Finantsjuhtimine (0)

Kontrolltöö 10 lauset, kust on mingi sõna puudu. Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud.
Toimub see 28.10.11
Võõrkapitali kasutamine.
Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada.
Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma.
Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen .
Näiteks omanikulaen.
Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale .
Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s
Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja
Võlakordaja = kohustused / koguvara
Kui ettevõtja näeb, et võõrvahenditega saab rohkem teenida siis ta teeb selle sammu. Aga kas firma on üldse suuteline nende vahendite intresse maksma näitab kapitaliseerituskordaja = kohustused / pikaajalised kohustused + omakapital
Rentaablus (kasutootlus ) = kasum / majanduslik näitaja, mille rentaablust uurime
Rentaablust võib arvutada mitmesuguseid. Kasumi poole pealt brutokasum , netokasum , müügi rentaablus ärikasum puhaskasum jne.
Jälgitakse kasumi suhet konkreetse näitaja suhtes.
Varade kasumitootus
ROA-d kasutatakse suht palju.
Varade keskmine maksumus tuleb mingi keskmine kätte saada.
Saadud number peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär.
Omakapitali rentaablus kirjeldab seda raha, mis on omanike poolt ettevõttesse sisse pandud. Palju on saadud puhaskasumit omakapitali kohta. ROE
Iga ettevõtja otsustab kui suure rentaabluse ta oma sisse pandud kapitali kohta saada tahab. Mingi 8 % on ok üle selle on juba sitaks hea.
Rahavoogude analüüs
Rahavoogude poole pealt on likviidsus suhtarv , mida suht palju jälgitakse.
Rahavood = puhaskasum + amortisatsioon
Kui näitaja on > 0,4 on firma igati maksejõuline.
Aeg ja raha väärtus.
Suht uus teema meie raamatupidamises. Viimasel ajal on sellele palju tähelepanu pööratud. Aastast aastasse läheb järjest enam aktuaalseks.
Väide, et raha väärtus aja jooksul pidevalt väheneb. Täna saame 10 euri eest vähem kui aasta tagasi. Inflatsiooni teema tegelikult.
Et ettevõte saaks hinnata raha väärtust tuleviku perioodil, selleks on iganes suuri arvutusi ja tabeleid.
Tulevikuväärtus on selline väärtus, kuis rehkendatakse seda teatud liitväärtusena. Lihtsaim moodus on. Raha tänane väärtus + mingi kokkulepitud intressi määr. Täna investeeritakse midagi ja pannakse mingi perioodi jooksul teenitud intress otsa ja kolmas mingi ajaperiood … (ei saa nagu pihta)
Liht ja liit intress
Üks on selline kus, täna on mingi raha ja paneme sinna juurde perioodi intressi (lihtintress)
100 intressiga 100% siis aasta pärast lihtintressina oleks tegemist 110 kahe aasta pärast 120, kolme aasta pärast 130.
Liitintress on:
Liitintressi puhul võetakse teine aasta juba 110 pealt ja tuleks 121.
Tagasimakse on põhiosa + intress
Kui võetakse maksepuhkus, siis põhiosa ei maksa, maksad vaid intressi.
Masu ajal kasutati palju sellist asja et põhiosalt anti maksepuhkust ja maksid vaid intressi
Samas kasutati ka liitintressi, kus tänu sellele põhiosa pidevalt suurenes.
Raha ajaväärtuse valemit võiks teada
TVn = PV(1+i)n
PV algsumma
I on intressimäär
N perioodide arv
100(1+0,1)1 = 100x1,1 = 110
(Tulevikuväärtus - jääb vahele)
Võib-olla vaid see, et võrdsetes osades tehtavate maksete seeriat nimetatakse annuiteediks. St, et need tagasimaksed on iga kord võrdsed.
Raha nüüdisväärtus.
Vt konspektist.
Oluline on diskonteerimine. See on raha nüüdisväärtuse arvutamine.
Praktikas kasutatakse seda, et teada saada palju raha kasvad
Kui midagi reservi pannakse
Et teada saada iga aastase laenu kasutamissumma arvutada.
See kõik eelnev pidi olema juba eelmine kord läbitud…
Põhivara
Põhivaraks nimetatakse seda, mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Pannakse paika ka soetamise väärtus.
Kasut. tulu saamiseks ja on.
Põhivara juhtimise ülesanneteks
Efektiivsuse analüüs
Põhivara kulumi e armot. Arvutamismeetodite valik
Investeerimisprojektide analüüs ja valik
Investeeringute finantseerimisallikate valik
Finantsvarade e pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine - mõistlik väärtus.
Hästi palju on põhivaral maksumusi.
Soetus on see, mis müüjale tuleb anda. Taastamismaksumus on näiteks auto viimine mingisse konditsiooni . Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed.
Põhivara realiseerimiseks saan parima väärtuse teada turu peal, turuväärtus. Seda saab veel kaheks jagada, kiir realiseerimise väärtus või pikaajalisem realiseerimise väärtus. Kiir on alati madalam kui pikaajaline.
Kui näiteks tahate kinnisvara realiseerida, siis tuleks pikaajaliselt teha …
Lõppväärtus e likvideerimisv. On soetus miinus vahepealne amortisatsioon. Eeldatakse, et mingi hinna ikka saab. Auto puhul näiteks ka vanaraua väärtus…
Bilansiline väärtus, ehk, mis hinnaga hetkel bilansis on.
Kasutusväärtust kasut suht vähe reaalses elus.
Amortisatsiooni hindamine
Põhimõtteliselt on võimalik läbi amortisatsiooni hindamise
Peaks olema investeeringud ja amort. kulu aastas võrdsed olema.
Erinevad amort. arvutamise meetodid.
Teoorias jube head asjad.
Tegelt kasutatakse aega ja kasutust rohkem. Neist asjadest libisetakse kergelt üle.
Amort. hakatakse arvutama tema kasutusele võtmise järgmisest kuust.
Põhivara investeerimisprojekti analüüs
Finantsinvesteeringud, üldreeglina börsitehingud
Reaalinvesteeringud, tehakse põhivarasse.
Pikaajaliste investeeringute analüüs

• Tehniline analüüs
  
• Rahavoogude kalkuleerimine , siin on juba finantsinimestel tegemist, et selgitada ja sõna sekka öelda. Põhiline eesmärk on selgitada, kas meil üldse pappi on. Kas raha jagub, ei tee seda, või võtame laenu, ehk kasutame finantsvõimendust
  
• Selgitatakse välja kapitali hind. Juhul kui laen kaasatakse. Pannakse kokku oma raha ja laenu raha ja rehkendatakse välja kapitali hind.
  
• Hinnatakse projekti efektiivsus.
  
• Investeerimisprojekti valik.
  

Sageli piirdutakse esimese kahega ja jäätakse ülejäänud ära, samas need viimased annavad kõige enam tulemust riskide maandamisel.
Rahavoogude arvutamine
Kolm momenti:
Esialgsed kulud ehk puhasinvesteering .
Juurdekasvulised rahavood. Põhimõtteliselt toimub peale puhta investeerimise maksumuse on igasugu muud näiteks seadmete kohaletoomise ja paigalsamise maksumused.
Lõpetav rahavoog on siis see kui tulevad juba konkreetsed esimesed tulud investeeringust.
Diskonteerimata rahavood
Rohkem kasutatakse tasuvusaja määramist just projektide hindamiseks.
Väärtpaberitelt oodatakse kasu müügist ja ka dividende.
Võlakiri – ehk obligatsioon on võlakohustus, kus võlakirja väljaandja kohustub maksma selle võlakirja omanikule mingiks ajaks mingi nimiväärtuse ja maksma mingit intressi. Võlakirja tegelik väärtus on see, et rehkendatakse nimiväärtusele juurde mingi intress.
Aktsia näitab seda, et midagi on, mingi vara. Tegelikult on väga oluline moment, see näitab valdaja õigust.
Eestis reaalselt aktsiaid paberkujul ei ole. Kõik käib elektrooniliselt . Depositoorium peab arvet ja need vennad tahavad ka raha.
On olemas eelis ja lihtaktsiad .