Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KLASSIDE IDEOLOOGIA (esitlus) (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

KLASSIDE 
IDEOLOOGIA
Tere!
KLASSIDE KUJUNEMINE
✣Kõikidel rahavstel kujunes  klassiühiskond  
ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide 
lagunemisel, kuid  erineval  ajal (4000. a ema-3000. 
a ema Niiluse deltas,  Eufrat  ja Tigris;  3000-2000. 
a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning 
see järel Roomas).
✣ Tootmise  aareng , kaubanduse kasv, 
rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise  
kogukonna  ühtsuse . Tänu tööjaotusel 
kasvavad linnad – käsitöö ja 
kaubanduse keskused.  Vanadel  
hõimusüsteemi varemetel tekib 
klassiühiskond, millele on iseloomulik 
antagoonsus ekspluatataatorite ja 
ekspluateeritavate klasside vahel.
✣ Võimul olevad  klassid , kes on kõikide 
või tähtsamate  tootmisressursside  
omanikud , saavad võimaluse 
omandada täielikult või osaliselt 
allutatute, kellel pole tootmiseks 
vajalikke ressursse, töö omandamiseks.
KLASSIDE KUJUNEMINE
✣ Kõikidel rahavstel kujunes 
klassiühiskond ürgkogukondlike 
ühiskondlike eluvormide lagunemisel, 
kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a 
ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris;  
3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. 
a ema Kreekas ning see järel Roomas).
✣ Klasside teke saab olla võimalik vaid siis, kui 
tootlikkus  kasv viib  toote ülejäägini ning  ühisomand  
läheb üle eraomandiks tänu tootmisvahenditele. 
✣ Eraomandi tekkimisega on sissetulekute ebavõrdsus 
kogukonnas  paratamatu: osad perekonnad ja 
suguvõsad saavad  rikkamaks  ning teised vaesuvad 
ning osutuvad majanduslikult sõltuvateks 
esimestest.
✣  Kogudusevanemad, sõjapealikud, vaimulikud ja 
teied aadlikud rikastuvad kogukonna arvelt 
kasutades oma positsiooni.
✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu 
kasv lõhuvad endise  kogukonna ühtsuse. Tänu 
tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse 
keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib 
klassiühiskond, millele on iseloomulik antagoonsus 
ekspluatataatorite ja ekspluateeritavate klasside 
vahel.
✣ Võimul olevad  klassid , kes on kõikide või tähtsamate 
tootmisressursside omanikud, saavad võimaluse 
omandada täielikult või osaliselt allutatute, kellel pole 
tootmiseks vajalikke ressursse, töö omandamiseks.
✣ Orjusest, pärisorjusest ja palgatavast tööjõust 
kujunevad kolm ekspluateerimise võimalust, 
mis iseloomustavad kolme klassi astmeid 
antagoonilises ühiskonnas.
✣ Esimesel kahel klasside ekspluateerimise juhul 
on põhiline tootja ori juriidiliselt õigusetu, 
tootmisressursside omanikust sõltuv 
✣ Ühiskonna klassideks jagamine on omane 
orjapidajate,  feodaalse  ja ka kodanlikule 
ühiskonnale.
Klassivõitlus
✣ Klassivõitlus on peamiselt  marksismis  kasutatav mõiste ühiskonnas 
pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka 
enama sotsiaalse klassi vahel.
✣ Karl  Marxi  idee kohaselt on klassivõitlus tingitud tootmissuhetest: 
kogu ajaloo vältel on ühiskonnas olnud kaks peamist klassi.
✣ Esiteks ekspluateerijate klass, kellele kuuluvad põhilised 
tootmistegurid ja  ressursid .
✣ Teiseks ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva 
klassi omanduses olevaid ressursse, kuid jääb ilma oma tööga loodud 
lisaväärtusest (kasumist), mis koguneb ekspluateerijate kätte. Selle 
