2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi. Kust kiirgusena jõuab mingi hulk ka Maale. 9)Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 10) Mis on tähesuurus? Iseloomustab tähe heledust. Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 11)Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 12) Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Visuaalne tähesuurus- inimese nägemismeele abil. Fotograafilise tähesuuruse mõõtevahendiks on fotoplaat. 13) Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Kui mõõta tähtede heledust erinevates spektripiirkondades, siis nende tähesuuruste erinevused ongi värvusindeksid
Tähe elu sünnist surmani Kuidas tähed tekivad Tähed moodustuvad kuuma gaasi ja tolmu pilvedest kosmoses. Kokkutõmbuva gaasi pilve keskmesse tekib suure tiheduse tuum, mida tuntakse prototähena. Prototäht Prototäht on suur tihe gaasi kogu. Prototäht on päikese elu kõige varjasem staadium. Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel.
.................................. Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mass, mis koosneb vesinikust, heeliumist ja tolmust. Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet. Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga
Füüsika kontrolltöö 6. aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas
Tähesuurus on arvuline näitaja, mis iseloomustab Päikese heledust. Tähesuuruste klasse oli algselt kuus: 1 2 3 4 5 6 (visuaalsed suurused, millest 1 on kõige heledam ja 6 kõige tuhmim). 2. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem on tähesuurus, seda heledam on täht. Iga tähesuuruse täht on järgmisest tähesuurusest 2,51 korda nõrgem. Esimese ja viimase tähesuuruse vahe 100 korda. Tähistaeva kõige heledam täht on Sirius (tähesuurus: m = -1,45). Tähe tegeliku heledusega tähesuurusel tegemist ei ole. Teine tähesuurus on absoluutne tähesuurus (M), mis on tähesuurus, mis oleks tähtedel siis, kui nad asuksid meist 10 pc (parseki) kaugusel. Parsek on kõige suurem pikkusühik, millega iseloomustatakse tähtede kaugusi. 1 pc = 3,6 ly 3. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused (vahed) tähe poolt kiiratud erinevates spektripiirkondades
-10. Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka tähetuulena ja neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetakse näiva tähesuurusega. Stellaarastronoomia uurib tähti ja nende erinevate arengujärkudega kaasnevaid nähtusi. 3 Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad
Meile kõigil tuntuim täht on Päike. Ta tundub teistest tähtedest suurem, sest ta on meile lihtsalt lähedamal. Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. Keskosa suurenemisega paisub ka pilv ning lõpuks saabub moment, kus keskelt leviv kuumalaine jõuab gaasipilve pinnale. Seejärele pilv laguneb ning tähe kiirgus paiskub maailmaruumi. Peajada.
Sisukord 4 Sissejuhatus Oma alljärgnevas referaadis räägin ma tähe elust ja HR-diagrammist. Kui sain teada enda teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust. 1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks
Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühe tähe elulugu.........................................................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine............................................................................
Täht- on hõõguv gaasikera, mille temp. Ületab pinnal 3000-3000c, ja kiirgavad valgust Kuidas on võimalik määrata tähtede kaugusi? Tähe aastaringsest liikumisest taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raaidus. on vaja teada nurka, mis asub päikese ja maa vahel ja tähe läbimõõtu Mis on tähe näiline e. Suhteline heledus? näiliseks heleduseks nimetatakse tähe valgusvõimsuse suhet päikese valgus võimsusse Mis on tähe tegelik heledus? tähe tegelik heledus on tähe näiv heledus, kui täht asuks meist 10-ne parseki kaugusel Milline on seos tähe massi ja eluea vahel? Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Milline on seos tähtede värvuse ja temperatuuri vahel? mida eredam täht, seda kuumem Sinakatel ja valgetel tähtede peaks temperatuur olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam. Mis on visuaalsed kaksikud; varjutus muutlikud kaksikud?
