform – ümberkorraldus, mille eesmärk on mõningaid uuendusi tehes olemasolev süsteem säilitada.
restauratsioon – varasema poliitise korra taastamine.
revolutsioon – periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.
vabariik – Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament
vald – esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldussüsteemiks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad
venestamine – venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks.
AntantSuurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaas liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule.
bolševikenamlane , kommunist Venemaal.
dominioon – Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa ( Austraalia , Kanada )
imperialism – suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniad hõivata.
industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine
Keskriigid – I maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915 ja astus sõtta Antandi poolel
kommunism – poliitline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärk on klassideta ja eraomanditeta ühiskond.
konservatism – alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidavust tähtsustav poliitiline õpetus.
Landeswehr – peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal.
monopol – (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus.
rahvuslik liikumine – rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine.
ärkamisaeg – ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine
sotsialism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust.
terror – vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus.
urbaniseerumine – linnastumine
Ajaloo mõisted 8 klassi eksam #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dragonfly Õppematerjali autor
Mõisted ajaloos mida pidin teadma 8.kl ajaloo eksami jaoks.

Sarnased õppematerjalid

Uusaja tähtsamad mõisted
2
doc

Uusaja tähtsamad mõisted

annekteerimine ­ riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat ­ tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia ­ omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik ­ enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine ­ relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon ­ Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport ­ kaupade väljavedu feenid ­ Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism ­ kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine industriaalühiskond ­ tööstuse saavutu

Ajalugu
Ajaloo mõisted
14
docx

Ajaloo mõisted

A aadel (rüütliseisus) ­ suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased ­ muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ­ ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine ­ orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism ­ riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt ­ mungakloostri ülem abtiss ­ nunnakloostri ülem agoraa ­ akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor ­ sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia ­ Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol ­ polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah ­ jumal islamis amfiteat

Ajalugu
Ajaloo mõisted
25
rtf

Ajaloo mõisted

Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) ­ suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased ­ muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ­ ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine ­ orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism ­ riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt ­ mungakloostri ülem abtiss ­ nunnakloostri ülem agoraa ­ akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor ­ sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia ­ Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol ­ polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karj

20. sajandi euroopa ajalugu
Ajaloo mõisted
17
docx

Ajaloo mõisted

A aadel (rüütliseisus) ­ suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased ­ muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ­ ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine ­ orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism ­ riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt ­ mungakloostri ülem abtiss ­ nunnakloostri ülem agoraa ­ akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor ­ sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia ­ Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol ­ polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah ­ jumal islamis amfiteat

Ajalugu
8-klassi ajaloo eksami piletid
8
docx

8. klassi ajaloo eksami piletid

8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka k?

Ajalugu
Ajaloo 8-klassi eksamipiletite vastused
8
odt

Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused

8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekk

Ajalugu
8-klassi ajaloo eksam
7
docx

8. klassi ajaloo eksam

Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Taru ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Ka piibel tõlgiti eesti keelde. Lõunaeesti keeles avaldati 1686. Aastal Uus Testament. Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 4.EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa, mida kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu (piibel, kirjandus). Põhjasõda tõi kaasa Eesti alal koletu laastamise. Kuna Rootsi kaotas Põhjasõjas sai Eesti endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) kubermanguks. Eesti läks Vene võimu alla 18 sajandi alguses. Balti erikord oli

Ajalugu
8-klassi ajaloo eksam
8
docx

8. klassi ajaloo eksam

Talurahvast hakati õpetama lugema kuna see soodustas luteri usu levikut. Õpetamiseks loodi rahvakoolide võrk. Forselius algatas Eestis koolielu. 17.saj algul alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus, asutati Tartu ülikool. Avaldati lõunaeestikeelne Uus Testament. Gustav II Adolf lasi Eestisse mitmeid koole rajada ning kirjutas alla Tartu Ülikooli loomise lepingule. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS (lk 50-52) Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa, mida kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu (piibel, kirjandus). Esti läks Vene võimu alla pärast Põhjasõda 18. sajandil, 1721. Eestimaa oli Põhja-Eesti ning Liivimaa Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid Rootsi aegsed seadused, ametnikeks jäid enamasti sakslased, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, linnaelanikkonna moodustasid endiselt eestlased

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun