Russell, Vabadus ühiskonnas (3)

4. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames.  Tekst: Russell , B. Vabadus ühiskonnas. //rmt. Valik esseid, Tallinn 1994, Lk. 79-92. Abistavad küsimused:
1. Milline on Russelli küsimusasetus ja vabaduse definitsioon? Kas nõustud selle definitsiooniga (seosta loengul õpitud laiema kontekstiga).
2. Kaks võimalust vabaduse saavutamiseks + isiklik hoiak, kumba strateegiat pooldate; keskkonna mõju vabadusele.
3. Russelli vabaduse miinimumi jaoks vajalik nimekiri. Kas nõustud loeteluga?
4. Ühiskonna määratlus, käsitlus ühiskonna kujunemise ajenditest.
5. Kahte sorti takistused vabadusele, püüa mõista eristuse kriteeriumit.
6. Mis juhtuks, kui vähendada vabaduse suurendamiseks olulisel määral ühiskondlikku halduskorra survet ? Kas nõustud Russelli visiooniga?
7. Kuidas suhtub Russell absoluutsesse majandusvabadusse ( laissez -faire)? Sinu arvamus selles küsimuses?
8. Mil määral lubab Russell sekkuda kogukonnal üksikisiku vabadusse kogukonna huvides? (Vajaduste prioriteet). Sinu seisukoht selles küsimuses?
9. Russelli seisukoht sõnavabaduse piiramise küsimuses + Sinu seisukoht.
10. Füüsiliste ja ühiskondlike vabaduse takistuste erinev psühholoogiline mõju inimestele. Takistuste põhjuste eristamise probleem.
11. Mis argumente toob Russell ühiskondliku vabaduse piiramise vastu?
12. Millistel juhtumitel on ühiskondlik sund kõige rohkem, millistel kõige vähem õigustatud?
13. Russelli vabaduse küsimuses oluline eristus hüvede vahel. Õigluse mõiste.
14. Vaadete vabaduse põhjendus eelmisest eristusest lähtudes. Kas nõustud sellega?
15. Russelli tähelepanekud psühholoogilise dünaamika alal.
Russeli arvates on vabadus tõlgendatav kui soovide teostamine niimoodi , et puuduvad välised takistused, mille puhul soov ei teostuks. Minu arvates tähendab vabadus teha seda, mida ma tahan. See on küllaltki sarnane sellele, mida Russel arvab , kuna oma isiklik otsustusvõime on alus vabadusele. Samuti oma tahtmise saamine niimoodi, et puuduksis seda takistavad tegurid on vabadus.
Vabadusest võib mõelda ka kui võimu äärmusliku suurendamise või tahtmiste äärmusliku vähendamise näol. Enda soovide piiramine võib sisaldada samasugust vabaduse kasvu kui võimu laienemine. Pooldan enam tahtmiste äärmusliku vähendamist – kui pole soovi, siis puudub ka probleem. Keskkond võib panna inimese soovima üha rohkem ja rohkem asju, kui üks soov on rahuldatud, siis on kuklas tiksumas teine, veel suurem ja kallim. Selle kallima soovi rahuldamine ei pruugi aga alati õnnestuda ning see toob omakorda rahulolematust .
Põhivajadused oleksid: söök, jook, rõivad, eluase, suguelu ja lastekasvatamine. Rõivad ja eluase on tingliku , kuna neid pole palavas kliimas alati vaja. Minu jaoks on see nimekiri peaaegu täielik, kuigi lisaksin sinna vajaduse olla armastatud .
Ühiskond on kui isikute rühm, kes teeb koostööd ühiste eesmärkide nimel. Kõige algelisem on seejuurde perekond, kes koos elavad. Perekonna ühine eesmärk võib näiteks olla nädalavahetuse lõbusõit teise riiki. Kõige algelisem on majandusliku otstarbega rühmad – nt perekonnana elatakse ka seetõttu, kuna nii on odavam – ühine elupaik. Samuti on olnud üheks ajendiks sõda, kuna ühiskond ning mõnes mõttes ka riikide olemasolu peaks vähendama sõjalist ohtu.