tulemusel tekib rahulolematus ekspluateeritavate klassis, mis 
omakorda tekitabki tingimuse klassivõitluseks.
( VIIDE )
Mis on klassivõitlus
✣ Mõiste «klassivõitlus» on saanud marksismis erilise 
tähenduse. Juba «Kommunistliku partei manifest´is» on 
märitud, et kõikide eksisteerinud ühiskondade ajalugu on 
olnud klasside võitlus, mis tähendab, et just klasside 
vaheline võitlus on inimeste ühiskonna arengu liigutajaks, 
kuna see viib paratamatult sotsiaalse revolutsioonini, mis 
ongi klassivõitluse kulminatsioniks ning üleminekuks 
uuele ühiskondlikule korrale. 
✣ Maksistide arvates on klassivõitlus igal pool ja igavene, 
igas ühiskonnas, kus on antagoonilised klassid.
(viide)
ETTEKUJUTLUS KLAASIVÕITLUSEST 
ENNE  MARKSISMI
✣ Ühiskonna jagunemise fakti võitlevateks 
klassideks on täheldatud juba  ammu
✣ Prantsuse  ajaloolane  ja riigiteadlane 
François  Pierre  Guillaume Guizot kirjutas 
oma teoses «Prantsuse valitsus peale 
Restaureemise ja praegune  ministeerium » 
(1820. a) Prantsuse ajaloost kui kahe 
rahva ajaloost: keskklass ja  aristokraatia
✣ (VIIDE)
Enne Marxi loeti klassivõitlust mitte 
sotsiaalseks vaid poliitiliseks nähtuseks. 
Selle tekkepõhjuseks loeti ammustel 
aegadel toimunud sündmusi - ühe rahva 
vallutamist teise poolt. 
Rõhuvat klassi vaadeldi kui võitja rahva 
järeltulijateks ja rõhutuks klassiks  löödud 
rahva järeltulijateks. Samal sisukohal olid 
ka Prantsuse XIX sajandi alguse 
ajaloolased, nagu näiteks Augustin Thierry, 
ning samuti ka  Friedrich   Nietzsche
(VIIDE)
✣ Üheks kapitalistliku ühiskonna suureks puuduseks on 
pillamine, mis tekib konkurentsi tagajärjel. Näitena 
võib tuua reklaamikulud, mis ei lisa kaubale väärtust. 
Konkurentsi negatiivseteks külgedeks on samuti 
tööliste töötingimuste arvelt kokkuhoidmine ning 
ületootmine, sest masstoode on toota odavam. Iga 
ettevõte tahab hõivata ka võimalikult suurt turuosa.
✣  Niisiis  palgatööliste ja  ettevõtja  huvid ei kattu. 
Esimesed on huvitatud tööjõu väärtustamisest, teised 
aga võimalikult suurest kasumist. Selle tulemuseks on 
paratamatu klassivõitlus, mille aluseks on ka masinate 
osakaalu  suurenemisest tingitud töötute  armee  kasv, 
tarbijate arvu vähenemine ning ületootmise tagajärjel 
tekkivad  majanduskriisid.
(VIIDE) 
✣ Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond 
kommunismi, külluse ühiskonda, 
marksistlikus sotsiaalteoorias ühiskonna 
kõrgeimale  arengutasemele
Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik 
ning humanistlik tulevikuühiskond, 
milles saab teoks isiksuse igakülgne 
areng. Esimeseks etapiks sinna 
jõudmisel on sotsialism koos 
proletariaadi diktatuuriga. Kehtib 
põhimõte: igaühelt tema võimete 
kohaselt igaühele tema töö järgi. (VIIDE) 
✣ Lõplikult sõnastasid teaduslik klassiideoloogi K. Marxi 
ja F. Engelsi poolt. Kõige tähtsamad selle ideoloogia 
sätted kirjutas K.  Marx  5.03. 1852  kirjas Joseph Arnold 
Weydemeyer´ile : „see, mis ma  tegin  uut, seisnes 
järgneva tõestuses:
✣ 1) klasside olemasolu on seotud vaid teatud tootmise 
faaside olemasoluga,
✣ 2) klasside vaheline võitlus viib tingimata 
proletariaadi diktatuurini,
✣ 3) see diktatuur ise on üleminek igasuguste klasside 
likvideerimisele ja klassideta ühiskonnani"  (VIIDE) 
✣ sidudes  klasside  olemasolu  teatud 
ajalooliste  faasidega  tootmise  ehk 
erinevate 
tootmisvõimalustega, 
marksism  avas materiaalsed alused 
klassideks  jaotamise  ühiskonnas  ja 
klasside vastuolulisude sügavaimad 
allikad. 
Marksism 
tõestas, 
et 
klassideks 
jaotumine  
ei 
ole 
omapärane 
kõikidele 
ühiskonna 
arenemise  faasidele  ja  kujutab 
endast 
ajalooliselt 
kujunenud 
nähtust. 
✣ Marx  tunnistas,  et  klasside  olemasolu  ja  nende 
vahelise  konflikti  avastus  ei  kuulu  temale.  Kuid  enne 
Marxi  pole  keegi  nii  sügavalt  põhjendanud  ühiskonna 
klasside 
struktuuri, 
tuues  
selle 
välja 
kogu 
majandussuhete süsteemis fundamentaalanalüüsist.
✣ Marxi arvates on klasside teekimise ja nende vaheliste 
konfliktide  aluseks indiviidide erinev positsioon  ja 
erinevad rollid, mida täidetakse tootmise struktuuris 
ühiskonnas. See tähendab, et peamine põhjus 
klasside kujunemisel on phiskondlik  tööjaotus
Omakorda antagoonisliste ühiskonnaklasside vaheline 
konflik on sotsiaalse arengu allikas. 
✣ Klassideks  jaotumise  mõistmise  võtmeks  on töö 
kahepalgeline loomus (täitev ja organisatsiooniline 
töö).
✣ Ameerika  sotsioloog  Charles  Anderson  
analüüsis Marxi vaateid ning nimetas 
järgmised sotsiaalse klassi kriteeriumid: 
✣ avalik  tootmisviis  majanduslikus 
tootmisviisis;
✣ spetsiifiline elustiil;
✣ konfliktsed klasside vahelised suhted;
✣ sotsiaalsed suhted ja  kokkuhoid , mis 
ületavad kohalikke ja piirkondlikke piire;
✣ klassi teadlikkus ;
✣ poliitiline  organisatsioon .
KLASSIDE TEADLIKKUS
✣ Oma rolli teadmine tootmises ja seosed teiste 
klassidega.
✣  klassi lõplikuks kujunemiseks peavad 
isoleeritud indiviidid mõistma ühtekuuluvust 
ning erinevust teistest klassidest 
✣ Lõpli klassi teadlikkuse staadium  saavutatakse  
siis, kui näiteks töölisklass hakkab mõistma, et 
oma õiglase eesmärgi võivad nad saavutada 
vaid apitalismi hävitamisega, kuid selleks 
peavad nad oma jõud ühendama.  
KLASSIDE VAHELINE 
SOLIDAARSUS
✣ teadlikkust ühtsusest või isegi  tahe  ühiselt 
tegutseda, et saavutada klassile vajalikke 
poliitilisi ja majanduslikke eesmärke.
✣ Klasside vaheliseid konflikte on kahte tüüpi:
✣ 1) kahe klassi vaheline võitlus, kui teadlikkus 
klassist  pole veel piisavalt arenenud;
✣ 2) teadlik ja eesmärgile orienteeritud võitlus.
DIALEKTILINE  JA AJALOOLISELT 
MATERIALISTLIK KLASSIDE 
KONTSEPTSIOON
✣ Selles kontseptsioonis on väga palju 
ratsionaalset, kajastab ühiskonna objektiivse 
arengu tähtsaid külgi. 
✣ Eitada K. Marxi panust klassiideoloogiasse oleks 
sama, mis eitada tähtsaid momente, mida see 
sisaldab, mis omakorda oleks vale. 
✣ Samas on Marxi õpetuses näha klasside rollide ja 
nende vaheliste suhete absolutiseerimist, mis tõi 
kaasa mitmeid olulisi  tasakaalustamata  aspekte 
sotsiaal-filosoofilise pildi sotsiaalses arengus. 
PÕHILISED JA MITTE PÕHILISED 
KLASSID
✣ Klassiühiskonna struktuuri analüüsimisel 
eristatakse põhilisi ja mitte põhilisi  klasse
✣ samuti arvestatakse erinevate gruppide 
olemasolu klasside kihtide ja vahekihtide 
vahel
✣ Peamisteks klassideks nimetatakse selliseid 
klasse, mille olemasolu tuleneb otseselt antud 
ühiskonna sotsiaal-majanduslikust 
arenemisastmes võimul olevast tootmisviisist.
✣ Koos valitseva tootmisviisiga võib olla 
säilinud ka eelnev tootmisviis või 
tekkida uusi majanduse erivormi kujul. 
✣ See seletab ära mitte põhiliste - 
üleminekuliste klasside olemas olu. 
✣ Klasside on tavaliselt erinevad kihid, 
grupid, kelle huvid osaliselt ei kattu.
✣ Kapitalistlikus ühiskonnas erinevad 
näiteks  kodanluse klassid, milleks on 
monopoolsed ja mittemonopoolsed.
Aitäh !