vähem kui kümnendiku olemasolevast. Nähtamatu massi rolli Universumis me veel täielikult ei mõista, kuid tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärist tähtedest. Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikute all mõistetakse tähtede põhiomadusi nagu mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi teperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede värvuse iseloomustamiseks kasutatakse värvuseindeksit, mis võrdub fotograafilise ja visuaalse tähesuuruse vahega tavaline fotoplaat on tundlik sinise,
elektrilaengut ja impulsimomenti mitte Pöörlevad mustad augud omab impulsimomenti Massi järgi: s.i raadius= 2.95xmass/päikese mass Supermassiivsed mustad augud e monstrumaugud: astronoomiline ühik = ~150 miljonit km (Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes) Keskmise massiga mustad augud Tähe massiga mustad augud (Läbi põlenud suure massiga tähe jäänukeid) Mikro mustad augud e reliktaugud säilinud Suure Paugu alghetkedest. Kui nad üldse olemas on, võivad nad moodustada nähtamatu aine ja olla universumi kõige levinumad objektid Struktuur: Mittepöörlev must auk: keskne punktsingulaarsus on ümbritsetud kujuteldava sfääriga, mida kutsutakse sündmustehorisondiks. Selle
vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud Kõige lühema elueaga on hiiud ja ülihiiud. Kääbustähtede eluiga on üle 10 miljardi aasta. 5. Supernoova - Supernoova on oma arengu lõppjärku
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid
SUPERNOOVA NIMI1 NIMI2 Sissejuhatus · See ettekanne räägib Supernovast, selle tekkest ja olemusest · Saab näha huvitavat ja lummavat pildimateriali · Saab vastused küsimustele: · Mis on supernova? · Kuidas see tekib? Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. · Energia hulk, mis plahvatusel vabaneb on võrreldav selle energia hulgaga, mis Päike kogu oma eluea jooksul kiirgab. · Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · SN 1054 Teke ja põhjused · Üksiktähe plahvatuse põhjuseks on tuumakütuse lõppemine. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ja järgneb tähe
2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda. 19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?
2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda. 19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?
Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine
Tere Slaid 2 Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (nagu nt neutrontäht või must auk). Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. Slaid 3 Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses.
teemast. Varasemalt on eksplaaneete uurinud paljud teadlased ja astronoomid. Enamus tööst toetubki just nende leitule ja kirjutatule. Läbi Google otsingumootori oli teemakohase kirjanduse ja materjali leidmine lihtne. Enamjaolt oli tegemist ajakirja Astronoomia erinevate artiklitega. 3 2 Üldist eksoplaneetidest Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle mitte Päikese, vaid mõne teise tähe ümber. Praeguseks on avastatud üle 1900 eksoplaneedi (2015. aasta 17. märtsi seisuga 1901 planeeti 1194 planetaarsüsteemis). (3) Keskmiselt on iga tähe kohta on vähemalt üks planeet. Umbes iga viienda päikesesarnase tähe ümber tiirleb elu võimaldavas piirkonnas maasuurune planeet. (4) Enam kui 400 avastatud eksoplaneedist varjutavad oma ematähte ligikaudu 70 planeeti. (1) 2.1 Planeetide avastamine Planeetide avastamiseks enamasti jälgitakse, kas tähe heleduse muutumist
vaatleja nihkub kaheteistkümne tunni jooksul Maa pöörlemise tõttu diameetri ühest otsast teise. Kaugemate objektide puhul kasutatakse aastaparallaksi, mis tuleneb Maa liikumisest poole aasta jooksul orbiidi läbimõõdu võrra ehk 300 miljoni km võrra. Objekti kaugus on 1 parsek siis, kui sellelt objektilt vaadatuna paistab Maa orbiidi läbimõõt (aastaparallaks) ühe kaaresekundilise nurga all (1''). 1 pc=3,263 va=206 265 aü. Lähima tähe Proxima Centauri kaugus on 1,31 pc (4,33 va). Suuremate vahemaade mõõtmiseks kasutatakse ka kpc, Mpc, Gpc. Kuidas saadakse kauge tähe mudel? Kuidas on võimalik, et nii suurtel kaugustel olevate tähtede siseehitust teame paremini kui jalgealuse Maa siseehitust? Maa siseehituse kohta saadakse andmeid 40 seismoloogiajaama andmetest, mis registreerivad kõikvõimalikke maavärinaid, muid tõukeid kuni tuumarelva katsetusteni
jälgida tähtede evolutsiooni selle täies ulatuses. Käesoleval ajal kustub meie galaktikas paar tähte aastas, kuid esialgu ei tähenda see galatktika järkjärgulist kustumist. Galaktiga on võrreldav inimkonnaga, kus inimesed sünnivad, arenevad, surevad ja asenduvad uutega. Galaktika vanema tähed on ühe vanused galaktika endaga. Täht ammendab oma kütuse vähem kui 10 miljoni aastaga. Galaktika vanus on aga vähemalt 10 miljardit aastat. Konkreetse tähe evolutsiooni uurimise teeb raskeks või võimatuks selle aeglane kulg. Tekkiva tähe uurimisega, eriti vaatlemisega, on vastupidi raskendavaks on nähtuse lühiajalisus. Tähtede tekkimine Tähed sünnivad suurtes tähtevahelistes pilvedes, mis koosnevad peamiselt gaasi aatomitest, kuid leidub ka molekule ja tolmu. Kui piisavalt väikeses ruumiosas on küllalt palju gaasi, hakkab gaasipilv osakeste summaarse raskusjõu mõjul iseenesest kokku tõmbuma. Kriitilise
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud
Mustad augud Mustad augud on kõige salapärasemad nähtused meie universumis. Nende gravitatsioon on absoluutne. Miski ei saa põgeneda, isegi valgus mitte. Nad võivad enda sisse imeda terveid galaktikaid. Must auk on põhimõtteliselt kõige lõpp punkt. See on tähe, mateeria, energia, gravitatsiooni lõpp. Mustade aukude jõud tuleb ühest esmasest jõust looduses: gravitatsioonist. Gravitatsioon on eluks vajalik. See hoiab meie jalgu maal, ja meie planeeti päikese orbiidil. Kuid mustas augus on gravitatsioon kontrolli alt väljas, teiste kehade õrna mõjutamise asemel imeb see kõik, mis satuvad ta gravitatsioonivälja sisse endasse. Must auk mõjutab aegruumi nii, et see võib isegi
on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat. Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Hüperhiidudeks nimetatakse kõige suurema absoluutse heledusega tähti, mida tähistatakse harilikult heledusklassiga 0
Tähed Tähed on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnevad kehad. Tähtede tuumas toimuvad termotuumareaktsioonid, mis sarnanevad vesinikupommis toimuvate reaktsioonidega. Tuumas võib temperatuur küündida 16 miljoni kraadini. Kui üks liivatera oleks nii kuum, siis sellest 150 kilomeetri kaugusel olev inimene hukkuks. Tähtede aine on erilises kuumas olekus, mida nimetatakse plasmaks. Plasmas ei ole aatomeid, see on lihtsalt elektronide ja prootonite hõõguv segu. Tähe tuumas liituvad vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest.
Eestis nähtavaid tähti on kuni 800, aastaringset muutumist arvestades kuni 1100 erinevat tähte. Tähe aastaringset liikumist taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all.
Tähtede sünd, elu ja surm. Tekkimine : Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest.Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid
tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt
hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. - Päike asub Maast 150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta
Mida suurem tähesuurus, seda väiskema intensiivsuga ta kiirgab valgust. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised tähesuurused erinevad visuaalsetest sellepärast, et silm näeb kindlaid lainepikkuseid. Fotoaparaat saab aga tuvastada rohkem lainepikkuseid. Fotograafilised tähesuurudes saab jäädvustada kuid visuaalselt näeb inimene lihtsalt oma silmaga. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused tähe poolt kiiratud erinevates spektri piirkondades. Värvusindeks sõltub sellest, millises spektri piirkonnas on tähelt tulnud valgus kõige intensiivsem ehk see sõltub tähe temp ja heledusest. 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe ruumkiiruse leidmisel peab arvestama tähe oma liikumist ja tähe kaugust. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinevad , alates 3000- 50 000 kraadini on pinnatemperatuuri vahemik. 16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu
Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. (www.miksike.ee) Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. (www.vikipeedia.ee) Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.(www.miksike.ee) 2 Päike Üks täht taevas on kõikidest teistest tähtest erinev. Ta paistab päeval, mitte öösel. See täht on päevatäht Päike. Päike on tegelikult samasugune täht, nagu need tuhanded tähed, mida me öötaevas näeme
Tähed Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera Tähe südamikus, kümnetesse miljonitesse kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd:
Tähed Katja XXX XXX ÜG 12B Mis on tähed? Valgust kiirgavad taevakehad, mis koosnevad plasmast. Nende hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (nt valged kääbused, neutrontähed) Üks meie tuntuim täht on Päike Tähtede omadused Tähed paistavad meile öötaevas säravate täpikestena Maa atmosfääri tõttu nad vilguvad Nende eluiga sõltub suuresti massist mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile (mitu miljonit kraadi Kelvini järgi) Tähed toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil Palju neid on? Inimene näeb palja silmaga umbes 800 tähte Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte Tähtede mõõtmed ... varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Minu nimi on Minu ülesandeks oli valida teema seoses eesti keelega. Valisin õ-tähe, sest õ on eesti tähestikule ainuomane kirjatäht. «Ta on märgilise väärtusega, viidates ärkamisajale ja kaasaegse rahvuskultuuri kujunemisele. Õ on meie unikaalne osa universaalsest süsteemist - meie täht ladina tähestikus, meie koht ja paik lääne kultuuriruumis.» Eesti kirjasõna rajajateks olid peamiselt sakslased, mistõttu on arusaadav, et nad eesti keeles kirjutades kasutasid ainult neid tähti, mida nad tundsid saksa keelest.
pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraadi Uraan-pinnatemperatuur -197kraadi, kaaslasi 27 Neptuun-mass on Maa omast 17korda suurem, kaaslasi 14 3.Kui suur on parsek ja üks valgusaasta? Parsek 1 pc = 3,08572 × 1016 Valgusaasta 1pc= 3,26ly 3 × 1013 4.Tähe sünd Tähtede vahelises ruumis liiguvad gaasi ja tolmu pilved massiga u ( 105 - 106 ) Mo umbes (10-100) pc ning konsentratsiooniga ~ 102 pilve hakkab kokku tõmbuma kui gravitatsiooni energia pilves on suurem kui osakeste soojusliikumise energia, pilve pöörlemise energia ja pilve magnetenergia. 5.Tähe elu Termotuuma reaktsioonid käivituvad tähes temperatuuril 8. miljonit kraadi. Vesiniku ühinemine heeliumiks on tähe elus kõige pikem etapp.
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5
3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade füüsikalisi suurusi- tänapäevaastronoomias on võimalik 1) määrata spektraalanalüüsist saadava info põhjal tähe keemiline koostis, liikumine, tähepinnal toimuvad protsessid. 2)kauguse mõõtmine- maa ja taevakehade vahelise kauguse mõõtmiseks kasutatakse nn parallaktilist meetodit- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. Taevakehade kauguse määramisel päikesesüsteemis on mugav kasutada mõõtühikuna maa ja päikese vahelist keskmist kaugust, mida nimetatakse astronoomiliseks ühikuks (UA): 1UA= 150 000 000 km. Kaasajal on kosmilist kauguste
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa.
kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil ning nende eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. On ka suuremaid täheparvi. 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel, mille tulemisel täht hakkaks tööle termotuumakatlana. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht.
2) Tähistaeva mõõdulatid:
Ekvaator Maal = Taevaekvaator
Kääne
- otsetõus
Nurkkkaugus- näiv kaugus, nurgamõõdus, käelaba u. 5 kraadi
3) Tähistaeva pöörlemine:
Põhjanael praktiliselt paigal
Täistiir 1 ööpäev
Eestis:
Pooluselähedased tähed ei looju kunagi tähistaevas tiiru tehes(kõik põhjanabal)
Tõusevad idast, kagust või kirdest ülejäänud, sõltuvalt käändest
4) Tähtede kiirgus: (saab mõõta tähe keemilist koostist ja temperatuuri)
Röntgen- ja raadiokiirgus, nähtav valgus, UV, infrapuna (soojuskiirgus)
Lainepikkuse järgi pikimast:
Raadiokiirgus>Infrapuna>Nähtav valgus>UV>Röntgenkiirgus>Gammakiirgus
Plancki kiirgusseadus (kõver näitab, et) kiirgustugevus:
UV
komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,7 miljardi aastani. Maa atmosfääri mõju tõttu tähed vilguvad. (2) KUI PALJU ON TÄHTI ? Pilku tähistaevale tõstes tundub tähti olevat ilmatu hulk. Inimesed on kaua aega uurinud, mida tähed endast kujutavad. Meile paistavad nad eredate, helendavate valgete täpikestena
Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. 2. Tähtede elukäik Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume
· Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis võib tiheneda nii, et moodustuvad udukogud · Udukogudes tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma · Nad püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi ja osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks · Keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud TÄHE ELU · Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek · Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist · Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti, seega on nende eluiga suhteliselt lühike · Väikesed tähed põletavad vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljadrite aastateni TÄHE SURM · Miljardeid aastaid püsivad tähed tasakaalus ja nende heledus on muutumatu · Enne läbipõlemist lähevad nad aga tasakaalust välja ja tähtede suurus muutub - nad paisuvad ja neist tekivad punased hiiud ja ülihiiud
· R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks.
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Täheks nim. taevakeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, (vesinik ->kaaliumiks, kiirgavad valgust). Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasist ja tolmupilvest. Päikeselaiguks nim
70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõjad Nähtavaid tähti 1100, teleskoobiga 1 mln, Linnutee galaktikas 1 mrd. Sinalfa=1aü/x.. alfa=aastaparallaks-nurk,mille alt paistab Maa orbiidi raadius tähelt vaadatuna. 1 parsek Pc=kaugus tähest, kui aastaparallaks 1 kaaresekund. 1Pc=3 va 1840.mõõdeti I korda aastaparallakse 3. W.Struve-tartu tähetorn.-ühe tähe kaugus-Veega tähe valgus: 1)näiv heledus-silmaga 2)tegelik- fotomeeter-seade valguse mõõtmiseks, suhteline heledus-tähe heledus võrreldes Päikesega. Värv sõltub temp. Heledaim Riigel. Klass 0-sinised,temp üle 30 000; B-sinakas-valge, Riigel; A-valged,; F-kollakas-valge; G-kollane Päike, 5000-6000. K-oranzid,M-punased. Kaksiktähed:1)visuaalne-silmaga nähtav 2)optilised-teleskoobiga 3)tõelised-tiirlevad
2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapoole. Täht saab valmis ja hakkab kiirgama. Sellega kaasnes tohutu lööklaine. See pühib eelplaneetidelt gaasilised kettad ära kaugemale. Nii tekkisid tahked planeedid (merkuur, veenus, maa ja phaeton) Phaeton- umbes miljard aastat tagasi hävis asteroidiga kokku põrgates.
...................................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................................................ 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Tähe evolutsioon..........................................................................................................................................................5 2.1 Peajada..................................................................................................................................................................5 2.2 Peajada järgne aeg................................................................................................................................
annaabi.ee 
