1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunik...
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) V...
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem t...
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga ...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maks...
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga 58. Tsüklogrammi ja joongr...
KODU JA ELUASE SISUKORD · Eluasemetüüpidest ja omandisuhtest · Ruumide piisavusest, mugavusest ja rahulolu kohta · Omadustest, mida hinnatakse kodu puhul · Kinnisvara vahetamise põhjustest · Kriteeriumitest, millele pööratakse uue kodu otsimisel tähelepanu Eluasemetüübid · Kõige levinumaks eluasemetüübiks on korterelamu 66% · Ühepereelamus elab ligi kolmandik · Kahepere- või ridaelamus elab 6% Ruumide piisavus · 55% tubade arv on võrde(rohkem) elanike arvuga. · 45% tubade arv on väiksem elanike arvust. Rahulolu Elamustingimustega oldi täiesti rahul 80%. Põhiliselt rahulolematuid oli 20% Neid , kes ei olnud üldse rahul, ei olnudki. Kodu puhul hinnatakse · Rahulik, vaikne asukoht · Kergesti ligipääsetavus · Mugavuse kõrge hindamine Uue elamu soetamisel · Mugavusi (kõige tähtsamaks pidas 75%) · Sobiv suurus · Elamu seisukord · Transpordiühendus · Teenust...
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaata...
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nen...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele En...
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
Investeeringute hindamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Investeerimisprojektid 3 Raha ajaväärtus 4 Investeerimisprojektide hindamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·saad aru raha ajaväärtuse kontseptsioonist; ·oskad leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust; ·oskad kasutada erinevaid hindamismeetodeid investeerimisprojektide hindamiseks; ·tead erinevate hindamismeetodite plusse ja miinuseid. 2 Investeerimisprojektid Investeerimisprojektide analüüsi all mõeldakse pikaajaliste investeerimisotsuste kaalumist: maa, hoonete, seadmete ost või väljavahetus, uue toote turuletoomine, laienemine teistele maadele või teise tootesektorisse. Investeerimisprojekti analüüsi eesmärk on määrata kindlaks, kas kavandatav projekt tasub ennast ära. Kui vaatluse all on mitu projekti, võetakse eesmärgiks nende võrdlemine ning parima ehk tasuvaima väljavalimine. Iga vara väärtus sõltub, selle vara p...
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
KUTSESTANDARD Müürsepp I 13-18062008-26/3 Müürsepp II 13-18062008-27/4 Müürsepp III 13-18062008-28/3 MÜÜRSEPP I, II, III EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kin...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kai...
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on tegurid. võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk eur, leib eur, banaanid eur. Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete järjestada ja iseloomustada järgarvudena, olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on 9. Keskkonna hindamine. Keskkonn...
Ainuomaniku firma e. sooloettevõtte eelised on kasumid, maksud ja isiklikud saavutused, miinused aga piiramatu vastutus, piiratud fondid ning piiratud potents. Partnerettevõtte eelised on lisafondid, võimed ning organisatsioon, puudused aga piiramatu vastutus, piiratud eluiga, jagatud fondid ning jagatud kohustused. Aktsiaseltsi eelised on piiratud vastutus, edasiandmise kergus, piiramatu eluiga ning maksesoodustused, puudused aga maksumus, topeltmaksustamine ning seadusandlus. Eesti äriseadustikus liigitatakse ettevõtted järgmiselt: FIE (isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid), täisühing (vähemalt 2 omanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga), usaldusühing [vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks on täisomanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga) ja vähemalt üks isik on piiratud vastutusega usaldusisik (vastutab ettevõtte kohustuste ees oma sissetulekute ulatuses)],...
Kontrolltöö 10 lauset, kust on mingi sõna puudu. Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlak...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja .................................................................
Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendami...
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitse...
Tarbimine ja säästmine Tarbimine ja säästmine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmine kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimisele. Sissetulek: 1. Palk 2. Rent 3. Intressid 4. Kasum Lorenzi kõver - iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. · Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu rahvatulust · Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu jaotumises (19,8%) · Planeerimine ja eesmärkide seadmine Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatus...
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud to...
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,PESA" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2011- 30.aprill 2011. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2011 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti teostajate nimed: Meeskonnaliige: Triin Filippov Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused Kohustused: mänguliste tegevuste organiseerimine Meeskonnaliige: Airi Metsasalu Roll: Toitustusjuht Vastutusvaldkond: Söök ja jook Kohustused: koostööpartneri leidmine, kes tooks noortele sooja süüa ja juua abikeskusesse; sellega seonduvate probleemide lahendamine ning uute lahenduste leidmine Meeskonnaliige: Liis Poom Roll: Suhtekorraldaja Vastutusvaldkond: personal ja noore...
Sisukord 1 Mõisted....................................................................................................................... 1 2 Küsimused.................................................................................................................. 5 3 Väited..........................................................................................................................9 4 Analüüs.....................................................................................................................10 5 Hindamine.................................................................................................................11 1 Mõisted · Demograafia - rahvastikuteadus, uurib rahvastiku arvu, vanust, sugu, tihedust jne. · Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommun...
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Eesnimi Perekonnanimi Kursuse nr Raamatupidamise praktika I Firma nimi Ettevõttepoolne juhendaja: XXXX Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................4 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA............................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 5 1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, str...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE.................................................
Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust 1. Milline oli maakasutus Eestis 18. sajandil? Tooge välja maakasutuse iseloomulikud jooned. · Peale katku (1710- 1711. a) ning näljahädasid (1708- 1709) oli Eesti ala elanike üldarv kohtati kolmeerandi võrra väiksem kui enne. Sööti jäi selle tulemusena palju mõisa- ja talupõlde. Vähenes loomade arv. Maakasutus vähenes märgatavalt. · 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti järelandmisi: vähendati koormisi mõisa vastu- talupidamised said muutuda jõukamaks. Hariti sööti läinud põlde. Taastati põllumaade pind. · Sajandi lõpp- mõisate külvipinnad laienesid jõudsalt põhiliselt talupõldude arvelt. Rohkem oli mõisapõldusid kui talupõldusid. · Hakati kasutama härgasid (suurenes saagikus) ning viinapõletust (suurenes tulu) · Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad · Maakas...
PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,NOORED" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2012- 30.aprill 2012. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2012 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti meeskond: Meeskonnaliige: 1 Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused Õigused: muuta ja korraldada mängulisi tegevusi Kohustused: mänguliste tegevuste organiseerimine Meeskonnaliige: 2 Roll: Toitustusjuht Vastutusvaldkond: Söök ja jook Õigused: Valida koostööpartnereid, muuta menüüd ja korraldada toitlustusega seonduvaid ülesandeid. Kohustused: koostööpartneri leidmine, kes tooks noortele sooja süüa ja juua abikeskusesse; sellega seonduvate probleemide lahendamine ning uute lahe...
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või inves...
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
Variant 4 ettevõtte väärtuse suurendamineVariant 3 1. Nimetage teehoiu ökonoomika ülesandeid. 1.Loetlege ressursse ehk tootmistegureid (3) Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: maa, kapital ja töö –teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11KÕ2 Kadi Kotk Inga Reispärk INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE Arvestustöö Õppejõud: Ave Nukka, MBA Mõdriku 2013 1. Projekti ülevaade ja põhjendus Kuna oleme algajad kogemusteta investeerijad ning meil pole igapäevaselt aega jälgida, mis aktsiaturgudel toimub, otsustasime osta 50 000 euro eest fondiosakuid ja oleme valmis oma raha paigutama fondi viieks aastaks. Olles keskmise riskitaluvusega investorid, kes tahavad, et nende alginvesteering jääks alles, kuid samas on valmis võtma ka tulu teenimiseks riske, valisime investeerimiseks SEB strateegiafondi, kuna selle eesmärk on teenida tulu, mis on stabiilsem kui traditsioonilistel varaklas...
KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalise...
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suu...
xxx xxx Finantsstabiilsuse ülevaade Referaat xxx Tallinn 2011 Hinnang finantsstabiilsusele Majanduskasvu kiirenemine 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa riikides on lisanud kindlust finantsturgudele ning pankade rahastamisvõimalused on paranenud. Mõndades euroala riikides aga võlakriisi probleemid püsivad ning nende riikide pankadel on endiselt võimatu oma kapitali- ja likviidsusvajadusi finantsturgudel katta, mistõttu nad on olnud sunnitud kasutama keskpankade ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majan...
RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspanka...
1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole. Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ol...
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus...
Referaat Ettevõtte rahastamine Koostaja: Jane Sepp 12. klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine.............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Kinnisvara haldamine xxx RISKI-JA OHUTUSÕPETUS Riskianalüüs Õppejõud: xxx Tallinn 2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid, ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad. Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid. Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab mõjutada ainult neid tegureid, mille olemasolust ja tekkepõhjustest oll...
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasv...
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimus...
Loeng 1 Tarneahela komponendid: toormaterjal, komponendid, tootja, hulgimüüja, jaemüüja,tarbija Tarneahela juhtimise alla kuulub kõikide osade juhtimine a la kliendisuhted, teenindus, nõudlus, tellimuste täitmine, tarnijasuhted, tootearendus, tagastus. Tarneahela juhtimine- äriprotsesside integreerimine alates klientidest kuni algtarnijateni, kes pakuvad tooteid ja teenuseid. Tellimine(ordering,buying)- ostutellimuse koostamine ja tarnijale edastamine temaga varem kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta. Ostuprotsessi olulised etapid nagu päring ja läbirääkimised ei ole veel aset leidnud. Täiendtellimus (home call)- sama mis eelmine ainult et tarnijaga on nüüd kokku lepitud ostumahud ja muu oluline (tingimused, makseaeg).Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast. Ostmine (operatiivne ostmine, buying)- hanke läbiviimisega seotud tegevused nagu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