Vabadust takistavad füüsilised ning ühiskondlikud meetmed. Füüsiline on seejuures ühiskondlikult mõjutatud. Maa annab juurvilja, kuid inimene ise võib selle kättesaadavuse viia miinimumi.
Maakera oleks ilma halduskorrata väga väheste inimestega, enamus neist oleksid orjad , Maal valitseks toidupuudus , suur suremus , mõnes mõttes võib seda nimetada füüsiliseks orjuseks. Russel toob hästi välja, et on vaja leida tasakaalu füüsilise ning ühiskondliku vabaduse vahel.
Russeli arvates vähendab absoluutne majandusvabadus vabaduse elementaarset miinimumi. Absoluutne majandusvabadus on küllaltki kahepalgeline, kuna nn kõrgemad inimesed võisid teha, mida soovisid ning lihttöölised pidid kuuletuma , neil endal oli väga väike sõnaõigus ning ka see läbi kolmandate isikute (ametiühingud jms).
Russeli arvates võib jätta üksikinimese ilma mugavusest, kui see aitab mingil hädavajalikuga teist inimest. Inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine kui see kui tal ei lubata tarbida, seda mida tal tegelikult vaja pole. Ühiskonna eesmärgiks peaks olema, et kõigil inimestel olek miinimum rahuldatud, mitte see, et eliit saab tarbida vaeste arvelt.
Inimesed, kes erinevad teistest oma vaadete, teadmiste, andekuse pärast – ei tohiks kritiseerida, kuna need omadused pole saadud teiste arvelt vaid inimene on need õppinud või saanud sünnipäraselt kaasa. Nende „eriliste“ tagakiusamine on vale.
Ühiskondlik takistus on palju hullem kui füüsiline takistus, kuna mõjutab inimest emotsionaalselt – tekitab nördimust. Seda saab leevendada, lubades tegevusi, mis võivad olla kahjulikud, iseasi , kui tervislikud sellised käitumisviisid oleksid. Inimesed ei soovi teiste inimeste heaolu ning paljud ei tea, mida see õigupoolest tähendabki. Riigiametnikud , istudes oma toolil, on kaugel nn päriselust ning otsused toimuvad nii, et ümberringi on palju ebamäärasust. Ametnikel pole otsest kokkupuudet asjassepuutuvate inimestega. Seetõttu ei pruugi otsused olla kas vastavuses ootuste ja loodetavaga.
Ühiskondlik sund omab õigustust siis, kui inimene on nõus sunniga, kuid võib kohustuse jätta ikkagi tegemata. Maksude maksmine läheb selle alla, me oleme nõus makse maksma, kuid kui kogemata jääme vahele sellekuiselt kogumiselt, siis me ei lähe seda ise teavitama. Kõige vähem on õigustatud ühiskondlik sund nn isamaaarmastuse levitamisel – sõdades osalemine, kus on ohvrid . Sõduritele tehakse ajupesu oma maa kaitsmise, isamaalisuse kohta.
Vabaduse erisus hüvede vahel tuleb välja parimalt, kui üks inimene omab midagi kellegi teise arvelt, nt kasvõi toit, mis peaks olema üks miinimumvajadus ning hüve, nt tarkus, mida saab iseseisvalt õppida ning füüsiliselt kelleltki ära võtta. Õiglust tähendab demokraatias võrdsust- asjadeseis, mis tekitab vähim kadedust. Õigluseks ja võrduseks on vaja klassideta ühiskonda.
Vaadete vabadus, inimese omadus pole hangitud teist inimest kahjustades. Vaba konkurents on ainus tee tõeni jõudmiseks. Iga inimene õpib endale huvipärast eriala ning seda tehes, ei kahjusta me teisi.
Suurem vabadus on võimalik seal, kus kasvatakse ühesugust tüüpi iseloomudega ühiskonda. Vabaduse kindlustamiseks oleks hea variant leida inimestele sobiv haridus , mis ei soosiks rõhumist. On oluline märkida, et mida vanemaks inimene saab, seda keerulisem on tema soove muuta.