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • KLASSIDE KUJUNEMINE
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Klassivõitlus
  • Mis on klassivõitlus
  • ETTEKUJUTLUS KLAASIVÕITLUSEST ENNE MARKSISMI
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • KLASSIDE TEADLIKKUS
  • KLASSIDE VAHELINE SOLIDAARSUS
  • Slide 21
  • PÕHILISED JA MITTE PÕHILISED KLASSID
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #1 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #2 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #3 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #4 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #5 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #6 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #7 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #8 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #9 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #10 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #11 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #12 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #13 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #14 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #15 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #16 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #17 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #18 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #19 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #20 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #21 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #22 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #23 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #24 KLASSIDE IDEOLOOGIA-esitlus #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erkkkki Õppematerjali autor
Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas).

Sarnased õppematerjalid

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

· Henry Morselli ­ variatsioon ja kasvamine · Emile Durkheim (1897) "Suicide" Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. Mis on sotsioloogia? Ameerika sotsioloogi Alex Inkeles'i uurimus 1965 "Mis on sotsioloogia?" ­ 24 õpiku põhjal ­ Sotsioloogia olemus ­ Isiksuse sotsialiseerumine ­ Kultuur ja sotsiaalne struktuur ­ Grupid ja grupeeringud ­ Kastid, kihid ja klassid ­ Rassid ja rahvastikuprobleemid ­ Sotsiaalsed muutused ­ Institutsioonid 1.2.Sotsiaalsed institutsioonid · Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. ­ Perekond kui institutsioon ­ reeglid abiellumise, lastesaamise kohta, vanemate eest hoolitsemine jms ­ Haridus kui institutsioon ­ kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad jms

Sotsioloogia
Sissejuhatus sotsioloogiasse
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted ­ tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus ­ seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid ­ inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass o Tootmisvahendeid mitteomav klass. Kapitalistlikus ühiskonnas: o Kapitalistid (kodanlus): omavad (tootmisvahendeid) tööriistu, maad, kapitali

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Kultuuriteooria kõik materjalid
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

inimeste elusid. A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace: Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele. Kui räägitakse sotsiaalsest struktuurist või ühiskondlikust organisatsioonist siis on selge, mida silmas peetakse ­ viisi kuidas teatud hulk inimesi moodustavad perekonnad, klannid, klassid, hõimud, riigid, klubid, kogukonnad jne. Ühiskond on seega grupp omavahel vastastikku seotud idiviide. Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and Winston. Ühiskond on teatud elanikkonna liikmed ja see elanikkond eristub teistest ümbritsevatest mitmel viisil: nad elavad eraldi kogukondades, räägivad ühist keelt, jagavad samu kombeid, ja suhtlevad üksteisega sagedamini ja lähedasemalt kui inimestega väljaspool seda ühiskonda."

Kultuur
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

UUS KLASSISÜSTEEM: 360-nõukogu, kuhu valitakse igast varalisest seisusest neljandik (valimised on aristokraatlik meetod!!!), lisaks on 37 seaduse valvurid ja 10 liikmest koosneb kontrolliorgan, mis kehastab taas targemaid... · UUS TÖÖJAOTUS: Põllutööd teevad orjad, käsitööd metoigid, vabad mehed teistest linnadest. Kodanikel aega poliitikaga tegeleda. Nad ei kaubitse, ei hari põldu. Periklese aegne demokraatia ei olnud selline! Kodanikud tegid ka tööd ning klassid olid eri kodanikest... Platon lubab ka monogaamset abielu ning jaotab kodanikud nelja klassi, iga klass saab neljandiku kohtadest (rahvakoosolekul), kuigi vaeseid on arvuliselt kõige enam.

Õigus
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Assotsiatsioonid ja ühingud ­ need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Ajutised edendamise- ja vetogrupid ­ need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Peale Prantsuse revolutsiooni võeti kasutusele vasak- ja parempoolsus. Parempool: jäigemad, vasakpool: liberaalsemad. 19. saj alguses domineerisid konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioonide säilitamist, kaitses privileege, absolutismi

Ühiskonnaõpetus
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Comte märkis ära kolm tegurit, mis aitavad ühiskonnal toimida : · Perekond ­ märkis Comte, et perekond peaks olema patriarhaalne, naise roll peaks olema järjepidevuse, traditsioonide kandja roll ning ta peaks olema mehe emotsionaalseks mõjutajaks. Perekonda pidas ühiskondliku struktuuri tähtsaimaks elemendiks, millele tähtsuselt järgnesid sugukond ja rahvas. · Riik ­ kui korporatiivne nähtus, milles kõik klassid, grupid elavad harmooniliselt koos. 5 · Religioon ­ eitas religiooni, ise oli veendunud ateist; samas on täheldatav, et sisuliselt lõi ise uue jumala, nimelt esines tema kirjutistes salapärane tegelane ­ Suur Olevus. Lugejad olid algselt segaduses, kes see oli, lõpuks tuli

Õiguse sotsioloogia
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun