Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R11KÕ2
Kadi Kotk
Inga Reispärk
INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE
Arvestustöö
Õppejõud: Ave Nukka, MBA
Mõdriku
2013

1. Projekti ülevaade ja põhjendus


Kuna oleme algajad kogemusteta investeerijad ning meil pole igapäevaselt aega jälgida, mis aktsiaturgudel toimub, otsustasime osta 50 000 euro eest fondiosakuid ja oleme valmis oma raha paigutama fondi viieks aastaks. Olles keskmise riskitaluvusega investorid , kes tahavad, et nende alginvesteering jääks alles, kuid samas on valmis võtma ka tulu teenimiseks riske, valisime investeerimiseks SEB strateegiafondi, kuna selle eesmärk on teenida tulu, mis on stabiilsem kui traditsioonilistel varaklassidel ehk aktsiatel ja võlakirjadel põhinevate fondide tulu. Investeerimiseks valisime strateegiafondide seast fondi SEB Strategy Balanced, kuna sellel on keskmine riskitase.
SEB Strategy Balanced fondi näol on tegemist üsna uue fondiga, mis asutati 2008. aastal, ostuklass käivitati aga alles aastal 2012. Fondivalitsejaks on Seb Asset Management S. A, mis asutati 15.07.1988 ja asub Luksemburgis. Ettevõtte aktsiakapitali väärtus on 2 miljardit eurot.
SEB Strategy Balanced on ülemaailmselt investeeriv fondifond, mille vara paigutatakse olenevalt finantsturgude väljavaadetest kuni seitsme varaklassi fondidesse. Fondi vara paigutatakse peamiselt aktsia-, võlakirja- ja riskimaandusfondidesse, kuid turu muutusi arvestades investeeritakse vähesel määral ka teistesse varaklassidesse, milleks on toorme-, valuuta -, kinnisvara- ja riskikapitalifondid. Strateegiafondi eesmärk on saavutada stabiilsem tootlus turuväljavaatest oleneva varaklasside ja fondide valiku kaudu ning ületada riskivaba tootlusmäära pika aja jooksul 3-4% võrra.

2. Fondi investeerimine


Nagu eelpool mainitud , on SEB Strategy Balanced üsna uus fond ning seega on üsna raske fondi osakute hinna kõikumisi ja fondi tootlust prognoosida. Alljärgnevalt on välja toodud SEB Strategy Balanced fondi ajalooline tootlus.
Tabel 1. SEB Strategy Balanced fondi ajalooline tootlus
Aasta algusest
1 päev
1 kuu
1 aasta
Fondi algusest
3,75%
0,22%
-0,20%
3,35%
4,09%
Osaku praegune ostuhind on 106,131 eurot. Alljärgnevalt on toodud välja osaku puhasväärtuse muutused kvartalite lõikes alates fondi algusest eurodes.
Tabel 2. Osaku puhasväärtuse muutused kvartalite lõikes
2012
aprill
2012
juuli
2012 oktoober
2013 jaanuar
2013
märts
2013
juuni
2013 september
2013 detsember
99,88
101,44
103,28
103,26
105,22
105,82
103,62
106,94
50 000 euro eest saame hetkel osta 471 fondi osakut. Nagu tabelist 1 on näha, on fondi tootlus eelnevalt kasvanud aastas 3,5% . Kuna me ei tea, kuidas osaku hinnad tulevikus kõiguvad, arvestame ka riskidega ning oletame, et tootlus kasvab aastas 2%. Arvutusega vaatame, kui palju on meie paigutatud raha väärt 5 aasta pärast ja kas tasub fondi investeerida.
Investeeritud summa väärtus on seega 5 aasta pärast 50 000 (1+0,02) astmes 5 = 55204 eurot
Kasumiindeks on seega 55204/50 000 = 1,1

3. Projekti tugevused ja nõrkused


Projekti tugevuseks on kindlasti see, et fondi investeerimine on lihtne võrreldes otse aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimisega, mis teeb investeerimise sobivaks ka meiesugustele kogemusteta investoritele, kellel pole aega ise aktsiaturgudel toimuvat jälgida. Samas teame, et investeerimisfondi haldavad kogemustega fondijuhid.
Hea on ka see, et osaku omanikul on õigus omandatud osakud fondivalitsejale tagasi müüa. Seega kui näeme, et osaku hind langeb, võime need maha müüa, et me ei kaotaks oma algset investeeringut. Investeerimisfondi puhasväärtus arvutatakse välja igapäevaselt ning seega on meil soovi korral võimalus osta uusi fondiosakuid või olemasolevaid müüa. Samas saab ka ka ühe fondivalitseja ulatuses fonde tulumaksu maksmata vahetada.
Positiivsena võib välja tuua ka selle, et riskid on hajutatud, kuna investeerime suurde hulka eri väärtpaberitesse ning investeerimisfond võimaldab ka investeerida välisturdugele ja instrumentidesse, mis on muidu meiesugustele väikeinvestoritele raskesti kättesaadavad.
Projekti nõrkuseks on ehk see, et tegu on üsna uue fondiga, mistõttu on raske tulevikku prognoosida. Fondi investeerimisega kaasnevad ka mitmesugused kulud, nagu näiteks väljalasketasu, mille maksimumsmääraks on 1% ja valitsemistasu, milleks on 1,65% . Valitsemistasu ehk haldustasu arvestatakse protsendina fondi varade mahust ning see läheb fondi valitsejale. See protsent arvestatakse pidevalt investeerimisfondi puhasväärtusest maha, seega on puhasväärtuse alusel arvutatud tootlus puhastootlus, millest valitsemistasu enam lahutama ei pea.Miinuseks on ka see, et fondi investeerimise kulud ei sõltu tootlusest. Peame arvestama ka sellega, et fond arvestab meie rahalt valitsemistasu olenemata sellest, kas fond teenib parasjagu kasumit või kahjumit. Kuna tegu on fondifondiga, investeerib see teistesse fondidesse, mille haldamise eest küsitakse ka tasusid, seega võime maksta kaudselt kahekordseid tasusid.
Puuduseks võib olla ka see, et meil endil puudub kontroll investeeringute üle, sest otsuseid teeb fondi haldaja ning meil pole võimalik fondijuhti konkreetse väärtpaberiga seotud riskide puhul mõjutada.
Nagu iga investeeringuga, kaasnevad ka antud fondi investeerimisega riskid, ehk võime jääda kahjumisse.
Antud projekti riskid on:
  • Krediidirisk – fond investeerib otseselt või kaudselt võlakirjadesse või muudesse fikseeritud tuluga instrumentidesse. Kui võlakirja emiteerija ei maksa intresse ja põhisummat õigeaegselt välja, võib võlakiri kaotada oma väärtuse, isegi kuni täielikult.
  • Tegevusrisk – kahjude risk, mis tuleneb näiteks süsteemi riketest, inimlikest vigadest või välistest sündmustest.
  • Valuutarisk - fond investeerib väärtpaberitesse, mis on emiteeritud muudes valuutades kui fondi baasvaluuta. Seetõttu mõjutab fondi valuutarisk, mis tuleneb valuutakursi muutustest.

Samas on riskide maandamiseks investeeringud hajutatud eri ettevõtete, majandussektorite ja riikide vahel.Fondi investeerimisriski juhitakse volatiilsusel põhineva riskimõõdiku VaR ( Value at Risk) alusel ja eesmärgiks on seatud, et 20-päevase perioodi jooksul ei langeks fondi väärtus üle 6% (99% tõenäosusega).
5
INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE #1 INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE #2 INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE #3 INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE #4 INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE #5 INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor inxu123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

II samba pensionifondid
21
doc

II samba pensionifondid

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 II SAMBA PENSIONIFONDID Uurimistöö Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond......................................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid........................................................................................................................6 2. AS LHV VARAHALD

Rahanduse alused
Rahanduse aluste kontrolltöö vastused
33
docx

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt. Investeerimisotsused Finantseerimisotused Bilansi aktivapoole kujundamine Bilansi passivapoole kujundamine Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri kujundamine Investeerimisprojekti analüüs Kapitali hinna analüüs Investeerimisprojekt tuleb vastu võtta, kui Kapitali struktuur tuleb kujundada selline, see toob lisandväärtust mis minimeerib keskmise kapitali hinna Investeeringud käibekapitali Fikseeritud ja ujuva intressimääraga finantsinstrumendid Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalised finantsinstrumendid

Rahanduse alused
Finants Eksami-kordamisküsimused
18
docx

Finants Eksami-kordamisküsimused

Safekeeping and administration of securities 13. Credit reference services 14. Safe custody services. 18. Riski juhtimisega seotud teenused pankades. NÕUSTAMINE & ANALÜÜTIKA |Hindame Teie riske Riski ulatus | Mõõdame teie valuuta-, intressi-ja toormeriske Tundlikkusanalüüs| Tururiskide mõju Teie kasumlikkusele ja finantsnäitajatele Riskide raamistik| Tururiskide tuvastamine ning riskimaandamise põhimõtete koostamine Strateegiate testimine | Riskimaandamise strateegiate hindamine ajaloo põhjal Korrelatsioonanalüüs| Hedge-itavateturuindeksite ning füüsilise turu vahelised seosed 19. Eraklientidele pakutavad teenused pankades. 20. Intressiarvutuse meetodid. INTRESSID |Fikseerige või seadke lagi laenu intressile Indeksid| EURIBOR 1M, 3M, 6M; välisintressid Instrumendid| Ujuv-fikseeritud swap-id, valuutaülesed swap-id, optsioonid, struktuurid Lahendused| Hindade fikseerimine ja lae seadmine, kohene või tulevikus algavad tehingud,

Finantsarvestus
Raha ja pangandus eksamikonspekt
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

pole pidevad investeerimislaen ­ pikaajaline laen, hoonete ja suuremate tootmisvahendite soetamiseks sündikaatlaen ­ kasutatakse siis, kui on väga suured laenuprojektid. Üks pank ei suuda üksi nii suurt laenu pakkuda või ei taha endale seda riski võtta. Erinevad pangad ühinevad ja pakkuvad koos laenu. 10 24. Krediteerimise strateegia Laenuanalüüsi ja otsustamise protsess: · senise kliendi hindamine · senise krediidiajaloo hindamine · olemasoleavate finantsandmete analüüs · äriplaani hindamine, tulevikuprojektsioonide hindamine, arengutendentsid · tagatise hindamine · laenukomitee poolse laenuotsuse tegemine. 25. Tagatis Tagatis ­ varad, mis on antud laenu tagamiseks. Tagatis: · kaetud ­ alati võib tagatise väärtus muutuda, reeglina on need kindlustatud ja ka pank nõuab seda · osaliselt kaetud ­ ei ole 100% tagatud

Raha ja pangandus
Finantsjuhtimine - konspekt
18
doc

Finantsjuhtimine - konspekt

....................................................................................13 Munitsipaalväärtpaberid........................................................................................................... 13 Krediidirisk............................................................................................................................... 14 Krediidiriski vähendamise võimalused ja juhtimine.................................................................15 Väärtpaberite hindamine...........................................................................................................16 3 Finantsvahendite hankimine ja finantsturud. Finantsvaradega seotud mjandusteooriate ajalugu on suhteliselt lühike, kuid areng on muutunud pidevalt dünaamilisemaks ehk kiiremaks. Kui esialgu toimus finantsteooriate välja töötamine peale

Finantsjuhtimine
FINANTSMATEMAATIKA
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah

Majandus
Rikkaks saamise õpik - J-Roosare
16
docx

Rikkaks saamise õpik - J. Roosare

Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare  Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada.  Pettusega kaugele ei jõua.  Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee.  Häid töötajaid madala palgaga on raske leida.  Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa.  Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk peaks olema

Investeeringute alused
Rahandus
30
doc

Rahandus

a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Seega ­ turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Hindamine ehk väärtuse leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton'i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning Edmund Halley't (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart'i panuseks võib lugeda esimese osamaksete tabelikogumiku avaldamist 1726.a.-l.

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun